Euro jätab riigi veel ühe hoovata
Euro kasutuselevõtt, mis mõjutab inimeste ja riigi elukorralduses üsna tugeval, toob laenuandmise(mida tagasi ei saada) kohustuse ja viib vähendab heaolu ja otsustati pisikese liberaalide grupi poolt on toomas veel ühe muutuse – riik kaotab sisuliselt võimaluse otsustada oma rahanduspoliitika üle ja see langeb välismaalaste kontrolli alla.
Kuna iga riigi majanduspoliitika toetub kahele jalale ehk eelarvepoliitikale ja rahapoliitikale, siis tuleb Eestil eurotsooniga liitudes õppida seisma ühe jala peal.
Kuigi Eesti loobus 1990-datel vabatahtlikult oma rahapoliitikast, sidudes krooni kursi seadusega Saksa marga ja seejärel euroga, jäi tegelik võimalus iseseisvalt rahaasju ajada talle alles, sest oli võimalus siduda vajadusel end mõne muu valuutaga või üldse mitte. Kuid euro kasutuselevõtul on see tehniliselt võimatu, sest antakse lepinguliselt end teiste kätte.
Eurole üleminekuga võtab Eesti endale kohustuse abistada eurotsooni riike, mis on sattunud finantsraskustesse. Kui Eesti oleks eurotsooni liikmeks saanud juba 1. jaanuaril 2010, oleks tal tõenäoliselt tulnud anda Kreekale vähemalt 300 miljonit eurot.
Kasu Eestil liitumisest aga eriti pole, küll aga oodata mõningalist kahju. Pea igal riigil, kes eurole üle läinud on üleminemise järgselt langenud tarbimine ja tõusnud hinnad. Näiteks Slovakkial langes euro tulles trabimine 33% (!), mis jättis põntsu kogu majandusele.
uue valuuta asemel tuleks ilmselgelt panustada majanduse stimuleerimisse mitte mõtetu rahapumpamise tulemusena, vaid jõulisemal sekkumisel majandusse, sest on selge, et loodetavat välisinvesteeringute massilist kasvu ei tule ning olemasolevaist jääb väheks, et riik hiigelprobleemidest välja tuua.
0 comments:
Post a Comment