Ülo Nugis räägib, et Eesti poliitika vajab põlvkondade vahetust ja toob sundvahetuse näitena esile Sven Mikseri valimise SOTSIDE esimeheks.
Pean tunnistama, ka minu jaoks oli Mikseri valimine positiivne märk, kuid nii suuri lootusi nagu Nugis ma talle ei paneks. Küsimus ei ole vaid SOTSIDE kuvandis ehk sotsialismis, põhjused on ka lihtsamad. Esimesena märgiksin nende Savisaare puudliks olemist ja eriti kellegi Juske lolli juttu seoses sellega, teiseks omavahelist intrigeerimist.
Ma usun, et vaid liidrite vahetusest või põlvkondade vahetusest jääb väheseks. Eestis senikehtiv poliitiline süsteem on mäda vundamendist katuseni. Kogu süsteem soosib põhimõttelagedust ja poliitbroilerlust, vast kõige olulisem on ebademokraatlik valimisseadus ja omapärane erakonnaseadus. Huvitav, miks peab olema just 1000 liiget erakonnal, aga miks mitte 500 või 2000 või 10000. Kuna ma ühtegi mõistlikku põhjendust selle kohta kuulnud ei ole, siis ilmselt teenib see samasugust eesmärki nagu valimisseadus. Muuta üliraskeks uute jõudude tulek poliitikasse. Juhiksin tähelepanu ka erakondade rahastusskeemidele. Miks peab neid rahastama valimistel saadud häälte järgi riigieelarvest? Väidetavalt vältimaks poliitikute äraostmist (korruptsiooni). Paraku on elu näidanud, et seda ülesannet see piirang ei täida, sest skandaalid jätkuvad. Küll aga täidab see põhimõte edukalt tõkkepuu rolli, takistamaks uutel tulijatel valimistel edukas olla. Kui raha ikka ei ole ja võimu- või kartelliparteidel on, no mida sa hing ikka teha suudad?
Pean tunnistama, ka minu jaoks oli Mikseri valimine positiivne märk, kuid nii suuri lootusi nagu Nugis ma talle ei paneks. Küsimus ei ole vaid SOTSIDE kuvandis ehk sotsialismis, põhjused on ka lihtsamad. Esimesena märgiksin nende Savisaare puudliks olemist ja eriti kellegi Juske lolli juttu seoses sellega, teiseks omavahelist intrigeerimist.
Ma usun, et vaid liidrite vahetusest või põlvkondade vahetusest jääb väheseks. Eestis senikehtiv poliitiline süsteem on mäda vundamendist katuseni. Kogu süsteem soosib põhimõttelagedust ja poliitbroilerlust, vast kõige olulisem on ebademokraatlik valimisseadus ja omapärane erakonnaseadus. Huvitav, miks peab olema just 1000 liiget erakonnal, aga miks mitte 500 või 2000 või 10000. Kuna ma ühtegi mõistlikku põhjendust selle kohta kuulnud ei ole, siis ilmselt teenib see samasugust eesmärki nagu valimisseadus. Muuta üliraskeks uute jõudude tulek poliitikasse. Juhiksin tähelepanu ka erakondade rahastusskeemidele. Miks peab neid rahastama valimistel saadud häälte järgi riigieelarvest? Väidetavalt vältimaks poliitikute äraostmist (korruptsiooni). Paraku on elu näidanud, et seda ülesannet see piirang ei täida, sest skandaalid jätkuvad. Küll aga täidab see põhimõte edukalt tõkkepuu rolli, takistamaks uutel tulijatel valimistel edukas olla. Kui raha ikka ei ole ja võimu- või kartelliparteidel on, no mida sa hing ikka teha suudad?
0 comments:
Post a Comment