ALDO ROOMERE: KUIDAS VALITSEDA RIIKI

(10.12.2010) Meie kidurakskaubitsetud planeet on kogenud mitmesuguseid valitsusvorme. Oma tagumikega on troone vorminud vaaraod, kuningad, presidendid, preestrid, prillikandjad, sarvekandjad, türannid, tolad, tühikargajad ja teised lugematud võimulolijad. Ajalugu tunneb heldeid ja häid, halbu ja häbituid ning lausa lurjustest ja kurjategijatest valitsejaid, kelle ridadest kõige metsikumad on trüginud massimõrvarite edetabeli tippu. Tänaseks oleme jõudnud demokraatiasse, mis paraku pakub parimaid võimalusi võimu haaramiseks võimu nimel, võimurite ja nende mahitajate ning kummardajate klanni ülimuslikuks kujunemisele ja rahva kui Põhiseaduse poolt võimu kandjaks kuulutatu kuulekaks orjaks vormimisele. Eesel kandku oma koormat ja rahvas võimu!
Järgnevalt pakuksin välja ühe variandi, kuidas valitseda riiki oma rahvast vaeseks kurnamata, välismaale paremat elu otsima ehmatamata ja võõrisandate ees kummardamata.

Mida on normaalse riigi toimimiseks vaja?
1. Rahvast, kes oma riiki armastab.
2. Ühtainsat valitsejat, kes armastab oma rahvast, on selle rahva poolt tunnustatud ja valitud. Loomulikult ei saa ta seda rasket ja vastutusrikast tööd üksi teha, kuid PEA peaks riigil olema siiski üksainus, nagu inimkehalgi.
3. 10-12 ministrit, kellest igaüks on oma ala tippspesialist ning oma ala kindlakäeliseks juhtimiseks vastavate isikuomadustega. (Suurepärane erialaproff võib olla vilets juht, kuid heade juhiomadustega nõuniku olemasolul võib selline tandem suurepäraseid tulemusi saavutada). Seetõttu omab iga minister ka 2 asetäitjat, kes on suutelised ministri puhkuse, tervislike põhjuste või muude eriolukordade puhul juhtimise sujuvalt üle võtma.
4. Ühtainsat ministeeriumi, kus kõik need ülalmainitud ministrid töötavad, üheskoos riigiasju arutavad ning parimad lahendused leiavad. Ministeeriumi palgal on põhikohaga nõunikud ja ametnikud, kellest mitmedki võivad olla korraga mitme ministri alluvuses, sest piisava pädevuse korral võib üks inimene asendada sadat või enamat keskpärast diivanilpikutajat. Palk sõltuks loomulikult oskustest ja töötulemustest. Vajadusel kaasatakse ministeeriumi töös ka ajutiselt värvatavaid nõunikke ja ametnikke, kes tegeleksid erakorraliste küsimuste, olukordade jms, näiteks referendumite korraldamine, loodusõnnetused, olümpiamängud, riigijuhtide kohtumised jne.

Sellise riigikorralduse eelised oleksid järgmised:
Miinimumi on viidud parasiteeriva ülbikuteklassi tekkimine, rahvas on vabastatud selgroogu katkestavast maksukoormast ning vabanenud ressursid saab suunata kodumaise põllumajanduse ning tööstuse arendamiseks.
Ära jääksid läbinisti haiged ja korrumpeerunud valimised, samuti jaburad reklaamikulud. Ministrid läbiksid enne ametisseastumist põhjalikud eksamid ja testid, toimuks turniirisüsteemis riigimeeste „filtreerimine“ parima tosina leidmiseks, kandidaadid peavad esmalt esitama kirjaliku ülevaate oma sobivuse ja senitehtu kohta, seejärel toimuvad küsitlused, avalikud esinemised jne.

Üks võimas ministeerium, mis haldab tervikuna kogu riigi finants-, majandus-, sise- ja välispoliitikat, tagab ühtse ja maksimaalselt korruptsioonikindla juhtimise ning võimaldab massivse valitsemiskulude kokkuhoiu. Ministeeriumi tööd kajastab igakuine avalik aruandlus ning referendumite korraldamine kõigis riigile olulistes küsimustes. Seega muutuks e-riik tõeliselt toimivaks, mitte seni komberdavaks ja komistavaks arvutute ja arutute pressiesindajate libelobaks.
On tagumine aeg kõik parasiidid ühiskonnast välja heita, sest vastasel korral tapavad nad meie niigi tillukese rahva loetud aastatega.

TAKISTUSED:
Rahva üldine ükskõiksus ja tõrjutusest tekkinud käegalöömine. Pöördeks vajaliku jõu puudumine. Väljapaistva ja tunnustatud juhi puudumine, kes suudaks masse koondada ja võidule viia.

Loodava heaoluriigi esmaeesmärgiks oleks karistamatuse kohene likvideerimine.
Vanglad muudetakse isemajandavaiks, senine jabur praktika, kus ühele vangile kulub ülalpidamiseks ligi 16 000 krooni kuus, kaob igaveseks, sest sellise skeemi järgi maksab ohver sisuliselt kurjategija karistuse kinni!

Vangil on valida – kas töö või karistusele aastate lisamine. Vanglas on oma põllud, oma tehased, oma kokad, sibid, sanitarid, sadulsepad ja saapapuhastajad. Oma laudad, laod ja lihunikud. Kurjategija peab oma patud tõeliselt lunastama, mitte silmakirjalikult palvetades pöördunut teesklema ja hea käitumise eest ennetähtaegselt vabanedes kohe uuesti mõrvama hakkama, nagu praegu kombeks.

Surmanuhtlus taaskehtestada! Timuka amet au sisse – timukas palka ei saa, vaid talle määratakse kindel osa kurjategijailt konfiskeeritud varadest. Olles 5 aastat oma ametit pidanud, saab timukas pensionile, uue identiteedi ja elukoha suvalises riigis, mille ta ise valib. Surmamõistetul on õigus valida – kas teeb endale ise mürgisüsti, istub pehmesse elektritooli või siseneb lemmikmuusikat mängivasse gaasikambrisse. Kõige romantilisemad lurjused (mõrvaritest roolijoodikud näiteks) võivad timuka saatel Türisalu panga servale astuda ja sealt alla karata – kajakad tahavad ju ka süüa!

Ja lõpetuseks – selle kena muinasjuturiigi valitseja võiks kanda nimetust RIIGIVANEM – kena ja eestipärane! Üks tõsiselt hea kandidaat on mul ka välja pakkuda – härra Einar Laigna!