Euroopa islamiseerumisest
Ajalugu kinnitab, et ükski kultuur, mille keskmes ei ole religioon, ei ole püsinud kuigi kaua. Kui juhtmõtteks on isikliku heaolu maksimeerimine, mitte pürgimine millegi enesest kõrgema poole, siis hääbub kultuur paratamatult. Meie ümber toimuv lubab arvata, et ka ateistide (sekularistide) unistus Jumalata (st kristlusele selja pööranud) Euroopast osutub ebareaalseks. Relativismi külvates saame mitte relativistliku ühiskonna, vaid avame selle väravad sissetungiks kõigele jõulisele, mis on vabaduse ideaalidest kaugel. Paslik on meenutada G. K. Chestertoni ütlust, et “lõhkudes suuri seaduseid ei saa me vabadust; me ei saa isegi anarhiat. Saame lihtsalt väikesed seadused”.
Alltoodud videolõigule juhtis minu tähelepanu üks Londoni advokaat, kes lisas kommentaari, et ateistid olevat klipis esitatud väited juba “ümber lükanud” — nende arvutuste kohaselt muutub Euroopa islamistlikuks kontinendiks mitte 40, vaid 60 aastaga. Milline kergendus!
Tänasest meediastki võib lugeda (vt nt siit), kuidas Saksamaa president kutsub inimesi üles leppima tõsiasjaga, et islam on saanud osaks riigi identiteedist. Mida muud ta saakski öelda, teades et Saksamaa muutumine islamistlikuks riigiks on üksnes ajaküsimus. Märkimisväärne on aga asjaolu, et keegi ei võta meie kultuuri vägivallaga üle, vaid me ise anname selle ära, soovimata saada lapsi, ent ihaledes seejuures siiski harjumuspäraseks saanud “heaoluriiklikku” elustiili (immigratsioonivoog on tingitud vajadusest tööliste järele olukorras, kus rahvastik ei taastooda ennast). Meil olgu mugav — pärast meid tulgu või veeuputus (või šariaat). Kultuuris, kus lapsi ei ole, on selline juhtmõte väga kerge tekkima.
Eelneva taustal on veider täheldada, kuidas iga natukese aja tagant püstitatakse ajakirjanduses küsimust sellest, mis võiks olla meie suureks rahvuslikuks eesmärgiks. Mõned poliitikud väidavad (tõenäoliselt naljatades), et selleks on liitumine euroga. Kõik see tundub kuidagi sürrealistlik kultuuris, mis on sõna otseses mõttes hääbumas. Kõik justkui teavad seda (räägitakse ju nt koolide sulgemise vajadusest, kuna lihtsalt ei ole lapsi), aga samas nagu ei teadvusta probleemi mastaapi ja tõsidust ning loodetakse, et äkki see läheb kuidagi ise üle. Aga ei, see ei lähe ise üle, vaid üksnes süveneb.
Rahvastikuküsimuste heaks ülevaateks vt lisaks:
0 comments:
Post a Comment