Ameerika vaikiv ajalugu: valged orjad
Aafriklaste orjaks olek endistes kolooniates olevat valgete igavene patt, mida valgetele pidevalt meenutatakse ilmselt seni kuniks neid veel eksisteerib hoolimata sellest, et asja korraldasid suuresti koos ihnuritest valgete ärimeestega aafriklased ise.
On hulgaliselt ajalooliseid fakte väga suurest hulgast valgetest orjadest, kellede arv küüdis sadadesse tuhandetesse, kuid seda ei tohtivat segada neegrikannatuste kontseptsiooniga.
Briti uurijad Don Jordan ja Michael Walsh toovad arhiivimaterjalide toel päevavalgele aga kogu tõe koloniaalse orjapoliitika üle, purustavad müüdi rassistlikel ajenditel teostatud kampaaniast ja toob välja suurema tõe selles saagas.
Ameerika orjandusajalugu algab sisuliselt 17. sajandist, kui algas suurettevõtete jõulisem tung uutele jahimaadele – istandustele -, kust saadi nii tubakat, kohvi jpm väärtaineid, mis oli suureks rikastumisallikaks paljudele nö rahatuusadele. Suured istandused ja kaevandused vajasid kiirelt suurel hulgal (odav)tööjõudu, sest vastasel korral oleks marginaalid kukkunud kolinal ja rahatulu väike.
Tööjõu saamiseks hakati looma mitmeid 
tingimusi selle tööjõu saamiseks. See koosnes erinevatest aspektidest nagu meelitused, mille abil inimesi nö püüda, sundtoomisest aga ka valitsusega sõlmitud lepped kriminaalide istandustesse saatmiseks.
Mitmel pool Euroopas propageeriti agentide poolt legendi võimalustemaast, kus saab maad ja häid elutingimusi, kui töötada istandustes vm asutustes. Selle saamiseks oli paljudel madalamatest elukihtidest pärit inimestel kohustus töötada mõnda aega mõne istanduse omaniku alluvuses. Sõlmiti usaldusleping(pildil näide), kus ei kajastunud tegelikud tingimused. Jõudes Ameerikasse sunniti kohaletulnuile peale range kord.
Teine osa uuest tööjõust olid erinevad kriminaalsema taustaga inimesed, kes saadeti Briti valitsuse poolt karistuseks kolooniatesse sunnitööle. Seal võidi neid karistada nii kepi kui ka piitsahoopidega. Nad kõik olid orjad. Nende tööpõli kestis ametlikult kuni 14 aastat, kuid ka pärast seda ei pruukinud nad vabaks saada.
Töö oli aga karm. Näiteks 1200 teenijast, kes Inglismaalt Jamestowni saabusid 1619. aastal oli 1620.aastaks elus napilt 400.
Hiljem, kui tööjõu vajadus kasvas hakati sisse tooma orje ka Aafrikast ja seda suuresti riikidest, mis olid orjakaubandusega tegelemas juba enne, kui keegi Ameerikast kuulnudki oli. Neegrid tegelesid orjakaubandusega juba enne 13.sajandit ja suur osa hiljem Ameerika istandustekasvatuste pidajatele müüdud orjadest olid nö kohalikud retsid, kes oli kinnipüütud neegrite endi poolt.
See on tõsi, orjadega kaubitsejad olid sageli Aafrika kohalikud valitsejad, mitmed Aafrika rannukulinnad saavutasid õitsengu tänu orjakaubandusele. Valgete hooleks oli vaid orjad üle ookeani toimetada.
ReplyDelete