Kas IRL on fašistlik partei?*
Kunagi oli aeg, mil ükski teine riik peale Iisraeli ei nõustunud müüma äsja iseseisvuse taastanud Eestile kaasaegset relvastust, sest kõik tahtsid saada hästi läbi Moskvaga ja kartsid ärritada Venemaad. Osade tegelaste arvates on toona peaministriks olnud Mart Laar nende tehingute tõttu veel tänagi mingite "rahajuutide" lõa otsas ning Isamaa ja Res Publica Liit sionistide käepikendus, kuid tegelikkuses on Eesti tänaseks sisuliselt loobunud Iisraeli toetamisest rahvusvahelistes institutsioonides (nagu nähtus Goldstone'i raporti hääletusel ÜRO-s). IRL aga avaldas oma häälekandjas eelmisel aastal karikatuuri, mille kohaselt sai Teine maailmasõda alguse sellest, et Stalin "otsustas vallutada Eesti riigi ja hävitada eesti rahva, kes ei nõustunud juutide maailmavallutamise püüetega." Ja samasse erakonda kuuluv Riigikogu väliskomisjoni liige ning Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson kuulutas hiljuti, et on "ohumärgiks natsionalistlike meeleolude kasv Iisraelis".
Kui irlikatele saab nüüd eelseisvatel valimistel osaks häving, siis ei imestaks, kui nad hakkavad selles süüdistama "Iisraeli lobi". Tegelikult paistab häda olevat pigem selles, et nad on võtnud liiga tõsiselt Adolf Hitleri ütlust "juhtidel veab, et inimesed ei mõtle", ning hakanud pidama idiootideks mitte üksnes enda kolleege Riigikogus, nagu spiiker Ene Ergma seal hiljuti kogemata tunnistas, vaid ka potentsiaalseid valijaid. Sellise erakonna õige koht ongi minu meelest ajaloo prügimäel või mudaliigas, kus IRL sobiks konkureerima näiteks Eesti Iseseisvusparteiga. Likudiga võrdlemist ei ole nad kohe kuidagi välja teeninud – sellist au ei tohiks neile teha.
Hea küll. Ma tean väga hästi, et selles erakonnas on palju asjalikke inimesi, kelle suhtes eeltoodud jutt oli mõnevõrra ülekohtune, aga... supi võib rikkuda ära juba väike oksemaik, kuid IRL-i puhul on see kasvanud tänaseks juba päris suureks. Res Publica oli siiski paljuski kujundatud ühe teise kunagi oma logona päikesemärki kasutanud suure rahvapartei järgi ja kunagisest Isamaa vaimust ei ole loodud ühenderakonnas enam palju alles jäänud. Nähtavasti mõjutab see ka irlikate suhtumist Iisraeli, juutidesse ja sionismi. Nii palju siis sellest.
Jõulunädala sissejuhatuseks sai toodud ülal üks laul Liat Itzhaki tänavu ilmunud debüütalbumilt. See juudi lauljatar on sündinud Beit She'ani asulas, esinenud juba mõnda aega Jeruusalemma religioossetes osades, kirjutab oma laulud ise, omandanud kraadi õigusteaduses ning töötanud vabakutselisena graafilise disaini alal. Lisaks sellele on tal juba neli last, kuigi on ise alles 30-ndates. Inspiratsiooni ammutab peamiselt judaismist, selle sügavatest ja pikkadest traditsioonidest, rahvamuusikast ja igapäevasest elust. Armastab kaligraafiat, aga ka luuletusi. Järgmise laulu juurde pääseb vajutades siia.
* Käesolev postitus sellele küsimusele ammendavat vastust anda ei pruugi.
Vaenlane isegi ei karda enam, mis on tegelikult hea. Selge pilt on sihtide seadmisel tähtsaim ning sisevaenlane on oluliselt ohtlikum kui väline.
ReplyDelete