Miks pole rahvuslased edukad olnud?
Posted in nsblogi@politician.com on 22. okt 2010 by Maximus Germanus Meridius
Kõik viimatised valimised – nii EP kui ka kohalike omavalitsuste valimised – näitasid, et Eestis on suur hulk inimesi, kes valmis hääletama alternatiivjõudude poolt, kui see on olemas. See näitab, et oodatakse puhtamate jõudude tulekut ja antakse oma hääl alternatiivile kasvõi protestist praeguse võimu vastu.
Üheks võimalikuks alternatiiviks on rahvuslased, kelle organisatsioonid koondavad vähemalt paberil kokku tuhandeid inimesi, mis Eesti mõistes pole väike näitaja. Ometi pole nende esilekerkimist tekkinud ja toetusprotsent valimistel olnud marginaalne. Miks?
Rahvuslased on selles süüdistanud kallutatud meediat ja võimu, mis aastaid kujutanud rahvuslasi kui kõigevihkajaid ja ohtu ühiskonnale. Teisalt on süüdistatud ka vähest finantsi, sest rahvuslikud organisatsioonid finantseerivad end täielikult liikmemaksust(enamusel pole muide sedagi sisse viidud) ega saa raha riigieelarvest nagu ka suurettevõtjate taskust mitte. Vähene finants pole lasknud tasuda hiigelkautsjoni, mis nõutav sisenemaks riigikogu valimistele ning pole lasknud tutvustada end valijaskonnale, kelle enamus on suhteliselt poliitikakauge ega tea alternatiivjõudude reaalsest olemusest suurt midagi.
Need süüdistused pole alusetud, kuid püüdujääke jagub ka rahvuslastel. Keskenduksin siin neist mõnele.
Üheks põhiprobleemiks on muidugi killustatus ja teatavate sisemiste vastuolude tõttu tekkinud suutmatus jõuda kokkuleppele. Enne kui ei toimu väärtuste paikapanekut ja teatavat koondumist ei olda võimelised ka suurele areenile sisenema. Kui ei toimu liikumist koondumise suunas pole võimalik ka edu. Sellegi poolest arvan, et see on ületatav probleem, sest uute pealetulekuga on kasvanud ka soov liikuda koostöö suunas. Siin mainitud probleemi mõistavad ka rahvuslased ja juba see on eeltingimus paranemisele ja koostööle.
Teiseks põhiprobleemiks on keskendumile liiga kitsale valdkonnale. Puudujäägid esinevad minu arvates tugevalt majanduspoliitikas. Kui öeldakse, et me kasutame raha teistest efektiivsemalt, siis jääb sellest ilmselgelt väheks. Vaja senisest tugevamat programmi, mille iga punkti taga ka väitlemisvõimeline persoon. Selliseid inimesi rahvuslaste hulgas on üha rohkem.
Keskenduda tuleb jõulisemalt majandus- ja sotsiaalküsimustele. Rahvuslaste seisu põhjuseid on mitmeid, kuid pelgalt eestluse ja isamaalisuse trummiga piisaval hulgal valijaid kohale ei too. Valijat huvitab see, mis kasu tema sellest saab ja mida tehakse paremini ja just sellele tuleb keskenduda. Majandus on põhiargument, mille punktid ei tohi jääda lugudeks, vaid muutuma tegudeks. Vastasel korral poleks tegu rahvuslaste vaid jutumeestega.
Kolmandaks tuleks keskenduda senisest jõulisemalt noortele ja naistele suunatava teavitustöö tegemisele. Heaks näiteks on Saksamaal tegutsevad organisatsioonid, kus on ekstra rahvuslikele naistele suunatud allüksus ja suhteliselt väikeste kuludega tehakse tublit tööd.
0 comments:
Post a Comment