Isegi Arnold Rüütli asumine Rahvaliidu valimisvankri ette ei pruugi enam erakonda parlamenti viia, sest teisi häältetoojaid erakonnas enam lihtsalt pole, spekuleerisid ajakirjanikud Lauri Hussar ja Peeter Kaldre Vikerraadio saates "Rahva teenrid". Lauri Hussar ütles, et ta on kuulnud mitut teooriat Rahvaliidu tuleviku kohta, üks nendest on see, et Rahvaliidu kestmine on veel seotud sellega, et riigieelarvest on neil veel saada kvartaalne toetus ja need miljonid tuleks ka kuidagi ära kasutada. Teine seisukoht ütleb Hussari sõnul, et kui Keskerakonna eestvedamisel hakkab toimuma suur maarahva kongress, kuhu ka Rahvaliidust palju inimesi läheb, võib juhtuda, et väga suur hulk Rahvaliidu liikmeid võib ühel hetkel astuda hoopiski Keskerakonna ridadesse.
DELFI
A.Rüütli kõne 20.veebr.1988.a.
ReplyDelete-----------------------------
Teatud osa välismaiste propagandakanalite ning ka Ameerika Ühendriikide mõnede poliitikategelaste poolt on viimasel ajal eriti teravalt üles tõstetud nn Balti küsimus. Selleks kasutatakse 70 aasta möödumist Oktoobrirevolutsiooni võidu tõttu võimalikuks saanud omariikluse väljakuulutamist Baltimaades. Laialdaselt arutatakse tol ajal toimunud sündmusi, pannakse kahtluse alla 1940. aastal toimunud Nõukogude võimu taaskehtestamise ning N Liiduga liitumise seaduspärasus ning õiguslikkus, püütakse maha kriipsutada kõike pärast-sõjajärgseil aastakümneil meie [ENS] vabariigi elus saavutatut. [---]
Samas on päevselge, et kära tekitamine ajaloosündmuste ümber ei lähtu mitte järsult suurenenud positiivsest ajaloohuvist.
Jutt käib mõistagi Eesti rahva tänasest päevast ja tulevikust. Siin on igal realistlikult mõtleval inimesel selge, et mingit tagasiteed kodanliku Eesti Vabariigi juurde ei ole ega saagi olla, sest see käiks ju vastu meie rahva praegustele olemuslikele majanduslikele ja sotsiaalsetele huvidele.
Loomulikult mõistavad seda suurepäraselt ka kõik välismaised ringkonnad nagu ka need üksikud inimesed, kes meil taolist mõttelaadi levitavad. Öelgem otsekoheselt välja, et kogu selle kampaania põhiline ja ainus eesmärk on külvata rahvuslikku vaenu kahe Eesti NSV-s elava suure rahvusgrupi – miljoni eestlase ja poole miljoni põhiliselt vene keelt kõnelevate inimeste vahel, mille ainsaks tulemuseks võiks olla siin demokraatlike muutuste läbiviimise raskendamine. Ei maksa teha endale illusioone, et praegu meil toimuval poleks vaenlasi nii kodu- kui välismaal...*
Matti Ilves