USA-s kogutakse allkirju Stalini büsti vastu Normandia dessandi memoriaalil
SI-275
USA Kommunismiohvrite Memoriaal Fond (KMF) tegi avalduse, kui D-Day Memoriaali Fond teatas, et eemaldab Stalini büsti D-Day Memoriaalilt, kuid hiljem püstitab selle uuesti. KMF nõuab massiroimari ja agressori büsti eemaldamist igaveseks ning on selle nõude toetuseks käivitanud allkirjakampaania. Soovijad saavad oma toetuse anda The Victims of Communism Memorial Foundation´i veebilehe kaudu aadressil http://stalinstatue.com
Normandia dessant (D-Day) toimus 6. juunil 1944. Tol päeval tungisid liitlasväed Saksamaa poolt okupeeritud Euroopasse ning viisid läbi ühe kõigi aegade suurejoonelisema meredessandi, avades sellega Teises maailmasõjas teise rinde.
"Riikliku D-Day Memoriaali Fondi otsus eemaldada Stalini büst, ent see tulevikus taas püstitada, on ränk solvang vapratele ameeriklastele ja teistele, kes 6. juunil 1944 Normandia rannikule tormi jooksid – ühtki nõukogude väeüksust D-Day operatsioonis ei osalenud," teatas KMF esimees dr Lee Edwards.
Edwards märkis ka, et kuna Teine maailmasõda vallandati augustis 1939 sõlmitud Stalini-Hitleri pakti tulemusel, poleks ilma Nõukogude ja Saksa diktaatorite vahelise küünilise “mittekallaletungi” paktita D-Day invasiooni järele olnud mingit tarvet.
D-Day Memoriaali Fond püüdis juunis õigustada Stalini büsti paikajätmist väitega, et selle eemaldamisel ei tuleks eemaldada üksnes Stalini büst, vaid kõigi Teise maailmasõja liidrite, sealhulgas Roosevelti ja Churchilli büstid. Seejärel tuleks “tagasi tuua” kõik büstid, sh Stalini oma, ja memoriaalil kuskile “punti koondada”. D-Day Memoriaali Fond solvas seeläbi ka Ameerika Leegioni, mis oli nõudnud Stalini büsti eemaldamist.
KMF tunnistab, et neil on soov harida inimesi selle kohta, et kommunismi kuritegusid oli terve müriaad ja ohvreid miljoneid, kes surid Jossif Stalini türannia tulemusel. "Stalinil, kes oli vastutav rohkemate surmade eest 20. sajandil kui ükski teine diktaator, välja arvatud Mao Zedong, ei ole Riiklikul D-Day Memoriaalil paika. Kommunismiohvrite Memoriaali Fond annab vande jätkata oma riiklikku kampaaniat Stalini büsti eemaldamise eest D-Day Memoriaalilt igaveseks," märgib dr Edwards.
Allikas: Margit-Mariann Koppel
Kontakt: mkoppel@uninet.ee
SI portaal www.si.kongress.ee
SI-275
USA Kommunismiohvrite Memoriaal Fond (KMF) tegi avalduse, kui D-Day Memoriaali Fond teatas, et eemaldab Stalini büsti D-Day Memoriaalilt, kuid hiljem püstitab selle uuesti. KMF nõuab massiroimari ja agressori büsti eemaldamist igaveseks ning on selle nõude toetuseks käivitanud allkirjakampaania. Soovijad saavad oma toetuse anda The Victims of Communism Memorial Foundation´i veebilehe kaudu aadressil http://stalinstatue.com
Normandia dessant (D-Day) toimus 6. juunil 1944. Tol päeval tungisid liitlasväed Saksamaa poolt okupeeritud Euroopasse ning viisid läbi ühe kõigi aegade suurejoonelisema meredessandi, avades sellega Teises maailmasõjas teise rinde.
"Riikliku D-Day Memoriaali Fondi otsus eemaldada Stalini büst, ent see tulevikus taas püstitada, on ränk solvang vapratele ameeriklastele ja teistele, kes 6. juunil 1944 Normandia rannikule tormi jooksid – ühtki nõukogude väeüksust D-Day operatsioonis ei osalenud," teatas KMF esimees dr Lee Edwards.
Edwards märkis ka, et kuna Teine maailmasõda vallandati augustis 1939 sõlmitud Stalini-Hitleri pakti tulemusel, poleks ilma Nõukogude ja Saksa diktaatorite vahelise küünilise “mittekallaletungi” paktita D-Day invasiooni järele olnud mingit tarvet.
D-Day Memoriaali Fond püüdis juunis õigustada Stalini büsti paikajätmist väitega, et selle eemaldamisel ei tuleks eemaldada üksnes Stalini büst, vaid kõigi Teise maailmasõja liidrite, sealhulgas Roosevelti ja Churchilli büstid. Seejärel tuleks “tagasi tuua” kõik büstid, sh Stalini oma, ja memoriaalil kuskile “punti koondada”. D-Day Memoriaali Fond solvas seeläbi ka Ameerika Leegioni, mis oli nõudnud Stalini büsti eemaldamist.
KMF tunnistab, et neil on soov harida inimesi selle kohta, et kommunismi kuritegusid oli terve müriaad ja ohvreid miljoneid, kes surid Jossif Stalini türannia tulemusel. "Stalinil, kes oli vastutav rohkemate surmade eest 20. sajandil kui ükski teine diktaator, välja arvatud Mao Zedong, ei ole Riiklikul D-Day Memoriaalil paika. Kommunismiohvrite Memoriaali Fond annab vande jätkata oma riiklikku kampaaniat Stalini büsti eemaldamise eest D-Day Memoriaalilt igaveseks," märgib dr Edwards.
Allikas: Margit-Mariann Koppel
Kontakt: mkoppel@uninet.ee
SI portaal www.si.kongress.ee
__________________________________________
Liitumine teabevooga: teata soovist aadressil si@kongress.ee.
Lahkumine: sama.
SI teadete levitamine on vaba ja tervitatav.
0 comments:
Post a Comment