laupäev, 30. oktoober 2010
Poliitilisest olukorrast Horvaatias
Horvaatia peaminister Jadranka Kosor elas sel nädalal üle sotside algatatud umbusaldushääletuse ning kinnitas, et jätkub halastamatu võitlus korruptsiooni vastu ja liikumine Euroopa Liidu liikmelisuse poole. Paras aeg anda väike ülevaade sellest, mis on juhtunud pärast eelmise peaministri Ivo Sanaderi ootamatut tagasitõmbumist, millest sai eelmisel aastal siingi kirjutatud.
Sanaderi valitud järglasena valitsuse ja konservatiivse Horvaadi Demokraatliku Liidu juhiks tõusnud Kosori korraldusel alustati riigis peagi tõsist võitlust korruptsiooniga, mis on osutunud nii karmiks, et Sanaderi valitsusajal toimunud rikkumiste tõttu on antud kohtu alla isegi kaks meest, kes jätkasid ministritena ka Kosori valitsuses. Neist ühele mõisteti paari nädala eest ühes süüasjas juba 15 kuud vangistust. Pihtide vahele on võetud kokku mitukümmend peaministri enda erakonnakaaslast ning tänavu jaanuaris visati selle puhastuse käigus erakonnast välja ka Sanader, kes võib minna ise lõpuks samuti kohtu alla mõningate kahtlaste tehingute tõttu, mis tema peaministriks olles sõlmiti.
Poliitilisest elust taandumise järel pidas Sanader loenguid New Yorgis asuvas Columbia Ülikooli Harrimani Instituudis. Kosori korruptsioonivastase võitluse intensiivistudes teatas Sanader, et tema otsus poliitikast lahkuda oli viga ning ta kavatseb hakata mängima taas aktiivsemat rolli, kuid selle peale viskas erakond ta jaanuaris enda ridadest välja. Eelmisel nädalal naases ta aga sõltumatu saadikuna parlamenti, võttes tagasi oma 2007. aasta valimistel võidetud koha. Selle taga nähti nii püüdu aidata kaasa Kosori valitsuse kukutamisele kui ka soovi saada parlamendisaadikuna puutumatus, mis kaitseks teda kohtu eest. Kuivõrd ta naases parlamenti vahetult pärast uurimiskomisjoni ees tunnistuste andmist ega võtnud umbusaldushääletusest osa, siis võib pidada olulisemaks viimast, kuigi samas ei ole ta hoidunud Kosori kritiseerimisest.
Vaid paar päeva enne saadikustaatuse taastamiseks taotluse esitamist andis Sanader parlamendi uurimiskomisjonis tunnistusi seoses riikliku naftakompanii INA, mis on Horvaatia suurim ettevõte, osalise müümisega Ungari kontsernile MOL Group. Sanader väitis komisjonile, et selle riigi jaoks kahjuliku tehingu sõlmimise juures viibis ka Kosor, kuid see väide osutus kontrollimisel valeks. Sanaderi enda sõnul naasis ta nüüd poliitikasse, sest pärast tema lahkumist hakkasid leidma aset "uskumatult ebademokraatlikud arengud". Kosor märkis seepeale, et "kui võitlus korruptsiooni ja kuritegevusega on ebademokraatlik protsess, siis on selge, et keegi tahab seda peatada. Nüüd, palun, ärge küsige minult enam nende kohta, kes lahkusid – nemad kuuluvad minevikku ja nüüd on valitsusel olulisemaid asjasid, mille pärast muretseda."
Poliitilises plaanis on korruptsioonivastase võitluse tagajärjed olnud Kosori ja konservatiivide jaoks vastuolulised. Ühest küljest on see koondanud tugevalt tema taha suure osa erakonnast, mis näeb oma maailmavaate teostumist, ning toonud talle lugupidamist ja poolehoidu teistest riikidest. Teisest küljest on see kahjustanud tugevalt erakonna mainet, sest vahi alla on võetud terve rida selle ladvikusse kuulunud tegelasi, nende hulgas ka tolliameti juhataja, kes oli ühtlasi Horvaadi Demokraatliku Liidu varahoidja ja kelle suhtes algatatud juurdlus tõi ilmsiks, et erakonda rahastati osaliselt riigiettevõtetest kanditud rahaga. Samuti läksid selle peale närvi konservatiivide koalitsioonipartnerid.
Sotsiaalliberaalid ja Horvaatia Pensionäride Erakond lahkusid koalitsioonist ja valitsusse ongi jäänud lisaks Kosori enda erakonnale veel ainult konservatiivne Horvaatia Talurahva Erakond, mis on samuti osa Euroopa Rahvaparteist ning kavatseb osaleda järgmistel valimistel koos Horvaadi Demokraatliku Liiduga. Küsitlused näitavad, et täna võidaks valimised Horvaatia Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mis kasvas välja eelmisel ajalooperioodil riigis ainuvõimu omanud kommunistlikust parteist ning kujutab endast täna peamist opositsioonijõudu.
Konservatiivid tahavad korraldada valimised tuleva aasta sügisel, mil praeguse parlamendi ametiaeg täis saab, kuid sotsid nõuavad ennetähtaegsete valimiste korraldamist juba kevadel, enne kui jõutakse lõpetada liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga, et kasutada ära väljakujunenud olukorda, mis ei pruugi püsida nende jaoks edaspidi nii soodsana. Sellest tulenevalt algatati ka umbusaldushääletus, mis näitas (pärast ligi 15 tundi kestnud arutelu), et praeguse valitsuse püsimist ei toeta 62, aga toetab 79 saadikut 153-st. Üks hääletusel osalenu jäi erapooletuks. Isegi kui Sanaderi tagasitulek poliitikasse oli seotud mõttega, et ta võiks ehk tõmmata üle osa Horvaadi Demokraatliku Liidu saadikutest ja aidata nii kaasa Kosori valitsuse langemisele, siis toimunud hääletus näitas, et see ei õnnestunud.
Kosori valitsus lahendas piirivaidluse Sloveeniga ning see enam Euroopa Liidu liikmeks saamist ei takistada, kuid läbirääkimised ei ole läinud üldiselt nii kiiresti kui varem oodati. Vahetult enne umbusaldushääletust käis Kosor Brüsselis, kust loodeti sõnumit, et need õnnestub kevadel lõpetada, kuid Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ütles, et selliseid tähtaegasid paika ei panda, andes nii mõista, et selleni võidakse jõuda alles sügisel. Horvaatia sotsid väitsid selle peale kohe, et peaminister on kaotanud rahvusvahelise usaldusväärsuse ega oma Euroopa Liidus mingit toetust, kuid nemad seevastu olevat kõvad rahvusvahelised tegijad.
Euroopa Rahvapartei peasekretär Antonio López-Istúriz vastas neile, et Kosoril on tema täielik toetus ja ta on teinud väga muljetavaldavat tööd. Samas lisas ta, et Horvaatia sotside juht Zoran Milanović "osaleb Brüsselis sageli madalatasemelistel kohtumistel, mis ei oma mingit mõju Euroopa Liidu otsustusprotsessidele. Tegelikult on Milanović Brüsselis poliitiliselt niisama hästi kui tähtsusetu."
Kiidusõnadega ei olnud kitsi ka Euroopa Komisjoni õigusvolinik Viviane Reding, kes rääkis ajakirjanikele, et tal oli "rõõm ja au osaleda väga edukal töölõunal ühe tugeva naisega, keda on vaja, et tuua Horvaatiasse praegusel hetkel jõulisi lahendusi. Rääkisime peamiselt vajadusest võidelda korruptsiooniga, mida saab teha vaid sõltumatu kohtusüsteemi ja sõltumatu prokuratuuri abil, mis võitlevad korruptsiooni vastu olenemata poliitilisest erakonnast või kellegi sugulussidemetest." Reding on enese sõnul kindel, et tema valdkonnas, mis on läbirääkimistel üks keerulisemaid, saab töö tehtud käesoleva aasta lõpuks ning peatükk suletud järgmise alguses.
Konservatiivid usuvad, et liitumisläbirääkimiste edukas lõpetamine aitaks neil taastada enne valimisi rahva usalduse oma skandaalidest räsitud erakonna vastu. Võib muidugi juhtuda, et see neil ei õnnestu, aga kui see peaks õnnestuma, siis ei ole ju sugugi mõeldamatu, et sarnaseid hämmastavaid enesepuhastusi leiab edaspidi aset ka teistes sellistes riikides, mille puhul korruptsiooni peetakse täna mõnikord vaat et lahutamatuks osaks nende kultuurist. Midagi sarnast kuluks ju ära isegi Eestis.
0 comments:
Post a Comment