LAUPÄEV, 4. DETSEMBER 2010
IRL versus Reformierakond (majandus, osa 1: maksundus)
Isamaa ja Res Publica Liit avaldas sel nädalal oma majandusprogrammi. Reformierakond tegi seda juba varem. Erakondade programmid ei ole ehitatud üles päris sama skeemi järgi, mistõttu on neid võib-olla veidi vara võrrelda, sest paljud asjad on hajutatud tegelikult laiali erinevate valdkondade kohta käivate alajaotuste vahel ning neid kõiki ei ole veel avaldatud, aga vähemalt mingi pildi saab nendest osadest juba kätte.
Reformierakonna programm on üldiselt detailsem, IRLi oma populistlikum. Kui irlikate valimisloosungiks on nüüd tagada Eestile järgmise nelja aasta jooksul kolm korda suurem majanduskasv võrreldes Euroopa Liidu keskmisega, siis ei ole selles eesmärgis iseenesest muidugi midagi halba, aga see kõlab täpselt nagu Reformierakonna varasem lubadus viia Eesti viieteist aastaga viie jõukama Euroopa riigi hulka. Tekib selline déjà vu või tule-eile-meile tunne, justkui oleks IRL jõudnud alles aastasse 2007 ning teeks täna kampaaniat toonasteks valimisteks.
Samas tuleb tunnistada, et selle lubaduse täitumine on palju tõenäolisem kui Reformierakonna visiooni realiseerumine, sest Eesti kukkuminegi on olnud tunduvalt kiirem kui Euroopa Liidu keskmine. Kui 2008. aastal tuli kogu Euroopa Liidu keskmiseks +0.5%, siis Eestis oli vastav näitaja -5.1% (kõige viletsam kogu liidus), seega enam kui kümnekordne vahe. Kui eelmisel aastal oli Euroopa Liidu keskmine -4.2%, siis Eestis juba -13.9% (meist hullem oli seis ainult Lätis), mis tähendas enam kui kolmekordset vahet. Täiesti loogiline, et sellisest august väljumisel tuleb ka kasv nüüd oluliselt suurem Euroopa Liidu keskmisest. Kas see saab olema just kolmekordne, seda näitab aeg.
Kindlasti ei saa saabuvat majanduskasvu aga lugeda puhtalt mõne erakonna teeneks. Selle taga on ikkagi tuhanded ettevõtjad, sajad tuhanded töötajad – poliitikud saavad luua vaid raamistiku, mis võimaldab nende tööl õitseda ja vilju kanda, väljendudes muu hulgas ka läbi majanduskasvu näitaja.
Maksupoliitikast. Mõlemad välistavad ülemineku astmelisele tulumaksule. IRL lubab alandada maksukoormust, kuid Reformierakond ütleb, et see ja teised konkurentsivõimet tõstvad meetmed peavad sõltuma riigieelarve struktuurse ülejäägi suurusest.
Konkreetseid summasid on käidud välja vaid kaks: Reformierakond lubab luua tööandjatele võimaluse teha 6000 € (93 879 krooni ja 60 sendi) ulatuses aastas maksuvabalt sissemakseid töötaja III pensionisambasse; IRL ütleb, et ettevõtetele tuleb anda võimalus teha aastas maksuvabalt kuni 100 tuhande krooni (6391 eurot) ulatuses töötaja kohta kulusid töötaja vabatahtliku pensionikindlustuse sissemakseteks, töötaja koolitamiseks või tervishoiu ja tervisekindlustusega seotud kulude tasumiseks. Ilmselt leppisid nad selles lubaduses omavahel kokku, et oleks hiljem kergem kompromissitada.
Reformierakond lubab maksurahu kõikide maksude osas, välja arvatud tööjõumaksud. Kõrge tootlikkusega töökohtade tekkeks nähakse võimaluste tekkel ette: töötuskindlustusmaksu määra vähendamine; sotsiaalmaksu lae kehtestamine; tulumaksumäära vähendamine, koos maksuvaba miinimumi tõstmisega; erisoodustusmaksu kaotamine tööga seotud tasemekoolituselt, ennekõike doktoriõppelt. Tööjõumaksude vähendamise kõrval lubatakse aga viia siiski läbi metsandussektori arengut toetav tulumaksureform: metsa müügi korral saab maksustatavast tulust maha arvata kolme müügijärgse aasta kulud. Ühtlasi lubatakse kaotada kodumaiseid ettevõtjaid välismaistega ebavõrdsesse konkurentsi asetav raskeveokimaks ehk muuta see ümber maanteetasuks, mida hakatakse võtma ka välismaistelt raskeveokitelt.
IRL on samuti vastu tööjõu täiendavale maksutamisele. Töötuskindlustusmakse tuleb alandada nende sõnul hiljemalt 2014. aastaks kriisieelsele tasemele, alustades sellega 2012. aastal. Juba järgmisel aastal lubatakse võtta vastu seadus, millega seatakse ülempiir sotsiaalmaksule. Pikaajaliselt töötud olnud noori tööle võtvad ettevõtjad lubatakse vabastada pooleks aastaks neile makstavalt palgalt sotsiaalmaksu tasumisest. Veel mainitakse hariduskulude vabastamist erisoodustusmaksu alt ja patentide litsentsitasudelt saadud tulu muutmist maksuvabaks, et soodustada innovatsiooni.
Kumbki ei paista toetavat maksudes sotsiaalpoliitilise meetme nägemist. Irlikate sõnul tuleb makse alandada, et soodustada välisinvesteeringuid, elavdada ettevõtlikust ja luua uusi töökohtasid. IRL alandab makse selleks, et panna majandus kiiremini kasvama. Reformierakond ütleb aga otsesõnu, et järgib põhimõtet, et sotsiaalvajadusi rahastatakse kogutud maksudest, mitte maksude kogumata jätmisest.
IRL lubab lihtsustada väikeettevõtluse maksustamist ning Reformierakond käib selleks välja konkreetse kava: võimaldame alla 100 000 € (1 564 660 kroonise) aastakäibega väikeettevõtetele mugava raamatupidamise otse e-Maksuameti keskkonnas, kus väikeettevõtja saab ühes kohas lihtsalt koostada ja esitada maksudeklaratsioone, majandusaasta aruandeid. Samuti lubatakse laiendada ettevõtjaportaali, lisades sinna mugava võimaluse käibemaksukohuslaseks registreerimiseks. Üldiselt soovivad oravad luua enese sõnul olukorra, kus halbadele aegadele majanduses ei pea reageerima ühegi maksu tõstmisega. Kuidas seda täpsemalt teha tahetakse, sellest tuleb juttu alanud postituste seeria järgmises osas, mis puudutab eelarvetasakaalu.
0 comments:
Post a Comment