Kus võiks kandideerida Martin Helme?
Tuhandete lemmik Martin Helme ei ole kandideerinud seni kordagi Riigikogu valimistel, kuid on kandideerinud see-eest kahel korral Euroopa Parlamendi valimistel, mis on üleriigilised ning toovad hästi välja selle, kus tema toetusbaas on tugevam ehk millistes ringkondades ta võib koguda kõige rohkem hääli.
Euroopa Parlamenti kandideerides sai ta nii eelmisel kui ka 2004. aastal kõige suurema hulga hääli kõige suuremas valimisringkonnas, Harju- ja Raplamaal. 2007. aasta Riigikogu valimistel võinuks tema saak olla seal ümberarvutatult 521 kuni 2540 häält. Päris täpselt ülekantavad need protsendid muidugi ei ole, sest näiteks 2007. aastal Harju- ja Raplamaal megatulemuse teinud Andrus Ansip kogus seal 2004. aastal eurovalimistel vähem hääli kui Helme, saades Riigikogu valimisel ilmselt ka paljud eurovalimistel Helmele läinud hääled, aga potentsiaalset toetajaskonda need siiski näitavad. Seda enam, et Riigikogu valimisest ei saa võtta osa mittekodanikud.
Valijate arvult teises valimisringkonnas (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) võinuks Helme saada 2007. aastal ümberarvutatult 356 kuni 1244 häält. Samas pidanuks ta konkureerima seal Riigikogu valimisel häälte pärast mitte üksnes Edgar Savisaare, vaid ka Mart Laariga. Helme ja Laari valijate suurt sarnasust arvestades ei oleks nende ühes ringkonnas kandideerimine kuigi mõistlik. Tõenäoliselt oleks tal läinud paremini oma koduses Mustamäe ja Nõmme valimisringkonnas, kus ta võinuks 2007. aastal saada ümberarvutatult 294 kuni 1499 häält. Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine valimisringkonnas saanuks ta ümberarvutatult 294 kuni 1182 häält.
Veelgi paremini oleks aga tõenäoliselt läinud Pärnumaal, kus ta võinuks saada 2007. aastal ümberarvutatult 316 kuni 1695 häält. Eelmisel aastal kandideeris ta kohalikel valimistel Pärnu linnas, säilitades seal viimastel eurovalimistel saadud hääled. Teised erakonnad üritavad koondada oma tõmbenumbrid suurematesse valimisringkondadesse, kust on võimalik korjata rohkem hääli, mistõttu saab nüüd olema konkurents Pärnumaal üldiselt väiksem kui näiteks Harju- ja Raplamaal. Samas saavad seal Isamaa ja Res Publica Liidu esinumbriteks tõenäoliselt Trivimi Velliste ja Annely Akkermann, kes on minu arvates mõlemad üsna tugevad kandidaadid ning seda just Helme võimalikku valijaskonda silmas pidades.
Erakonnad üritavad panna kõige suuremad häältekogujad välja suuremates valimisringkondades ning ajakirjanduses ilmunud teadete kohaselt kavatsevad kandideerida nüüd Harju- ja Raplamaal nii Ansip kui ka Laar. Sellisel juhul oleks Helmel vast ehk isegi mõistlik kandideerida, kui ta seda muidugi üldse teeb, nüüd Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas, minnes vastakuti Savisaarega. Selline vastasseis aitaks mobiliseerida valijaid tema taha kindlasti paremini kui lihtsalt niisama mõnes teises valimisringkonnas kandideerimine või Ansipi ja Laariga konkureerimine, kuigi oleks ju iseenesest huvitav näha milliseks nende kolme jõudude vahekord kujuneks.
Minu arvates võiks minna Riigikogu valimistel üle ühele valimisringkonnale, et kõik kodanikud saaksid oma elukohast sõltumata valida kõiki, kes parlamenti kandideerivad, aga kuni seda tehtud ei ole, seni peavad erakonnad arvestama oma kandidaatide ülesseadmisel paratamatult ka sellega, millises ringkonnas nad võiksid koguda kõige rohkem hääli.
Euroopa Parlamenti kandideerides sai ta nii eelmisel kui ka 2004. aastal kõige suurema hulga hääli kõige suuremas valimisringkonnas, Harju- ja Raplamaal. 2007. aasta Riigikogu valimistel võinuks tema saak olla seal ümberarvutatult 521 kuni 2540 häält. Päris täpselt ülekantavad need protsendid muidugi ei ole, sest näiteks 2007. aastal Harju- ja Raplamaal megatulemuse teinud Andrus Ansip kogus seal 2004. aastal eurovalimistel vähem hääli kui Helme, saades Riigikogu valimisel ilmselt ka paljud eurovalimistel Helmele läinud hääled, aga potentsiaalset toetajaskonda need siiski näitavad. Seda enam, et Riigikogu valimisest ei saa võtta osa mittekodanikud.
Valijate arvult teises valimisringkonnas (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) võinuks Helme saada 2007. aastal ümberarvutatult 356 kuni 1244 häält. Samas pidanuks ta konkureerima seal Riigikogu valimisel häälte pärast mitte üksnes Edgar Savisaare, vaid ka Mart Laariga. Helme ja Laari valijate suurt sarnasust arvestades ei oleks nende ühes ringkonnas kandideerimine kuigi mõistlik. Tõenäoliselt oleks tal läinud paremini oma koduses Mustamäe ja Nõmme valimisringkonnas, kus ta võinuks 2007. aastal saada ümberarvutatult 294 kuni 1499 häält. Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine valimisringkonnas saanuks ta ümberarvutatult 294 kuni 1182 häält.
Veelgi paremini oleks aga tõenäoliselt läinud Pärnumaal, kus ta võinuks saada 2007. aastal ümberarvutatult 316 kuni 1695 häält. Eelmisel aastal kandideeris ta kohalikel valimistel Pärnu linnas, säilitades seal viimastel eurovalimistel saadud hääled. Teised erakonnad üritavad koondada oma tõmbenumbrid suurematesse valimisringkondadesse, kust on võimalik korjata rohkem hääli, mistõttu saab nüüd olema konkurents Pärnumaal üldiselt väiksem kui näiteks Harju- ja Raplamaal. Samas saavad seal Isamaa ja Res Publica Liidu esinumbriteks tõenäoliselt Trivimi Velliste ja Annely Akkermann, kes on minu arvates mõlemad üsna tugevad kandidaadid ning seda just Helme võimalikku valijaskonda silmas pidades.
Erakonnad üritavad panna kõige suuremad häältekogujad välja suuremates valimisringkondades ning ajakirjanduses ilmunud teadete kohaselt kavatsevad kandideerida nüüd Harju- ja Raplamaal nii Ansip kui ka Laar. Sellisel juhul oleks Helmel vast ehk isegi mõistlik kandideerida, kui ta seda muidugi üldse teeb, nüüd Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas, minnes vastakuti Savisaarega. Selline vastasseis aitaks mobiliseerida valijaid tema taha kindlasti paremini kui lihtsalt niisama mõnes teises valimisringkonnas kandideerimine või Ansipi ja Laariga konkureerimine, kuigi oleks ju iseenesest huvitav näha milliseks nende kolme jõudude vahekord kujuneks.
Minu arvates võiks minna Riigikogu valimistel üle ühele valimisringkonnale, et kõik kodanikud saaksid oma elukohast sõltumata valida kõiki, kes parlamenti kandideerivad, aga kuni seda tehtud ei ole, seni peavad erakonnad arvestama oma kandidaatide ülesseadmisel paratamatult ka sellega, millises ringkonnas nad võiksid koguda kõige rohkem hääli.
0 comments:
Post a Comment