WikiLeaks ja Eesti (uue valitsuse kavatsustest, 2007)
USA saatkonna asejuht Jeff Goldstein saatis aprillis 2007, pärast Eesti uue valitsuse ametisse astumist, Tallinnast ettekande, milles andis ülevaate Eesti uue valitsuse seisukohtades USA valitsuse jaoks olulistes küsimustes. Järgneb veidi lühendatud tõlge, millest ei ole jäetud välja midagi olulist.
Kokkuvõte: Eesti uue valitsuse välis- ja julgeolekupoliitika prioriteetide hulka kuuluvad tugevad suhted USA ja NATO-ga, Afganistan, paremad Eesti-Vene suhted ning regioonis demokraatia ja stabiilsuse edendamine. Uus valitsus toetab jätkuvat kohalolekut Iraagis, kuid see on mõnevõrra vastuolulisem ja vähemprioriteetne kui Afganistan. Kui käesoleva aasta lõpupoolel saabub aeg langetada otsus kas pikendada mandaati Eesti võitlejate Iraagis viibimiseks või mitte, siis on võtmetähtsusega faktoriks see, mida meie räägime oma edasise kohaloleku kohta. Uus valitsus lubab küll olla oma suhetes Venemaaga jätkuvalt pragmaatiline, kuid tundlikud küsimused, nagu nõukogude ajast pärit Teise maailmasõja pronkssõduri monument, teevad selles suhtes edasiliikumise raskeks. Mis puudutab julgeolekupoolt, siis on valitsus võtnud kohustuse rahastada jõupingutusi Eesti relvajõudude moderniseerimiseks ning jätkata aktiivset osalemist välismissioonides. Inimeste puudus võib aga muuta Eesti jaoks keskpikas perspektiivis raskeks kõigi nende ambitsioonikate missioonide mehitamise, millele see on panustanud või soovib panustada.
Tugevad suhted USA ja NATO-ga
Uue valitsuse koalitsioonileping seab prioriteediks säilitada "head suhted Ameerika Ühendriikidega" ning rõhutab Eesti vajadust võtta aktiivne roll Euroopa Liidu ja USA partnerluse tugevdamisel. Uus valitsus toetab mõtet allkirjastada transatlantilise koostöö kokkulepe. Meie kontaktid Reformierakonnas räägivad meile, et Eesti valitsus jätkab koos sarnaselt meelestatud riikidega töötamist Euroopa Liidus selle nimel, et õhutada strateegilistes valdkondades, näiteks energiajulgeoleku alal ning Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes, koostööd Ameerika Ühendriikidega.
Valitsus on ühtlasi kinnitanud pühendumist NATO-le ning soovi täita NATO ees relvajõudude ümerkujundamise osas võetud kohustused. Koalitsioonileping loetleb selles osas valitsuse poolt seatud sihtidena "kaasaegsuse, mobiilsuse, kiire reageerimisvõime ning erivõimekuste väljaarendamise". Selles lepingus tuuakse eraldi välja valitsuse pühendumine kaitsekulutuste tõstmisele kahe protsendini SKP-st aastaks 2010. (Märkus: Eesti kulutab praegu riigikaitsele 1.84% SKP-st). Valitsus on kindel, et tulenevalt kiiresti majanduskasvust (reaalne SKP kasv 2006 aastal 11.4%) suudetakse see eesmärk täita. [Märkus: tegelikult ei ole seda suudetud, käesoleval aastal on kaitsekulutused 2007. aasta omadest väiksemad nii summana kui ka osakaaluna SKP-st.] Suurenev rahastamine läheb relvajõudude jätkuvaks moderniseerimiseks, et saada suurem efektiivsus ja NATO raames kasutatavus. Valitsus on lubanud ühtlasi panustada edaspidi kuni kolmandiku pataljonist võitlejatena NATO kiirreageerimisjõududesse ja Euroopa Liidu Põhjala lahingugruppi, et muuta "Eesti maailmas paremini tuntuks".
Relvajõudude ümberkujundamisel seatud eesmärgid on küll ambitsioonikad, kuid uus valitsus ei loobu kohustuslikust ajateenistusest. Koalitsioonipartnerid Reformierakond ning IRL on selles küsimuses teravatel eriarvamustel. Eelmine kaitseminister Jürgen Ligi (Reformierakond) võitles avalikult kutselise, täisvabatahtliku armee eest. Tema IRL-ist tulnud järglane Jaak Aaviksoo kaitseb praegust ajateenistuse süsteemi. 4. aprillil ajalehes Postimees ilmunud intervjuus ütles Aaviksoo, et ajateenistus täidab olulist rolli noortele inimestele kodanikukasvatuse ja sõjalise hariduse andmisel. Eesti Kaitseväel, millel on ainult 233-265 missioonidele saadetavat võitlejat, on juba raskusi oma praegustegi kohustuste täitmisega. Kuivõrd valitsus ei soovi kaotada kohustuslikku ajateenistust, siis võivad selle ambitsiooni "suurendada Eesti panust maailmas" hoida tagasi piiratud ressursid.
Prioriteetideks Afganistan ja Iraak
Vastavalt valitsuse suunale seada prioriteetideks NATO missioonid, toob koalitsioonileping eraldi välja Afganistani kui ühe suurima välispoliitilise prioriteedi. Andreas Kaju, kaitseminister Jaak Aaviksoo nõuniku, jutu kohaselt on valitsuses Afganistani osas laiapõhjaline ja tugev toetus. Isegi meiega vestelnud tegelased opositsioonist – Keskerakond, Rahvaliit ja rohelised – on väljendanud oma toetust Eesti rollile Afganistanis.
Eesti missioonile Iraagis, erinevalt Afganistanist, viitab koalitsioonileping vaid kaudselt, seoses Eesti panusega rahvusvahelisse arengukoostöösse ja -abisse. See ei olnud küll valimiste ajal teemaks, kuid Eesti osalemine Iraagis on rahva hulgas jätkuvalt ülimalt ebapopulaarne. Vestluspartnerid valitsusest on meile kinnitanud, et valitsus taotleb sel sügisel taas pikendamist kui tuleb ÜRO uus mandaat.
Kõik meie vestluspartnerid nõustusid, et valitsusel ei ole Iraagi missiooni osas kiiret. Nii valitsus kui ka opositsioon jälgivad poliitilisi debatte USA-s, lükates Iraagi osas otsuse langetamise edasi ajani, mil saab selgemaks, kas USA hakkab oma vägesid välja tõmbama. Et uus valitsus on lubanud suurendada Eesti panust rahvusvahelisse arenguskoostöösse ja -abisse, siis on vestluspartnerid Reformierakonnast andnud meile mõista, et valitsus jätkab abi andmist Iraagi rekonstrueerimiseks olenemata sõjalise missiooni saatusest.
[Riigikogu otsustas seda missiooni lõpuks pikendada isegi siis, kui Iraagi parlament seda enam ei soovinud.]
Eesti-Vene suhted
Koalitsioonileping kutsub üles võtma ette "konkreetseid ja praktilisi algatusi suhete arendamiseks Eesti ja Venemaa vahel". Valitsus soovib, et välispoliitika "liiguks edasi Venemaast", nagu on öelnud mõned vestluspartnerid välisministeeriumist. Seetõttu jätkab Eesti valitsus keskendumist konkreetsele, piiriülesele koostööle transpordi infrastruktuuri, õigusjärelvalve, tervishoiu-, haridus- ja kultuurivaldkonnas. Lepingus ei mainita, et püütaks taaselustada ja lõpetada Eesti-Vene piirilepingu sõlmimine.
Uue valitsuse soovile saavutada Moskvaga rahulikumad ja koostööaltimad suhted võivad aga anda tagasilöögi plaanid teisaldada üks Teise maailmasõja mälestusmärk, "pronkssõdur", ning kavad suurendada inimeste teadlikkust kuritegudest, mis pandi toime kommunismi ja natsismi võimu all. Eriti just pronkssõduri teisaldamine võib kutsuda esile Moskva vaenuliku vastuse. Liikumapanevaks jõuks pronkssõduri teisaldamise taga on jätkuvalt Reformierakond. Vestluspartnerid Reformierakonnast võrdlesid oma tegevust konkreetselt selle samba, ning laiemalt kommunismi all kordasaadetud kuritegudele tähelepanu pööramise osas "mädapaise avamisega" – valus, kuid riigi pikemajalise tervise seisukohalt vajalik. Üks Reformierakonna prominentne juht ütles meile off the record, et "kui ei oleks seda (kuju), siis leiaks Moskva midagi muud, mille eest meid kritiseerida ... sellised need venelased on."
Regioonis demokraatia ja stabiilsuse edendamine
Regioonis demokraatia ja stabiilsuse edendamine on valitsuse neljas võtmetähtsusega välispoliitiline prioriteet. Koalitsioonilepingus tuuakse välja Georgia, Ukraina ja Moldova kui arenguabi osutamisel prioriteetsed riigid. Valitsus toetab jätkuvalt projekte tehnilise abi osutamiseks ja nende tärkavate demokraatiate tugevdamist riigiametnike, õigusjärelvalvetöötajate, piirivalvurite ja relvajõudude koosseisu kuuluvate isikute toomisega Eestisse väljaõppele ja juhendamisele. Vestlustest Ukraina diplomaatidega on selge, et nad hindavad Eesti abi kõrgelt, sest Eesti on olnud teel NATO ja Euroopa Liidu liikmeks edukas omaenda poliitiliste ja majanduslike institutsioonide ümberkujundamisel. Valitsus toetab jätkuvalt aktiivselt Georgia ja Ukraina püüdlusi saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeteks ning Moldova lähenemist Euroopa Liidule. Eesti valitsus usub, et regiooni julgeolek ja stabiilsus sõltub pikemas perspektiivis kokkuvõttes nende riikide liikumisest lähemale Brüsselile ja kaugenemisest Moskvast.
Kokkuvõte: Eesti uue valitsuse välis- ja julgeolekupoliitika prioriteetide hulka kuuluvad tugevad suhted USA ja NATO-ga, Afganistan, paremad Eesti-Vene suhted ning regioonis demokraatia ja stabiilsuse edendamine. Uus valitsus toetab jätkuvat kohalolekut Iraagis, kuid see on mõnevõrra vastuolulisem ja vähemprioriteetne kui Afganistan. Kui käesoleva aasta lõpupoolel saabub aeg langetada otsus kas pikendada mandaati Eesti võitlejate Iraagis viibimiseks või mitte, siis on võtmetähtsusega faktoriks see, mida meie räägime oma edasise kohaloleku kohta. Uus valitsus lubab küll olla oma suhetes Venemaaga jätkuvalt pragmaatiline, kuid tundlikud küsimused, nagu nõukogude ajast pärit Teise maailmasõja pronkssõduri monument, teevad selles suhtes edasiliikumise raskeks. Mis puudutab julgeolekupoolt, siis on valitsus võtnud kohustuse rahastada jõupingutusi Eesti relvajõudude moderniseerimiseks ning jätkata aktiivset osalemist välismissioonides. Inimeste puudus võib aga muuta Eesti jaoks keskpikas perspektiivis raskeks kõigi nende ambitsioonikate missioonide mehitamise, millele see on panustanud või soovib panustada.
Tugevad suhted USA ja NATO-ga
Uue valitsuse koalitsioonileping seab prioriteediks säilitada "head suhted Ameerika Ühendriikidega" ning rõhutab Eesti vajadust võtta aktiivne roll Euroopa Liidu ja USA partnerluse tugevdamisel. Uus valitsus toetab mõtet allkirjastada transatlantilise koostöö kokkulepe. Meie kontaktid Reformierakonnas räägivad meile, et Eesti valitsus jätkab koos sarnaselt meelestatud riikidega töötamist Euroopa Liidus selle nimel, et õhutada strateegilistes valdkondades, näiteks energiajulgeoleku alal ning Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes, koostööd Ameerika Ühendriikidega.
Valitsus on ühtlasi kinnitanud pühendumist NATO-le ning soovi täita NATO ees relvajõudude ümerkujundamise osas võetud kohustused. Koalitsioonileping loetleb selles osas valitsuse poolt seatud sihtidena "kaasaegsuse, mobiilsuse, kiire reageerimisvõime ning erivõimekuste väljaarendamise". Selles lepingus tuuakse eraldi välja valitsuse pühendumine kaitsekulutuste tõstmisele kahe protsendini SKP-st aastaks 2010. (Märkus: Eesti kulutab praegu riigikaitsele 1.84% SKP-st). Valitsus on kindel, et tulenevalt kiiresti majanduskasvust (reaalne SKP kasv 2006 aastal 11.4%) suudetakse see eesmärk täita. [Märkus: tegelikult ei ole seda suudetud, käesoleval aastal on kaitsekulutused 2007. aasta omadest väiksemad nii summana kui ka osakaaluna SKP-st.] Suurenev rahastamine läheb relvajõudude jätkuvaks moderniseerimiseks, et saada suurem efektiivsus ja NATO raames kasutatavus. Valitsus on lubanud ühtlasi panustada edaspidi kuni kolmandiku pataljonist võitlejatena NATO kiirreageerimisjõududesse ja Euroopa Liidu Põhjala lahingugruppi, et muuta "Eesti maailmas paremini tuntuks".
Relvajõudude ümberkujundamisel seatud eesmärgid on küll ambitsioonikad, kuid uus valitsus ei loobu kohustuslikust ajateenistusest. Koalitsioonipartnerid Reformierakond ning IRL on selles küsimuses teravatel eriarvamustel. Eelmine kaitseminister Jürgen Ligi (Reformierakond) võitles avalikult kutselise, täisvabatahtliku armee eest. Tema IRL-ist tulnud järglane Jaak Aaviksoo kaitseb praegust ajateenistuse süsteemi. 4. aprillil ajalehes Postimees ilmunud intervjuus ütles Aaviksoo, et ajateenistus täidab olulist rolli noortele inimestele kodanikukasvatuse ja sõjalise hariduse andmisel. Eesti Kaitseväel, millel on ainult 233-265 missioonidele saadetavat võitlejat, on juba raskusi oma praegustegi kohustuste täitmisega. Kuivõrd valitsus ei soovi kaotada kohustuslikku ajateenistust, siis võivad selle ambitsiooni "suurendada Eesti panust maailmas" hoida tagasi piiratud ressursid.
Prioriteetideks Afganistan ja Iraak
Vastavalt valitsuse suunale seada prioriteetideks NATO missioonid, toob koalitsioonileping eraldi välja Afganistani kui ühe suurima välispoliitilise prioriteedi. Andreas Kaju, kaitseminister Jaak Aaviksoo nõuniku, jutu kohaselt on valitsuses Afganistani osas laiapõhjaline ja tugev toetus. Isegi meiega vestelnud tegelased opositsioonist – Keskerakond, Rahvaliit ja rohelised – on väljendanud oma toetust Eesti rollile Afganistanis.
Eesti missioonile Iraagis, erinevalt Afganistanist, viitab koalitsioonileping vaid kaudselt, seoses Eesti panusega rahvusvahelisse arengukoostöösse ja -abisse. See ei olnud küll valimiste ajal teemaks, kuid Eesti osalemine Iraagis on rahva hulgas jätkuvalt ülimalt ebapopulaarne. Vestluspartnerid valitsusest on meile kinnitanud, et valitsus taotleb sel sügisel taas pikendamist kui tuleb ÜRO uus mandaat.
Kõik meie vestluspartnerid nõustusid, et valitsusel ei ole Iraagi missiooni osas kiiret. Nii valitsus kui ka opositsioon jälgivad poliitilisi debatte USA-s, lükates Iraagi osas otsuse langetamise edasi ajani, mil saab selgemaks, kas USA hakkab oma vägesid välja tõmbama. Et uus valitsus on lubanud suurendada Eesti panust rahvusvahelisse arenguskoostöösse ja -abisse, siis on vestluspartnerid Reformierakonnast andnud meile mõista, et valitsus jätkab abi andmist Iraagi rekonstrueerimiseks olenemata sõjalise missiooni saatusest.
[Riigikogu otsustas seda missiooni lõpuks pikendada isegi siis, kui Iraagi parlament seda enam ei soovinud.]
Eesti-Vene suhted
Koalitsioonileping kutsub üles võtma ette "konkreetseid ja praktilisi algatusi suhete arendamiseks Eesti ja Venemaa vahel". Valitsus soovib, et välispoliitika "liiguks edasi Venemaast", nagu on öelnud mõned vestluspartnerid välisministeeriumist. Seetõttu jätkab Eesti valitsus keskendumist konkreetsele, piiriülesele koostööle transpordi infrastruktuuri, õigusjärelvalve, tervishoiu-, haridus- ja kultuurivaldkonnas. Lepingus ei mainita, et püütaks taaselustada ja lõpetada Eesti-Vene piirilepingu sõlmimine.
Uue valitsuse soovile saavutada Moskvaga rahulikumad ja koostööaltimad suhted võivad aga anda tagasilöögi plaanid teisaldada üks Teise maailmasõja mälestusmärk, "pronkssõdur", ning kavad suurendada inimeste teadlikkust kuritegudest, mis pandi toime kommunismi ja natsismi võimu all. Eriti just pronkssõduri teisaldamine võib kutsuda esile Moskva vaenuliku vastuse. Liikumapanevaks jõuks pronkssõduri teisaldamise taga on jätkuvalt Reformierakond. Vestluspartnerid Reformierakonnast võrdlesid oma tegevust konkreetselt selle samba, ning laiemalt kommunismi all kordasaadetud kuritegudele tähelepanu pööramise osas "mädapaise avamisega" – valus, kuid riigi pikemajalise tervise seisukohalt vajalik. Üks Reformierakonna prominentne juht ütles meile off the record, et "kui ei oleks seda (kuju), siis leiaks Moskva midagi muud, mille eest meid kritiseerida ... sellised need venelased on."
Regioonis demokraatia ja stabiilsuse edendamine
Regioonis demokraatia ja stabiilsuse edendamine on valitsuse neljas võtmetähtsusega välispoliitiline prioriteet. Koalitsioonilepingus tuuakse välja Georgia, Ukraina ja Moldova kui arenguabi osutamisel prioriteetsed riigid. Valitsus toetab jätkuvalt projekte tehnilise abi osutamiseks ja nende tärkavate demokraatiate tugevdamist riigiametnike, õigusjärelvalvetöötajate, piirivalvurite ja relvajõudude koosseisu kuuluvate isikute toomisega Eestisse väljaõppele ja juhendamisele. Vestlustest Ukraina diplomaatidega on selge, et nad hindavad Eesti abi kõrgelt, sest Eesti on olnud teel NATO ja Euroopa Liidu liikmeks edukas omaenda poliitiliste ja majanduslike institutsioonide ümberkujundamisel. Valitsus toetab jätkuvalt aktiivselt Georgia ja Ukraina püüdlusi saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeteks ning Moldova lähenemist Euroopa Liidule. Eesti valitsus usub, et regiooni julgeolek ja stabiilsus sõltub pikemas perspektiivis kokkuvõttes nende riikide liikumisest lähemale Brüsselile ja kaugenemisest Moskvast.
0 comments:
Post a Comment