PÄEVASÕNA SAALOMONILT

Õpetussõnade kasulikkus

¹Saalomoni, Taaveti poja,
Iisraeli kuninga õpetussõnad
²tarkuse ja õpetuse tundmaõppimiseks,
mõistlike sõnade mõistmiseks,
³et võtta õpetust targaks käitumiseks,
õigluseks ja õiguseks
ning õigeks eluviisiks,
⁴et anda kogenematuile oidu,
noortele teadmisi ja otsustusvõimet -
⁵kes tark on, see kuuleb seda
ja võtab veelgi enam õpetust;
kes aru saab, see omandab oskuse
⁶õpetus- ja tähendamissõnade,
tarkade meeste ütluste
ja nende mõistatuste mõistmiseks.

⁷Issanda kartus on tunnetuse algus,
meeletud põlgavad tarkust ja õpetust.

Hoiatus kurjale teele ahvatlejate eest

⁸Kuule, mu poeg, oma isa õpetust
ja ära jäta tähele panemata
oma ema juhatust,
⁹sest need on su peale ilupärjaks
ja kaela ümber keeks!
¹⁰Mu poeg! Kui patused sind ahvatlevad,
siis ära nõustu!
¹¹Kui nad ütlevad: "Tule meiega!
Varitseme verd, luurame süütut
ilma põhjuseta,
¹²neelame neid otsekui surmavald,
elusalt ja tervelt
nagu haudaminejaid,
¹³küllap me siis leiame
kõiksugust kallist vara
ja täidame oma kojad saagiga.
¹⁴Heida liisku meie keskel
ja meil kõigil olgu ühine kukkur!" -
¹⁵siis, mu poeg, ära mine nendega seda teed,
hoia oma jalg nende radadelt!
¹⁶Sest nende jalad jooksevad kurja poole
ja nad tõttavad verd valama.
¹⁷Ent asjatu on võrku laotada
kõigi tiivuliste nähes:
¹⁸sest nad varitsevad omaenese verd,
luuravad omaenese hinge.
¹⁹Niisugune tee on igaühel, kes ahnitseb kasu:
selle omanikult võetakse hing.

Tarkuse kutse

²⁰Tarkus hüüab tänavail,
annab oma häält kuulda turgudel,
²¹kisendab lärmakates paikades,
kõneleb oma sõnu linnaväravate suus:
²²"Kui kaua te, rumalad, armastate rumalust?
Kui kaua meeldib hooplejail hoobelda
ja alpidel vihata teadmist?
²³Pöörduge minu noomimise alla!
Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu,
teen teile teatavaks oma sõnad.
²⁴Et ma olen kutsunud,
aga te olete tõrkunud,
olen sirutanud oma käe,
aga ükski pole tähele pannud,
²⁵ja et te pole hoolinud
mitte ühestki minu nõust
ega ole tahtnud mu noomimist,
²⁶siis naeran minagi teie õnnetust,
pilkan, kui teie kohkumine tuleb,
²⁷kui teie kohkumine tormina tuleb
ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub,
kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad.
²⁸Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta,
otsivad mind, aga ei leia.
²⁹Sellepärast et nad on vihanud tunnetust
ega ole valinud Issanda kartust,
³⁰et nad ei ole hoolinud minu nõust,
vaid on põlastanud kõiki mu noomitusi,
³¹peavad nad siis sööma oma tegude vilja
ja küllastuma oma kavatsustest.
³²Sest rumalaid tapab nende taganemine
ja alpe hukkab nende hooletus.
³³Aga kes mind kuulab,
võib julgesti elada
ja olla muretu, kurja kartmata."