Leo Talgre nimi ja lühikeseks jäänud elutee Teise Maailmasõja päevil vaevalt pikemat kommenteerimist vajab – Vastupanuliikumise organiseerimine Eestis juba 1940.aastal, põgenemine Nõukogude sundmobilisatsiooni eest üle lahe Soome, väljaõpe Sököl ning sellele järgnenud Erna-retkest osavõtt, imbumine Saksa vastuluuresse, mille abil saavutas kontaktid Inglise-Ameerika vastuluurete kaudu lääne poliitiliste ringkondadega, Haukka ja Tümleri gruppide organiseerimine – kõik see teenis üht eesmärki: taastada Saksa okupatsiooni kokkuvarisemise järel Eesti Vabariik.
Leo Talgre andis truudusvande Uluots-Tiefi valitsusele ning organiseeris 1944.a. dramaatilisil septembripäevil Eesti Vabariigi lipu all sõjalise vastupanu sissetungiva Punarmee vastu (Harjumaa, Kiviõli, Koitjärve, Pärnumaa, Tartu, Valga ja Viljandimaa grupeeringud). Loodeti põhiliselt Atlandi Hartale http://www.nommevalitsus.org/?p=309 .
Vähesed teavad, et üks Leo Talgre võitluskaaslasi oli ka Mihkel Mathiesen, kes aastail 1985-1992 oli Vabariigi Valitsuses Majandusminister, alates 1992.aastast kuni oma surmani 2003.aastal aga Peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes.
Mihkel Mathieseni ristitütre Maarja Talgre raamatut oma isast „Leo – vastupanu surmani” on nüüd võimalik lugeda aadressilhttp://www.nommevalitsus.org/?p=8048
Raamatus on põgusalt juttu ka Mihkel Mathiesenist.
Tookordne üritus ebaõnnestus, Atlandi Harta jäi vaid paberile, ent 1940.a. alguse saanud vastupanuliikumine ei olnud siiski purustatud tema toonaste liidrite tapmiste, vangistamiste, kohtuprotsesside, mahalaskmiste ja Siberisse saatmisega nagu enamasti ajaloohinnanguis või memuaarkirjanduses kujutatakse – vaid ta võttis lihtsalt uued vormid. Eesti metsadesse oli koondunud 1944.a. lõpuks 20 000 mehe ümber, esile kerkisid uued liidrid, moodustus Relvastatud Võitluse Liit ning relvastatud vastupanu okupantidele kestis põhiliselt 1956.aastani...
Viimane metsavend August Sabbe (Sabe) hukkus Võhandu jõel 28. septembril 1978.
Vastupanu okupatsioonile pole kunagi raugenud, aegade möödudes on vahetunud vaid meetodid, vahendid, vormid, isegi asukohad... ja mitte ilmaasjata ei seisa ka 1938.a. Põhiseadusele tugineva Vabariigi Valitsuse veebilehekülje päises asuva motona väljavõte Ikestatud Rahvaste Organisatsiooni otsusest nr.10, mis võeti vastu Tbilisis 23.-24.veebruaril 1991:
„...kuna isegi kogu rahva üks põlvkond, asudes sundolukorras, ei oma õigust määrata sama saatust ka järgnevatele põlvedele...”
Leo Talgre ja tema võitluskaaslaste vaim – unistus ja soov taastada Eesti Vabariik, elab paljudes eestlastes tänase päevani.
0 comments:
Post a Comment