KOLMAPÄEV, 22. DETSEMBER 2010
WikiLeaks ja Eesti (Eesti-Vene suhted, naftatransiit)
Pronkssõduri teisaldamise järel 2007. aastal Eesti ja Venemaa vahel puhkenud diplomaatilise kriisi ja mitteametlike majandussanktsioonide kohta edastati Washingtoni teateid mitte üksnes Tallinnast, vaid ka Moskvas asuvast USA saatkonnast. Järgnevalt vahendangi siin nüüd mõned sealt saadetud sõnumid. Tänane pärineb 2007. aasta 4. maist.
Kremlimeelsed noorteühendused lõpetasid oma lõhestavad meeleavaldused Eesti saatkonna juures 4. mai hommikul, kuna Eesti suursaadik Venemaal naasis Tallinna. Kremlimeelne noorteühendus Наши (Omad) alustas aga 4. mai pärastlõunal uut meeleavaldust Euroopa Komisjoni vastu. Lisaks korraldas umbes 20 Teise maailmasõja veterani 4. mail pooletunnise meeleavalduse Eesti saatkonna juures. Saatkonna töötajad valmistusid naasma tavapärase töö juurde. Naftasaaduste laadungid jätkavad Eestisse veeremist, kuigi Venemaa Raudteed (RZD) tegi 2. mail avalduse, et raudtee hooldustööd need peatavad. 3. mai õhtul rõhutas suursaadik [William J. Burns] esimesele asevälisministrile [Vene Föderatsioonil on kokku kaheksa asevälisministrit] Andrei Denisovile kui oluline on see episood lõpetada. Ühtlasi rõhutas ta Denisovile, et igasugused poliitiliselt motiveeritud energiatarnete katkestused Eestile oleksid äärmiselt kontraproduktiivsed ja et Venemaa ei tohiks olla üllatunud sellest, mis saab kindlasti olema terav, avalik reaktsioon USA – ja eurooplaste – poolt. Suursaadik kordas neid punkte 4. mai pärastlõunal asevälisminister Sergei Kisljakile [kes on muide nüüd Vene Föderatsiooni suursaadik Ameerika Ühendriikides]. Me utsitame oma kolleege Euroopa Liidust, et nad rõhutaksid venelastele sama sõnumit, pidades silmas Venemaa ja Euroopa Liidu silmapiiril terendavat tippkohtumust 17.-18. mail Samaras.
Saatkonna-rindel on saabunud vaikus
Meeleavaldajad loobusid lärmakast vahipidamisest Eesti saatkonna ees 4. mai hommikul, olles kuulutanud "võiduks" Eesti suursaadiku Marina Kaljuranna lühikese "puhkuse" Tallinnas. Kaljurand lahkus Moskvast 3. mai õhtul, kusjuures tosinkond meeleavaldajat ning kremlimeelse noorteühenduse Наши juht Vassili Jakemenko jälitasid teda Šeremetjevo lennujaamani. Lennujaamas kuulutas Jakemenko: "See on Наши võit. Me eemaldame blokaadi, sest (saatkond) on nüüd lihtsalt tavaline tühi hoone Moskvas," teatas ajakirjandus. Meeleavaldajate lahkumine oli osa vaiksest näopäästmise diilist, milles lepiti kokku Eesti ja Euroopa Liidu eesistuja – Saksamaa – ning Venemaa valitsuse vahel. Selle diili osana nõustus Kaljurand lahkuma Moskvast vähemalt mõneks päevaks ning Venemaa valitsus lubas lõpetada selle meeleavalduse.
4. mai hommikul külastas polohv Eesti saatkonda. Kõik meeleavaldajad olid lahkunud, võttes kaasa oma telgid ja teisaldatavad käimlad. Plakatid ja lendlehed, millel mõisteti hukka "Fašistlik Eesti", vedelesid maas. Mõned miilitsad demonteerisid metallist barjääre, mille nad olid varem paigaldanud. Uus Eesti lipp oli asendanud selle, mis rebiti maha. Uue lipu kinnitust oli tugevdatud lipuvarda otsast kleeplindiga.
Saatkonnas sees särasid lahked töötajad. "Siin on olnud terve nädala piiramisatmosfäär," ütles pressiatašee Franek Persidski. Ta lisas, et meeleavaldajad olid loopinud saatkonna pihta öösel kivisid, lõhkudes mitu akent. "Meie kõik loodame, et asjad muutuvad varsti taas normaalseks." Persidski ütles, et saatkonna konsulaarosakond avab taas uksed tõenäoliselt esmaspäeval, 7. mail. Noorteühenduse meeleavaldused küll lõpetati, kuid umbes 20 Teise maailmasõja veterani oli 4. mail Eesti saatkonna juures vaiksel, pooletunnisel meeleavaldusel. Наши alustas 4. mail ühtlasi uut meeleavaldust Euroopa Komisjoni vastu. Kella neljaks päraslõunal, ütles EK pressiesindaja Aleksandra Nabokina, olid tosinad Наши demonstrandid pannud EK esinduse vastu püsti lava ja kõlarid ning suur rühm Наши liikmeid ja kooliõpilasi oli asunud Punaselt väljakult teele, et marssida EK esinduse juurde, avaldades nii ilmselt meelt selle vastu, et Euroopa Liit sellesse dispuuti sekkus, rääkis Nabokina.
Naftasaadused praegu veel liiguvad
3. mai õhtul rõhutas suursaadik esimesele asevälisministrile Denisovile kui oluline on see episood lõpetada. Ühtlasi rõhutas ta Denisovile, et igasugused poliitiliselt motiveeritud energiatarnete katkestused Eestile oleksid äärmiselt kontraproduktiivsed ja et Venemaa ei tohiks olla üllatunud sellest, mis saab kindlasti olema terav, avalik reaktsioon USA – ja eurooplaste – poolt. Suursaadik kordas neid punkte 4. mai pärastlõunal asevälisminister Kisljakile. Me utsitame oma kolleege Euroopa Liidust, et nad rõhutaksid venelastele sama sõnumit, pidades silmas Venemaa ja Euroopa Liidu silmapiiril terendavat tippkohtumust 17.-18. mail Samaras.
2. mail teatas Venemaa Raudteed, et raudtee hooldustööd peatavad naftalaadungite saatmise Eestisse. 4. mai seisuga naftasaadusi ja kivisütt Venemaalt Eestisse, nii edasiviimiseks kui ka kohapeal tarbimiseks, endiselt viiakse. Samuti on puutumata Vene maagaasi ja toornafta vood. Suur enamus Venemaalt eksporditavatest naftasaadustest viiakse edasi Lääne-Euroopa turgudele. Eesti sõltub Venemaast suuresti oma sisemaiste maagaasi-, kivisöe- ja naftavajaduste rahuldamisel. Kuid need energiaallikad katavad vähem kui 50 protsenti Eesti energiatarbest – Euroopa Liidu standardite järgi suhteliselt madal näitaja.
Enamik suurtest laevaoperaatoritest on suutnud suunata naftalaadungid, mis olid mõeldud algselt eksportimiseks läbi Eesti, ümber teistesse sadamatesse. Need ettevõtted (peamiselt GazpromNeft ning TNK-BP) täidavad oma lepingulisi kohustusi klientide ees Euroopas leides oma toodangu Venemaalt välja saamiseks teisi teid. Kontakt TNK-BP-st kinnitab, et RZD on seadnud piiri nende naftasaaduste veole läbi Eesti ja et teised firmad kogevad samu raskusi. Ta rääkis, et ainuke seda piirangut vältiv kompanii on Surgutneftegaz, mis ekspordib oma Kiriši rafineerimistehase tooteid. Sellele vastukäive teatena ütles üks Shelli treider meile, et nemad on suutnud saada oma naftasaaduste laadungid vastavalt maikuu graafikule.
Naftasaadused küll veel liiguvad, kuid on ebaselge, kas RZD on näinud maiks ette täismahus veod. Ühe usaldusväärse kontakti kohaselt ei ole RZD oma maikuu graafikut kokku pannud. Et saadetiste liikumine rafineerimistehasest sadamani võib võtta kuni 20 päeva, siis spekuleeris ta, et praegu Venemaalt Eestisse liikuvad saadused võivad olla lastid, mis on jäänud üle aprillis heakskiidetud saadetistest.
Kremlimeelsed noorteühendused lõpetasid oma lõhestavad meeleavaldused Eesti saatkonna juures 4. mai hommikul, kuna Eesti suursaadik Venemaal naasis Tallinna. Kremlimeelne noorteühendus Наши (Omad) alustas aga 4. mai pärastlõunal uut meeleavaldust Euroopa Komisjoni vastu. Lisaks korraldas umbes 20 Teise maailmasõja veterani 4. mail pooletunnise meeleavalduse Eesti saatkonna juures. Saatkonna töötajad valmistusid naasma tavapärase töö juurde. Naftasaaduste laadungid jätkavad Eestisse veeremist, kuigi Venemaa Raudteed (RZD) tegi 2. mail avalduse, et raudtee hooldustööd need peatavad. 3. mai õhtul rõhutas suursaadik [William J. Burns] esimesele asevälisministrile [Vene Föderatsioonil on kokku kaheksa asevälisministrit] Andrei Denisovile kui oluline on see episood lõpetada. Ühtlasi rõhutas ta Denisovile, et igasugused poliitiliselt motiveeritud energiatarnete katkestused Eestile oleksid äärmiselt kontraproduktiivsed ja et Venemaa ei tohiks olla üllatunud sellest, mis saab kindlasti olema terav, avalik reaktsioon USA – ja eurooplaste – poolt. Suursaadik kordas neid punkte 4. mai pärastlõunal asevälisminister Sergei Kisljakile [kes on muide nüüd Vene Föderatsiooni suursaadik Ameerika Ühendriikides]. Me utsitame oma kolleege Euroopa Liidust, et nad rõhutaksid venelastele sama sõnumit, pidades silmas Venemaa ja Euroopa Liidu silmapiiril terendavat tippkohtumust 17.-18. mail Samaras.
Saatkonna-rindel on saabunud vaikus
Meeleavaldajad loobusid lärmakast vahipidamisest Eesti saatkonna ees 4. mai hommikul, olles kuulutanud "võiduks" Eesti suursaadiku Marina Kaljuranna lühikese "puhkuse" Tallinnas. Kaljurand lahkus Moskvast 3. mai õhtul, kusjuures tosinkond meeleavaldajat ning kremlimeelse noorteühenduse Наши juht Vassili Jakemenko jälitasid teda Šeremetjevo lennujaamani. Lennujaamas kuulutas Jakemenko: "See on Наши võit. Me eemaldame blokaadi, sest (saatkond) on nüüd lihtsalt tavaline tühi hoone Moskvas," teatas ajakirjandus. Meeleavaldajate lahkumine oli osa vaiksest näopäästmise diilist, milles lepiti kokku Eesti ja Euroopa Liidu eesistuja – Saksamaa – ning Venemaa valitsuse vahel. Selle diili osana nõustus Kaljurand lahkuma Moskvast vähemalt mõneks päevaks ning Venemaa valitsus lubas lõpetada selle meeleavalduse.
4. mai hommikul külastas polohv Eesti saatkonda. Kõik meeleavaldajad olid lahkunud, võttes kaasa oma telgid ja teisaldatavad käimlad. Plakatid ja lendlehed, millel mõisteti hukka "Fašistlik Eesti", vedelesid maas. Mõned miilitsad demonteerisid metallist barjääre, mille nad olid varem paigaldanud. Uus Eesti lipp oli asendanud selle, mis rebiti maha. Uue lipu kinnitust oli tugevdatud lipuvarda otsast kleeplindiga.
Saatkonnas sees särasid lahked töötajad. "Siin on olnud terve nädala piiramisatmosfäär," ütles pressiatašee Franek Persidski. Ta lisas, et meeleavaldajad olid loopinud saatkonna pihta öösel kivisid, lõhkudes mitu akent. "Meie kõik loodame, et asjad muutuvad varsti taas normaalseks." Persidski ütles, et saatkonna konsulaarosakond avab taas uksed tõenäoliselt esmaspäeval, 7. mail. Noorteühenduse meeleavaldused küll lõpetati, kuid umbes 20 Teise maailmasõja veterani oli 4. mail Eesti saatkonna juures vaiksel, pooletunnisel meeleavaldusel. Наши alustas 4. mail ühtlasi uut meeleavaldust Euroopa Komisjoni vastu. Kella neljaks päraslõunal, ütles EK pressiesindaja Aleksandra Nabokina, olid tosinad Наши demonstrandid pannud EK esinduse vastu püsti lava ja kõlarid ning suur rühm Наши liikmeid ja kooliõpilasi oli asunud Punaselt väljakult teele, et marssida EK esinduse juurde, avaldades nii ilmselt meelt selle vastu, et Euroopa Liit sellesse dispuuti sekkus, rääkis Nabokina.
Naftasaadused praegu veel liiguvad
3. mai õhtul rõhutas suursaadik esimesele asevälisministrile Denisovile kui oluline on see episood lõpetada. Ühtlasi rõhutas ta Denisovile, et igasugused poliitiliselt motiveeritud energiatarnete katkestused Eestile oleksid äärmiselt kontraproduktiivsed ja et Venemaa ei tohiks olla üllatunud sellest, mis saab kindlasti olema terav, avalik reaktsioon USA – ja eurooplaste – poolt. Suursaadik kordas neid punkte 4. mai pärastlõunal asevälisminister Kisljakile. Me utsitame oma kolleege Euroopa Liidust, et nad rõhutaksid venelastele sama sõnumit, pidades silmas Venemaa ja Euroopa Liidu silmapiiril terendavat tippkohtumust 17.-18. mail Samaras.
2. mail teatas Venemaa Raudteed, et raudtee hooldustööd peatavad naftalaadungite saatmise Eestisse. 4. mai seisuga naftasaadusi ja kivisütt Venemaalt Eestisse, nii edasiviimiseks kui ka kohapeal tarbimiseks, endiselt viiakse. Samuti on puutumata Vene maagaasi ja toornafta vood. Suur enamus Venemaalt eksporditavatest naftasaadustest viiakse edasi Lääne-Euroopa turgudele. Eesti sõltub Venemaast suuresti oma sisemaiste maagaasi-, kivisöe- ja naftavajaduste rahuldamisel. Kuid need energiaallikad katavad vähem kui 50 protsenti Eesti energiatarbest – Euroopa Liidu standardite järgi suhteliselt madal näitaja.
Enamik suurtest laevaoperaatoritest on suutnud suunata naftalaadungid, mis olid mõeldud algselt eksportimiseks läbi Eesti, ümber teistesse sadamatesse. Need ettevõtted (peamiselt GazpromNeft ning TNK-BP) täidavad oma lepingulisi kohustusi klientide ees Euroopas leides oma toodangu Venemaalt välja saamiseks teisi teid. Kontakt TNK-BP-st kinnitab, et RZD on seadnud piiri nende naftasaaduste veole läbi Eesti ja et teised firmad kogevad samu raskusi. Ta rääkis, et ainuke seda piirangut vältiv kompanii on Surgutneftegaz, mis ekspordib oma Kiriši rafineerimistehase tooteid. Sellele vastukäive teatena ütles üks Shelli treider meile, et nemad on suutnud saada oma naftasaaduste laadungid vastavalt maikuu graafikule.
Naftasaadused küll veel liiguvad, kuid on ebaselge, kas RZD on näinud maiks ette täismahus veod. Ühe usaldusväärse kontakti kohaselt ei ole RZD oma maikuu graafikut kokku pannud. Et saadetiste liikumine rafineerimistehasest sadamani võib võtta kuni 20 päeva, siis spekuleeris ta, et praegu Venemaalt Eestisse liikuvad saadused võivad olla lastid, mis on jäänud üle aprillis heakskiidetud saadetistest.
0 comments:
Post a Comment