kolmapäev, 27. oktoober 2010
Ühtsuse lagunemine on vaid aja küsimus
Esmaspäeval otsustas Lätis käesoleva kuu alguses parlamendivalimised võitnud valimisliidu Ühtsus juhatus, et moodustab järgmise valitsuse koos Roheliste ja Talurahva Liiduga ning rahvuslaste valimisliit jääb sellest kõrvale. Seda vaatamata tõsiasjale, et peaminister Valdis Dombrovskis ise oli see, kes nüüd rahvuslasi taas oma valitsusse kutsus ja rääkis nendega möödunud nädalal juba ministrikohtade jaotusest. Rahvuslaste jaoks ei kujuta praegu valitsusest väljajäämine endast suurt probleemi, aga Ühtsusega on lood kehvemad, sest ühtsust jääb selles järjest vähemaks.
Ühtsuse moodustasid kolm erakonda, mis kuulusid valitsusse ka enne valimisi. Dombrovskise Uus Aeg ja Kodanike Liit on parempoolsed, konservatiivsed erakonnad, mis kuuluvad mõlemad Euroopa Rahvaparteisse. Ühiskond Teistsuguse Poliitika Eest nimetab ennast seevastu sotsiaalliberaalseks. Nendest ühtse valimisliidu moodustamist võib võrrelda sellega, kui sama teeksid IRL ja SDE – kusagil omavalitsuste tasandil võib sellest ehk isegi asja saada, aga parlamendis see ilmselt püsima ei jääks. Nõnda võib nüüd ka oodata, et kasvavad pinged viivad lõpuks Ühtsuse lagunemiseni.
Jamad said alguse sellest, et sotsliberid tahtsid moodustada uue valitsuse koos valimistel teiseks jäänud valimisliidu Koosmeele Keskusega, mis on tuntud oma venemeelsuse poolest ja kuhu kuulub lisaks sellele nime andnud sotsiaaldemokraatlikule erakonnale ka Läti Sotsialistlik Partei, mis teeb rahvusvaheliselt koostööd Euroopa Vasakparteiga ning on kurikuulus selle poolest, et seda juhib Alfrēds Rubiks, kes oli Lätimaa Kommunistliku Partei viimase juhina vastu Läti iseseisvuse taastamisele ning osales 1991. aastal Moskvast orkestreeritud sõjalises riigipöördekatses, saades selle eest Lätis kolm aastat vangistust. See ei meeldinud loomulikult konservatiividele.
Dombrovskis teatas, et on valmis pidama läbirääkimisi kõikidega, kuid esitas Koosmeele Keskuse jaoks vastuvõetamatud tingimused: tunnistada, et Läti oli Nõukogude Liidu poolt okupeeritud ning leppida sellega, et Läti ainsaks riigikeeleks on läti keel. Koosmeele Keskus tahtis, et läbirääkimisi peetaks puhtalt lehelt, selliseid tingimusi esitamata. Dombrovskis sellega ei nõustunud ning teatas, et nendega enam läbirääkimisi ei peeta. Koosmeele Keskuse tegelased kuulutasid selle peale, et nemad tahaksid läbirääkimisi jätkata, kuid ilma selliste tingimusteta. Samuti väitsid nad, minu arvates õigustatult, et Dombrovskis oli algusest peale nendega koalitsiooni moodustamise vastu ning esitas toodud tingimused lihtsalt selleks, et saada ettekääne läbirääkimiste katkestamiseks.
Samas jätkas Dombrovskis läbirääkimisi rahvuslastega ning jõudis eelmisel nädalal lõpuks kokkuleppele, kuid esmaspäeval vetostasid sotsliberid Ühtsuse juhatuses nendega koalitsiooni moodustamise. Ühtsuse loomisel lepiti kokku, et igal erakonnal on selles oluliste küsimuste otsustamisel vetoõigus ja nüüd sotsliberid seda kasutasidki, laskudes oma sammu õigustamisel isegi otsese valetamiseni. Dombrovskise sõnul võinuks sotsliberid teha oma seisukoha talle teatavaks varem, kuid viimaste väitel oligi see juba eelnevalt teada.
Mis neile siis rahvuslaste puhul ei meeldi?
Eks ikka keskendumine rahvus- ja keeleküsimustele. Endine majandusminister Aigars Štokenbergs, kes täitis seda ametiposti vahetult enne Läti kukkumist majanduskriisi, väitis koguni, et muule rahvuslased üldse tähelepanu ei pööragi. Samas oli just rahvuslaste valimisühendus see, mille programmi majanduspoliitikat puudutav osa kuulutati enne valimisi ekspertide poolt kõige paremaks. Veel väitis Štokenbergs, et erakonna Kõik Lätile! liikmed toetavad avalikult "intelligentset antisemitismi" ning see kujutab endast vaenu õhutamist ja kahjustab Läti rahvusvahelist mainet.
"Mina ise ei ole sidunud ennast kunagi antisemitismiga (juutide vihkamisega), sest antisemitism tugineb, minu arvates, irratsionaalsele vihkamisele, mille puhul mõningate üksikisikute negatiivsed teod laiendatakse kogu sellele rahvale, mille hulka nad kuuluvad, ja avaldub lisaks läbi erinevate vandenõuteooriate, mille suhtes ma olen juba loomu poolest väga skeptiline. On selge, et sellised vaated ei saa olla mulle vastuvõetavad. Veelgi enam: ma olen üritanud veenda erinevates diskussioonides mõningaid antisemiitlikult meelestatud inimesi, et antisemitism on alusetu ja rahvuslusele kahjulik," vastas selle peale Kõik Lätile! juhatusse kuuluv Jānis Iesalnieks, kellele nimetatud väljend omistati. Ta kasutas seda ühes veebis puhkenud vaidluses stiilis: 'kui te oleksite intelligentsed antisemiidid, siis te ei ajaks nii lolli juttu'. Sealt rebiti see välja ja üritati jätta nüüd ajakirjanduses muljet nagu pooldaks Iesalnieks ise "intelligentset antisemitismi".
Veel on hirmutatud sellega, et rahvuslased tahtvat hakata venelasi küüditama, kuigi tegelikult on nad rääkinud ümberasumise soodustamisest bürokraatlike protseduuride vähendamise ja rahalise toetuse abil koostöös Venemaaga, mis venelasi Vladimir Putini suu läbi korduvalt selleks üles on kutsunud. Samuti on nüüd väidetud, et nad olla tähistanud mais pidulikult Riia langemist Saksa vägede kätte 1941. aastal, kuid selles küsimuses oli Kõik Lätile! seisukoht siiski teistsugune. Täpsemalt sai sellest kirjutatud Terve Mõistuse Sündikaadis. Lisaks paisati õhku väide, et rahvuslaste valimiskampaaniat tehti tšetšeenide käest saadud kuritegelikku päritolu rahaga. Selle kohta esitasid rahvuslased ise kaitsepolitseile avalduse, et asja uuritaks ja taolised kahtlused hajutataks, kuigi tunnistasid samas kontakte tštšeeni diasporaa esindajatega. Lühidalt: sotsliberid ja nende toetajad on levitanud palju alusetut laimu.
Aga küsimus ei ole tegelikult rahvuslastes. Nende valimisühenduse esimees, eurosaadik Roberts Zīle ennustas, et sotsliberid ei piirdu oma veto kasutamisel ainult selle küsimusega ja järgmise sammuna üritatakse taastada läbirääkimisi Koosmeele Keskusega, et kaasata see valitsusse. Kas see juhtub varsti, juba valitsuse kokkupanemisel, või hiljem, pärast eelarve vastuvõtmist, see on tema sõnul vaid taktika küsimus. Koosmeele Keskuse juht Nils Ušakovs teataski kohe, et soovib läbirääkimiste jätkamist, kuid seda ilma mingite eeltingimusteta, sest praegu ei olevat õige aeg ajaloost rääkimiseks. Dombrovskis on nendega läbirääkimiste jätkamise taas välistanud.
Eesti natsihääling on edastanud oma uudistesaadetes nüüd lihtsalt sotsliberite propagandat, mis on loonud toimuvast paljudele ilmselt üsna moonutatud ettekujutuse. Sisuliselt leidis aset Dombrovskise, aga ka rahvuslaste kaasamist tugevalt toetanud Kodanike Liidu avalik alandamine. Konservatiivid otsustasid selle praegu alla neelata, et Ühtsus kohe pärast valimisi ei laguneks, aga kui sotsliberid jätkavad teisele poole kiskumist, mida nad tõenäoliselt teevad (selle põhjustest tuleb juttu kunagi edaspidi), siis ei ole sellest lõpuks pääsu.
Kui peaks juhtuma, et Ühtsus laguneb, siis võivad Uus Aeg ja Kodanike Liit ikkagi arvestada sellega, et Roheliste ja Talurahva Liit ning rahvuslased annavad valitsuse püsimiseks vajalikud hääled, sai siin kirjutatud esialgsete valimistulemuste selgudes. Ühtsusel ning Roheliste ja Talurahva Liidul on parlamendis koos 55 kohta, neist kuus kuulub sotsliberitele. Rahvuslaste valimisühendusel on kaheksa kohta. Seega muutuks Läti valitsuse kandepind sotsliberite väljavahetamisel isegi veidi suuremaks.
Ühtsuse moodustasid kolm erakonda, mis kuulusid valitsusse ka enne valimisi. Dombrovskise Uus Aeg ja Kodanike Liit on parempoolsed, konservatiivsed erakonnad, mis kuuluvad mõlemad Euroopa Rahvaparteisse. Ühiskond Teistsuguse Poliitika Eest nimetab ennast seevastu sotsiaalliberaalseks. Nendest ühtse valimisliidu moodustamist võib võrrelda sellega, kui sama teeksid IRL ja SDE – kusagil omavalitsuste tasandil võib sellest ehk isegi asja saada, aga parlamendis see ilmselt püsima ei jääks. Nõnda võib nüüd ka oodata, et kasvavad pinged viivad lõpuks Ühtsuse lagunemiseni.
Jamad said alguse sellest, et sotsliberid tahtsid moodustada uue valitsuse koos valimistel teiseks jäänud valimisliidu Koosmeele Keskusega, mis on tuntud oma venemeelsuse poolest ja kuhu kuulub lisaks sellele nime andnud sotsiaaldemokraatlikule erakonnale ka Läti Sotsialistlik Partei, mis teeb rahvusvaheliselt koostööd Euroopa Vasakparteiga ning on kurikuulus selle poolest, et seda juhib Alfrēds Rubiks, kes oli Lätimaa Kommunistliku Partei viimase juhina vastu Läti iseseisvuse taastamisele ning osales 1991. aastal Moskvast orkestreeritud sõjalises riigipöördekatses, saades selle eest Lätis kolm aastat vangistust. See ei meeldinud loomulikult konservatiividele.
Dombrovskis teatas, et on valmis pidama läbirääkimisi kõikidega, kuid esitas Koosmeele Keskuse jaoks vastuvõetamatud tingimused: tunnistada, et Läti oli Nõukogude Liidu poolt okupeeritud ning leppida sellega, et Läti ainsaks riigikeeleks on läti keel. Koosmeele Keskus tahtis, et läbirääkimisi peetaks puhtalt lehelt, selliseid tingimusi esitamata. Dombrovskis sellega ei nõustunud ning teatas, et nendega enam läbirääkimisi ei peeta. Koosmeele Keskuse tegelased kuulutasid selle peale, et nemad tahaksid läbirääkimisi jätkata, kuid ilma selliste tingimusteta. Samuti väitsid nad, minu arvates õigustatult, et Dombrovskis oli algusest peale nendega koalitsiooni moodustamise vastu ning esitas toodud tingimused lihtsalt selleks, et saada ettekääne läbirääkimiste katkestamiseks.
Samas jätkas Dombrovskis läbirääkimisi rahvuslastega ning jõudis eelmisel nädalal lõpuks kokkuleppele, kuid esmaspäeval vetostasid sotsliberid Ühtsuse juhatuses nendega koalitsiooni moodustamise. Ühtsuse loomisel lepiti kokku, et igal erakonnal on selles oluliste küsimuste otsustamisel vetoõigus ja nüüd sotsliberid seda kasutasidki, laskudes oma sammu õigustamisel isegi otsese valetamiseni. Dombrovskise sõnul võinuks sotsliberid teha oma seisukoha talle teatavaks varem, kuid viimaste väitel oligi see juba eelnevalt teada.
Mis neile siis rahvuslaste puhul ei meeldi?
Eks ikka keskendumine rahvus- ja keeleküsimustele. Endine majandusminister Aigars Štokenbergs, kes täitis seda ametiposti vahetult enne Läti kukkumist majanduskriisi, väitis koguni, et muule rahvuslased üldse tähelepanu ei pööragi. Samas oli just rahvuslaste valimisühendus see, mille programmi majanduspoliitikat puudutav osa kuulutati enne valimisi ekspertide poolt kõige paremaks. Veel väitis Štokenbergs, et erakonna Kõik Lätile! liikmed toetavad avalikult "intelligentset antisemitismi" ning see kujutab endast vaenu õhutamist ja kahjustab Läti rahvusvahelist mainet.
"Mina ise ei ole sidunud ennast kunagi antisemitismiga (juutide vihkamisega), sest antisemitism tugineb, minu arvates, irratsionaalsele vihkamisele, mille puhul mõningate üksikisikute negatiivsed teod laiendatakse kogu sellele rahvale, mille hulka nad kuuluvad, ja avaldub lisaks läbi erinevate vandenõuteooriate, mille suhtes ma olen juba loomu poolest väga skeptiline. On selge, et sellised vaated ei saa olla mulle vastuvõetavad. Veelgi enam: ma olen üritanud veenda erinevates diskussioonides mõningaid antisemiitlikult meelestatud inimesi, et antisemitism on alusetu ja rahvuslusele kahjulik," vastas selle peale Kõik Lätile! juhatusse kuuluv Jānis Iesalnieks, kellele nimetatud väljend omistati. Ta kasutas seda ühes veebis puhkenud vaidluses stiilis: 'kui te oleksite intelligentsed antisemiidid, siis te ei ajaks nii lolli juttu'. Sealt rebiti see välja ja üritati jätta nüüd ajakirjanduses muljet nagu pooldaks Iesalnieks ise "intelligentset antisemitismi".
Veel on hirmutatud sellega, et rahvuslased tahtvat hakata venelasi küüditama, kuigi tegelikult on nad rääkinud ümberasumise soodustamisest bürokraatlike protseduuride vähendamise ja rahalise toetuse abil koostöös Venemaaga, mis venelasi Vladimir Putini suu läbi korduvalt selleks üles on kutsunud. Samuti on nüüd väidetud, et nad olla tähistanud mais pidulikult Riia langemist Saksa vägede kätte 1941. aastal, kuid selles küsimuses oli Kõik Lätile! seisukoht siiski teistsugune. Täpsemalt sai sellest kirjutatud Terve Mõistuse Sündikaadis. Lisaks paisati õhku väide, et rahvuslaste valimiskampaaniat tehti tšetšeenide käest saadud kuritegelikku päritolu rahaga. Selle kohta esitasid rahvuslased ise kaitsepolitseile avalduse, et asja uuritaks ja taolised kahtlused hajutataks, kuigi tunnistasid samas kontakte tštšeeni diasporaa esindajatega. Lühidalt: sotsliberid ja nende toetajad on levitanud palju alusetut laimu.
Aga küsimus ei ole tegelikult rahvuslastes. Nende valimisühenduse esimees, eurosaadik Roberts Zīle ennustas, et sotsliberid ei piirdu oma veto kasutamisel ainult selle küsimusega ja järgmise sammuna üritatakse taastada läbirääkimisi Koosmeele Keskusega, et kaasata see valitsusse. Kas see juhtub varsti, juba valitsuse kokkupanemisel, või hiljem, pärast eelarve vastuvõtmist, see on tema sõnul vaid taktika küsimus. Koosmeele Keskuse juht Nils Ušakovs teataski kohe, et soovib läbirääkimiste jätkamist, kuid seda ilma mingite eeltingimusteta, sest praegu ei olevat õige aeg ajaloost rääkimiseks. Dombrovskis on nendega läbirääkimiste jätkamise taas välistanud.
Eesti natsihääling on edastanud oma uudistesaadetes nüüd lihtsalt sotsliberite propagandat, mis on loonud toimuvast paljudele ilmselt üsna moonutatud ettekujutuse. Sisuliselt leidis aset Dombrovskise, aga ka rahvuslaste kaasamist tugevalt toetanud Kodanike Liidu avalik alandamine. Konservatiivid otsustasid selle praegu alla neelata, et Ühtsus kohe pärast valimisi ei laguneks, aga kui sotsliberid jätkavad teisele poole kiskumist, mida nad tõenäoliselt teevad (selle põhjustest tuleb juttu kunagi edaspidi), siis ei ole sellest lõpuks pääsu.
Kui peaks juhtuma, et Ühtsus laguneb, siis võivad Uus Aeg ja Kodanike Liit ikkagi arvestada sellega, et Roheliste ja Talurahva Liit ning rahvuslased annavad valitsuse püsimiseks vajalikud hääled, sai siin kirjutatud esialgsete valimistulemuste selgudes. Ühtsusel ning Roheliste ja Talurahva Liidul on parlamendis koos 55 kohta, neist kuus kuulub sotsliberitele. Rahvuslaste valimisühendusel on kaheksa kohta. Seega muutuks Läti valitsuse kandepind sotsliberite väljavahetamisel isegi veidi suuremaks.
0 comments:
Post a Comment