Enamus tõmmudest “printsidest” ei tööta
Kas eksootiliste sisseränne on hea või lisakoorem sotsiaalsüteemile?
Tänavu veebruaris asutas Samir Bounia koos oma eestlannast abikaasaga, kes ka ta siia tarnis, mittetulundusühingu Afro-Est Inimõiguste Assotsiatsiooni, mille üheks eesmärgiks olevat oma liikmete huvide eest seismine.
Kogukond, kellest suuremal osal kipub puuduma igasugune ettevõtetele sobiv oskustepagas nagu näiteks keeleoskus ei karda väidetava diskrimineerimise eest tekitada kisa.
Afro-Est liikmeid olevat tänaseks 106, kellest paljud saanud elamisloa sarnasel moel nagu fiktiivabieludegagi – leitakse mõni kohalik naine, abiellutakse ja taodeldakse elamisluba.
Küsimuse peale, millega seltskond tegeleb vastab Bounia, et üks egiptlane saadab kasutatud autosid Egiptusse, teine teeb rasta stiilis käsitööd. ” Tõsi, paljud ei tööta, neil naine töötab jälle,” teatab Bounia.
Suurem osa nn afroeestlastest on riiki saabunud enne kriisi algust ehk tööjõupuuduse ajal, kuid puuduvad andmed, et nad oleks ka siis tööd teinud.
T. Sarrazin, Saksamaa finantsanalüütik ütles sellise fenomeni kohta, et selliste inimeste olemus seisneb turul puuviljade müümises ja põlisrahva poolt teenitud sotsiaalabirahade peal elamises.
Euroopa kogemus näitab, et sellised mitte töötavad sisserännanud lähevad riikidele maksma miljardeid eurosi.
Kasutatud allikad: NSB, ekspress, facebook, Afro-Est, ohtuleht.ee.
See sissekanne postitati 16. okt 2010 07:34 nsblogi@politician.com ja
0 comments:
Post a Comment