INFOPARTISAN: POLIITILISEST OLUKORRAST MOLDOVAS

Poliitilisest olukorrast Moldovas

Kuu aja pärast toimuvad Moldovas taas ennetähtaegsed parlamendivalimised, millega seoses avaldan siin nüüd lühikese ülevaate riigis valitsevast olukorrast, mida iseloomustab sügav antagonism valitseva Eurointegratsiooni Liidu (mille on moodustanud kolm liberaalset erakonda ja sotsiaaldemokraatlik Moldova Demokraatlik Partei) ning eelmisel aastal võimult tõrjutud Moldova Vabariigi Kommunistide Partei vahel. Alljärgneva jutu autoriks on Kristlik-Demokraatliku Rahvapartei president Iurie Roşca, kelle juhitav erakond on osa Euroopa Kristlikust Poliitilisest Liikumisest ning Euroopa Rahvapartei vaatlejaliige.

Meie ühiskonna peamised probleemid on majanduslikud ja sotsiaalsed. Riik vajab stabiilsust ja tasakaalu poliitiliste jõudude vahel. Aasta võimul olnud valitsuskoalitsioon on näidanud, et ei kujuta endast positiivset alternatiivi sellele eelnenud kommunistide valitsusele. Valitsuskoalitsiooni kogu tegevuse aluseks on konfrontatsiooni-loogika. Ühiskond on jagatud vaenutsevateks leerideks. Eskaleeruv konflikt valitsuserakondade ja opositsiooni vahel süvendab poliitilist kriisi. Poliitiline kriis süvendab majanduskriisi ja omab väga tõsiseid sotsiaalseid tagajärgesid.

Mõlemad, nii liberaalid kui ka kommunistid, on näidanud üles poliitilist egoismi, suutmatust ja soovimatust dialoogiks ning mõistlike kompromisside leidmiseks. Järeleandmatud katsed suruda presidendi ametikohale iga hinna eest oma kandidaat on viinud korduvalt parlamendi laialisaatmise ja uute valimiste korraldamiseni. 5. septembri rahvahääletus oli poliitiline avantüür, mis võeti ette selleks, et praegu valitseva koalitsiooni osapooled jääksid võimule. Rahvahääletuse tulemused kujutasid endast avalikku umbusaldust liberaalide valitsusele. Liberaalne valitsus ja kommunistlik opositsioon on lükanud tagasi KDRP algatuse kirjutada uute valimiste eel alla kokkuleppele põhiseaduskriisi ületamiseks. Mõlemad leerid eelistavad parteilisi huve riigi omadele.

Poliitiline kriis on blokeerinud välisinvesteeringute tuleku. Praegune valitsus ei ole viinud läbi neid olulisi reforme, mida ühiskond sellelt ootas. Töökohtade arv ei ole kasvanud, tööjõu väljavool on suurenenud. Ei ole rakendatud meetmeid, et stimuleerida ärikeskkonda finantsinstrumentide ja mõistliku intressiga laenude abil. Surve kontrollorganitele ning majanduskuritegudega tegelevatele riiklikele süüdistajatele on muutunud väljakannatamatuks.

Kohalike omavalitsuste reform on blokeeritud. Valitsuskoalitsioon ei soovi võimu detsentraliseerimist ning kohalike omavalitsuste administratiivse ja rahalise võimekuse parandamist. "Võimuvertikaali" ei ole kaotatud ja seda kasutatakse valitsuse poolt jätkuvalt selleks, et avaldada volikogudesse valitud saadikutele survet astuda võimuerakondade liikmeks.

Kohtuvõim seisab silmitsi pidevate rünnakutega, seadusi kärbitakse ja muudetakse vastavalt poliitilise võimu hetkehuvidele. Praegune juhtkond tahab kõrvaldada kohtusüsteemist kõik, kes neile ei allu ning asendada nad endale kuulekate inimestega. Prokuratuuri, siseministeeriumi ning majanduskuritegude ja korruptsiooniga võitlemise keskuse reform on blokeeritud. Need on jäänud vahenditeks, mida kasutatakse ettevõtjatele ebasoovitava surve avaldamiseks ja poliitiliste oponentide ründamiseks.

Liberaalne valitsus on osutunud võimetuks võitluses korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja ebaausa konkurentsiga. Vaesus ja majanduslik stagneerumine on otseselt tingitud oligarhide totaalsest konrollist ning võimuerakondade grupihuvidest.

Eurointegratsiooni Liit seadis luure- ja julgeolekuteenistust juhtima vana kaadri, endise KGB ladviku, mis on teeninud aastakümneid totalitaarse nõukogude režiimi repressiivorganites. Teleradio Moldova on allutatud rangele poliitilisele kontrollile, promodes pea täielikult vaid neid, kes on hetkel võimul, ning blokeerides ligipääsu opositsioonile ja kodanikuühiskonnale. Ei prokuratuur ega parlamendi erikomisjon ole suutnud heita valgust 2009. aasta 7. aprilli traagilistele sündmustele. Vägivalla organiseerijad on jäänud tuvastamata.

Eelmine kommunistide valitsus pingestas kunstlikult suhteid Rumeeniaga ning praegune võim kahjustas tõsiselt poliitilisi ja majanduslikke suhteid Vene Föderatsiooniga. Moldova Vabariik vajab häid suhteid kõikide oma naabritega. Lepitamatu geopoliitiline konflikt kahjustab meie riiki.

KDRP on valmis pidama positiivset dialoogi kõikide meie riigi poliitiliste jõududega ning suhtub kõikidesse võrdse austusega, käsitledes neid potentsiaalsete partneritena või vähemalt mitte vaenulikult. KDRP leiab, et 28. novembri valimiste tulemusel peab praegune liberaalne valitsus võimult kaduma, kuid kommunistid ei tohi sinna naasta. KDRP pakub kolmandat teed nendele, kes on pettunud praeguses valitsuses, kuid ei soovi kommunistide tagasitulekut. Meie riik vajab ühtsust, stabiilsust ja heaolu.