TEISIPÄEV, 28. DETSEMBER 2010
WikiLeaks ja Eesti (Läti valitsus langeb terava kriitika alla)
Pronkssõduri kriis mõjutas lisaks Eestile ka mitmete teiste riikide sisepoliitikat. Riias asuvast USA saatkonnast saadeti 2007. aasta 14. mail Washingtoni ettekanne, milles anti ülevaade toonast Läti valitsust tabanud ebatavaliselt tugevast kriitikalainest.
Kui Läti parlament lükkas 3. mail tagasi Eestit toetava resolutsiooni, siis sai peagi selgeks, et valitsuskoalitsioon oli oma reageeringus libastunud – seda tingituna kas poliitilisest väiklusest, püüdest vältida vägivalla puhkemist siin, soovist hoida häid suhteid Moskvaga või, kõige tõenäolisemalt, nende kolme kombinatsioonist. Ükskõik mis see põhjus ka ei olnud, valitsus on saanud karmi kriitikat kogu poliitilise spektri ulatusest, kusjuures üks välispoliitika ekspert on nimetanud juhtunut "madalaimaks punktiks Läti välispoliitikas alates iseseisvuse taastamisest". Pärast seda hääletust on valitsus trüginud, et näidata oma toetust Eestile, ning lõpetanud viimaks tõenäoliselt teravamalt kui soovinuks. Nii tugev kui avalikkuse reaktsioon ka ei olnud, on veel liiga vara öelda, kas see teeb koalitsioonile jäädavat poliitilist kahju.
Tallinnas puhkenud rahutustele järgnenud päevadel reageeris Läti valitsus nagu oodatud, mõistes hukka vägivalla. Ühtlasi toetas Läti vaikselt oma naabrit, saates ühe veekahuri, et aidata mäsusi kontrollida. Kuid Läti valitsus tegi selgeks, et hoiab Eestile antava materiaalse abi osas madalat profiili. Läti välisministeeriumi poliitikadirektor Ilgvars Klava ütles 2. mail USA asjurile Tamir G. Waserile, et Läti "ei pasunda" oma abist, et mitte kütta 9. mai Võidupüha pidustuste eel kirgi. (Märkus: Pärast Tallinnas juhtunut olid Läti valitsuse ametiisikud väga närvilised võimaluse üle, et 9. mail võivad sündmused kanduda edasi siia ning rakendasid varasematest aastatest oluliselt tugevamaid turvameetmeid.)
3. mail andis opositsiooniline erakond Uus Aeg parlamendi iganädalasel istungil sisse resolutsiooni eelnõu, millega pakuti toetust Eesti valitsusele ja rahvale, kutsuti üles austama Eesti saatkonna juures Moskvas diplomaatilisi norme, mõisteti hukka Eesti siseasjadesse sekkunud Riigiduuma saadikute avaldused ning kutsuti Euroopa Liidu liikmesriike ja Euroopa Parlamenti üles tegema samasuguseid avaldusi. Koalitsioon oli selle resolutsiooni vastu, seletades, et seda ei antud sisse õigeaegselt ja see ei ole läbinud läbivaatamist komisjonis. Mõned koalitsioonierakondade liikmed läksid küll üle ja hääletasid resolutsiooni poolt, kuid piisavalt paljud hääletasid vastu, jäid erapooletuks või lihtsalt ei hääletanud, et hoida ära resolutsiooni vastuvõtmiseks vajaliku viiekümne ühe hääle saamine (see sai neid 41). Seim saatis resolutsiooni seejärel häältega 68-21 edasisele läbivaatamisele välisasjade komisjoni.
Järgmisel päeval, 4. mail, möödus 17 aastat Läti Ülemnõukogu otsusest taastada riiklik iseseisvus. Seda sündmust meenutavatel üritustel olid kunagised Rahvarinde (1990. aastal iseseisvuse poolt hääletanud rühma) liikmed, sealhulgas need, kes on jätkuvalt parlamendis, eelmisel päeval juhtunu suhtes ülimalt kriitilised. Üks kunagine Rahvarinde liige ütles meile, et tal "oli häbi" Seimi suutmatuse pärast Eestit toetada. Teised rääkisid kuidas Balti ühtsus, mis oli nii oluline Nõukogude Liidu lõpupäevil, on kadunud. Üks välispoliitika ekspert ütles kaitseatašeele, et see hääletus oli "madalaim punkt Läti välispoliitikas alates iseseisvuse taastamisest".
7. mail kogunes välisasjade komisjon, et vaadata üle resolutsiooni eelnõu, ja koalitsioonierakondade liikmed tegid suurejoonelisi avaldusi vajadusest järgida protseduurireegleid, näiteks esimees Andris Bērziņš ütles avalikult, et erakonna Uus Aeg eelnõu sisaldas kirjavigasid, mis muutsid selle vastuvõetamatuks. Samal ajal vasardas Uus Aeg ajakirjanduses ning komisjonis, et valitsuse tegevus(etus) on häbiväärne. Komisjonis katkestati arutelu, midagi ette ei võetud.
8. mail toimus Riia Toomväljakul üritus, millega näidati toetust Eestile. Lähtudes 1980-ndate lõpu Balti ketist, mis moodustas inimketi kolme Balti riigi pealinnade vahel, oli selle mõte taasluua Balti solidaarsust. Uus Aeg haaras sellest algatusest kohe kinni ja teatas, et nemad osalevad. Koalitsioon oli esialgu vait. Peaminister Aigars Kalvītisele, kes oli Moskvas hoki maailmameistrivõistlustel, helistati ajalehest Diena ning küsiti, kas ta osaleb sellel üritusel. Tema ütles alguses, et ta ei tee seda, sest see langeb kokku valitsuse istungiga, kus viibib ka Eesti suursaadik, et võtta vastu valitsuse toetus. Peaminister helistas seejärel tagasi, et öelda, et ta osaleb sellel üritusel koos Eesti suursaadikuga. Ajaleht avaldas mõlema telefonikõne üleskirjutuse oma 9. mai numbri esiküljel, luues sellega mulje, et peaminister ei jaga matsu. Üks teine lätikeelne päevaleht, mis on Uue Aja suhtes tavaliselt vaenulik, avas oma 9. mai numbri pildiga Toomväljakul toimunud üritusest, pealkirjaga: "Seimi puudumisel räägib rahvas." Maaelanikele suunatud Latvijas Avīze, valitseva Rahvaerakonna toetajaskonna tugi, oli samuti äärmiselt kriitiline valitsuse ja parlamendi reageeringute suhtes. Ükski nendest ajalehtedest ei kajastanud oluliselt Kalvītise viibimist sellel üritusel ega valitsuse avaldust Eesti toetuseks.
Valitsus sai kriitikat ka seestpoolt. Peaminister Kalvītise välispoliitika nõunik Pēteris Ustubs ütles, et valitsus ei saanud selle asjaga üldse hakkama. Ta oli eriti kriitiline Rahvaerakonna suhtes, öeldes, et nad ei näe kaugemale oma umbusust Uue Aja suhtes ega suutnud mõista eelnõu läbikukutamisele järgnenud avalikkuse reaktsiooni. Ustubs, kes on karjääridiplomaat, väldib tavaliselt hoolikalt poliitiliste otsuste kritiseerimist, tema tugev reaktsioon oli seega tähelepanuväärne. Kaitseministeeriumi kantsler Edgars Rinkēvičs ütles, et algse resolutsiooni tagasilükkamine Seimi poolt 3. mail oli "üks kõige pettumustvalmistavamaid päevi, mis mul on aastate jooksul olnud".
9. mail leidis Seimi välisasjade komisjon endas uue otsustavuse ja kiitis kiiresti heaks alternatiivse resolutsiooni, mille Seimi täiskogu võttis vastu 10. mail, seitsmekümne ühe poolthäälega. See resolutsioon sisaldas paljusid neist elementidest, mis olid Uue Aja eelnõus, kuigi selle keel oli kohati veidi pehmem ja selles puudus üleskutse teistele Euroopa Liidu riikidele võtta vastu samasugused resolutsioonid. See kriitiseeris aga siiski otsesõnu Vene Riigiduuma liikmeid "kohatu sekkumise" eest Eesti siseasjadesse. Järgmise päeva meediakajastuses kasutati Seimis toimunud hääletuse kirjeldamiseks selliseid sõnu nagu "lõpuks" ning "viimaks ometi".
Waser lisas veel kommentaariks: Näib, et valitsuskoalitsiooni ebaõnnestumine olukorraga tegelemisel parlamendis oli tingitud mitmete asjaolude koosmõjust – sügav umbusk Uue Aja suhtes, soov vältida Võidupäeva tähistamise eel kohaliku vene kogukonna sütitamist ja püüd hoiduda Moskva ärritamisest enne Läti-Vene piirilepingu ratifitseerimist. Valitsus jäi lõpuks poliitilise vihma kätte, kuigi 9. mai möödus rahulikult. Ajakirjanduse ja avalikkuse reaktsioon oli ebatavaliselt tugev ja negatiivne, eriti Läti kohta. Meile ei meenu kergesti juhtu, välja arvatud riiklike tragöödiate hetkil, kui kõik kolm suurt lätikeelset ajalehte kirjutasid juhtkirjades samal teemal samalt seisukohalt samal päeval. Selleks ajaks, kui koalitsioon ennast kokku võttis, sai Uus Aeg juba positiivset meediakajastust kui Balti keti pärandi kaitsja ning vastuvõetud resolutsioon tuli Moskva suhtes tõenäoliselt kriitilisem kui see oleks valitsusele meeldinud. Uus Aeg korjab tänu oma selles küsimuses näidatud juhrollile küll tõenäoliselt mõningast toetust, kuid on veel liiga vara, et teada, kas koalitsioonierakonnad kannavad nende sündmuste tõttu püsivat poliitilist kahju.
[Aga seda nad kandsid. Kalvītise valitsus langes 2007. aasta detsembris. Kui 2006. aasta oktoobris toimunud valimistel sai tema Rahvaerakond, mis on Isamaa ja Res Publica Liidu sõsarpartei, 19.6% ning Bērziņši liberaalne Läti Tee ja Läti Esimene Partei 8.6% ehk kõik kokku 28.2%, siis tänavu oktoobris said nad ühise valimisliiduna 7.6% häältest. Alates möödunud aasta märtsist on peaministriks Valdis Dombrovskis, erakonnast Uus Aeg, kes sai sel sügisel selge mandaadi valitsusjuhina jätkamiseks ja viibib saabuval aastavahetusel Eestis. Toonased juhtivad võimuparteid on tõrjutud nüüd opositsiooni.]
Kui Läti parlament lükkas 3. mail tagasi Eestit toetava resolutsiooni, siis sai peagi selgeks, et valitsuskoalitsioon oli oma reageeringus libastunud – seda tingituna kas poliitilisest väiklusest, püüdest vältida vägivalla puhkemist siin, soovist hoida häid suhteid Moskvaga või, kõige tõenäolisemalt, nende kolme kombinatsioonist. Ükskõik mis see põhjus ka ei olnud, valitsus on saanud karmi kriitikat kogu poliitilise spektri ulatusest, kusjuures üks välispoliitika ekspert on nimetanud juhtunut "madalaimaks punktiks Läti välispoliitikas alates iseseisvuse taastamisest". Pärast seda hääletust on valitsus trüginud, et näidata oma toetust Eestile, ning lõpetanud viimaks tõenäoliselt teravamalt kui soovinuks. Nii tugev kui avalikkuse reaktsioon ka ei olnud, on veel liiga vara öelda, kas see teeb koalitsioonile jäädavat poliitilist kahju.
Tallinnas puhkenud rahutustele järgnenud päevadel reageeris Läti valitsus nagu oodatud, mõistes hukka vägivalla. Ühtlasi toetas Läti vaikselt oma naabrit, saates ühe veekahuri, et aidata mäsusi kontrollida. Kuid Läti valitsus tegi selgeks, et hoiab Eestile antava materiaalse abi osas madalat profiili. Läti välisministeeriumi poliitikadirektor Ilgvars Klava ütles 2. mail USA asjurile Tamir G. Waserile, et Läti "ei pasunda" oma abist, et mitte kütta 9. mai Võidupüha pidustuste eel kirgi. (Märkus: Pärast Tallinnas juhtunut olid Läti valitsuse ametiisikud väga närvilised võimaluse üle, et 9. mail võivad sündmused kanduda edasi siia ning rakendasid varasematest aastatest oluliselt tugevamaid turvameetmeid.)
3. mail andis opositsiooniline erakond Uus Aeg parlamendi iganädalasel istungil sisse resolutsiooni eelnõu, millega pakuti toetust Eesti valitsusele ja rahvale, kutsuti üles austama Eesti saatkonna juures Moskvas diplomaatilisi norme, mõisteti hukka Eesti siseasjadesse sekkunud Riigiduuma saadikute avaldused ning kutsuti Euroopa Liidu liikmesriike ja Euroopa Parlamenti üles tegema samasuguseid avaldusi. Koalitsioon oli selle resolutsiooni vastu, seletades, et seda ei antud sisse õigeaegselt ja see ei ole läbinud läbivaatamist komisjonis. Mõned koalitsioonierakondade liikmed läksid küll üle ja hääletasid resolutsiooni poolt, kuid piisavalt paljud hääletasid vastu, jäid erapooletuks või lihtsalt ei hääletanud, et hoida ära resolutsiooni vastuvõtmiseks vajaliku viiekümne ühe hääle saamine (see sai neid 41). Seim saatis resolutsiooni seejärel häältega 68-21 edasisele läbivaatamisele välisasjade komisjoni.
Järgmisel päeval, 4. mail, möödus 17 aastat Läti Ülemnõukogu otsusest taastada riiklik iseseisvus. Seda sündmust meenutavatel üritustel olid kunagised Rahvarinde (1990. aastal iseseisvuse poolt hääletanud rühma) liikmed, sealhulgas need, kes on jätkuvalt parlamendis, eelmisel päeval juhtunu suhtes ülimalt kriitilised. Üks kunagine Rahvarinde liige ütles meile, et tal "oli häbi" Seimi suutmatuse pärast Eestit toetada. Teised rääkisid kuidas Balti ühtsus, mis oli nii oluline Nõukogude Liidu lõpupäevil, on kadunud. Üks välispoliitika ekspert ütles kaitseatašeele, et see hääletus oli "madalaim punkt Läti välispoliitikas alates iseseisvuse taastamisest".
7. mail kogunes välisasjade komisjon, et vaadata üle resolutsiooni eelnõu, ja koalitsioonierakondade liikmed tegid suurejoonelisi avaldusi vajadusest järgida protseduurireegleid, näiteks esimees Andris Bērziņš ütles avalikult, et erakonna Uus Aeg eelnõu sisaldas kirjavigasid, mis muutsid selle vastuvõetamatuks. Samal ajal vasardas Uus Aeg ajakirjanduses ning komisjonis, et valitsuse tegevus(etus) on häbiväärne. Komisjonis katkestati arutelu, midagi ette ei võetud.
8. mail toimus Riia Toomväljakul üritus, millega näidati toetust Eestile. Lähtudes 1980-ndate lõpu Balti ketist, mis moodustas inimketi kolme Balti riigi pealinnade vahel, oli selle mõte taasluua Balti solidaarsust. Uus Aeg haaras sellest algatusest kohe kinni ja teatas, et nemad osalevad. Koalitsioon oli esialgu vait. Peaminister Aigars Kalvītisele, kes oli Moskvas hoki maailmameistrivõistlustel, helistati ajalehest Diena ning küsiti, kas ta osaleb sellel üritusel. Tema ütles alguses, et ta ei tee seda, sest see langeb kokku valitsuse istungiga, kus viibib ka Eesti suursaadik, et võtta vastu valitsuse toetus. Peaminister helistas seejärel tagasi, et öelda, et ta osaleb sellel üritusel koos Eesti suursaadikuga. Ajaleht avaldas mõlema telefonikõne üleskirjutuse oma 9. mai numbri esiküljel, luues sellega mulje, et peaminister ei jaga matsu. Üks teine lätikeelne päevaleht, mis on Uue Aja suhtes tavaliselt vaenulik, avas oma 9. mai numbri pildiga Toomväljakul toimunud üritusest, pealkirjaga: "Seimi puudumisel räägib rahvas." Maaelanikele suunatud Latvijas Avīze, valitseva Rahvaerakonna toetajaskonna tugi, oli samuti äärmiselt kriitiline valitsuse ja parlamendi reageeringute suhtes. Ükski nendest ajalehtedest ei kajastanud oluliselt Kalvītise viibimist sellel üritusel ega valitsuse avaldust Eesti toetuseks.
Valitsus sai kriitikat ka seestpoolt. Peaminister Kalvītise välispoliitika nõunik Pēteris Ustubs ütles, et valitsus ei saanud selle asjaga üldse hakkama. Ta oli eriti kriitiline Rahvaerakonna suhtes, öeldes, et nad ei näe kaugemale oma umbusust Uue Aja suhtes ega suutnud mõista eelnõu läbikukutamisele järgnenud avalikkuse reaktsiooni. Ustubs, kes on karjääridiplomaat, väldib tavaliselt hoolikalt poliitiliste otsuste kritiseerimist, tema tugev reaktsioon oli seega tähelepanuväärne. Kaitseministeeriumi kantsler Edgars Rinkēvičs ütles, et algse resolutsiooni tagasilükkamine Seimi poolt 3. mail oli "üks kõige pettumustvalmistavamaid päevi, mis mul on aastate jooksul olnud".
9. mail leidis Seimi välisasjade komisjon endas uue otsustavuse ja kiitis kiiresti heaks alternatiivse resolutsiooni, mille Seimi täiskogu võttis vastu 10. mail, seitsmekümne ühe poolthäälega. See resolutsioon sisaldas paljusid neist elementidest, mis olid Uue Aja eelnõus, kuigi selle keel oli kohati veidi pehmem ja selles puudus üleskutse teistele Euroopa Liidu riikidele võtta vastu samasugused resolutsioonid. See kriitiseeris aga siiski otsesõnu Vene Riigiduuma liikmeid "kohatu sekkumise" eest Eesti siseasjadesse. Järgmise päeva meediakajastuses kasutati Seimis toimunud hääletuse kirjeldamiseks selliseid sõnu nagu "lõpuks" ning "viimaks ometi".
Waser lisas veel kommentaariks: Näib, et valitsuskoalitsiooni ebaõnnestumine olukorraga tegelemisel parlamendis oli tingitud mitmete asjaolude koosmõjust – sügav umbusk Uue Aja suhtes, soov vältida Võidupäeva tähistamise eel kohaliku vene kogukonna sütitamist ja püüd hoiduda Moskva ärritamisest enne Läti-Vene piirilepingu ratifitseerimist. Valitsus jäi lõpuks poliitilise vihma kätte, kuigi 9. mai möödus rahulikult. Ajakirjanduse ja avalikkuse reaktsioon oli ebatavaliselt tugev ja negatiivne, eriti Läti kohta. Meile ei meenu kergesti juhtu, välja arvatud riiklike tragöödiate hetkil, kui kõik kolm suurt lätikeelset ajalehte kirjutasid juhtkirjades samal teemal samalt seisukohalt samal päeval. Selleks ajaks, kui koalitsioon ennast kokku võttis, sai Uus Aeg juba positiivset meediakajastust kui Balti keti pärandi kaitsja ning vastuvõetud resolutsioon tuli Moskva suhtes tõenäoliselt kriitilisem kui see oleks valitsusele meeldinud. Uus Aeg korjab tänu oma selles küsimuses näidatud juhrollile küll tõenäoliselt mõningast toetust, kuid on veel liiga vara, et teada, kas koalitsioonierakonnad kannavad nende sündmuste tõttu püsivat poliitilist kahju.
[Aga seda nad kandsid. Kalvītise valitsus langes 2007. aasta detsembris. Kui 2006. aasta oktoobris toimunud valimistel sai tema Rahvaerakond, mis on Isamaa ja Res Publica Liidu sõsarpartei, 19.6% ning Bērziņši liberaalne Läti Tee ja Läti Esimene Partei 8.6% ehk kõik kokku 28.2%, siis tänavu oktoobris said nad ühise valimisliiduna 7.6% häältest. Alates möödunud aasta märtsist on peaministriks Valdis Dombrovskis, erakonnast Uus Aeg, kes sai sel sügisel selge mandaadi valitsusjuhina jätkamiseks ja viibib saabuval aastavahetusel Eestis. Toonased juhtivad võimuparteid on tõrjutud nüüd opositsiooni.]
0 comments:
Post a Comment