ESMASPÄEV, 27. DETSEMBER 2010
WikiLeaks ja Eesti (pronkssõdur, Venemaa ja integratsioon)
2007. aasta 11. mail saadeti Tallinnas asuvast USA saatkonnast Washingtoni ülevaade suursaadik Stanley Davis Phillipsi vestlustest Eesti riigijuhtidega, milles keskenduti peamiselt pronkssõduri kriisile, Venemaa kavatsustele ja integratsiooniküsimustele.
Rea viisakusvisiitide jooksul 7.-9. mail väljendasid Eesti valitsuse kõrged ametiisikud tänu USA tugeva toetuse eest pärast rünnakut Eesti saatkonna vastu Moskvas. Peaminister Ansip märkis, et Eesti ei tahtnud tekitada probleeme oma liitlastele, kuid toonitas, et Venemaa käitumine oli "kohutav". Parlamendi spiiker Ene Ergma tõi välja, et Venemaad motiveerib soov takistada seda, et Eesti oleks eeskujuks teistele selle regiooni riikidele. See mäsu on juhtinud Eesti valitsuse tähelepanu vajadusele parandada kommunikatsiooni Eesti venekeelsete elanikega. Eesti Televisioon on avanud venekeelse veebilehe ja kaalub venekeelse telekanali loomist, et tõmmata vaatajaid Venemaa meediakanalitelt.
Eesti hindab USA toetust
7. ja 9. mail tegi suursaadik oma esimesed külaskäigud peaminister Andrus Ansipi, parlamendi spiikri Ene Ergma, välisminister Urmas Paeti ja kaitseminister Jaak Aaviksoo juurde. Kõik Eesti valitsuse esindajad tervitasid suursaadikut soojalt ning tänasid teda USA valitsuse tugeva toetuse eest pärast rünnakut Eesti saatkonna vastu Moskvas. Peaminister Ansip ütles, et Eesti "tõesti vajas" USA toetust, sest see rünnak saatkonna vastu Moskvas oli selge rünnak Eesti suveräänsuse vastu. "Me ei taha olla tülitegijad" või tekitada probleeme oma liitlastele, aga Venemaa käitumine on "kohutav". Nad ründavad kõiki, mitte üksnes omaenda naabreid, lisas peaminister. Välisminister Paet toonitas, et USA-Eesti suhted on Eesti jaoks olulised, ning ütles, et kutse president Ilvesele külastada juunis president Bushi "tuli täpselt õigel ajal".
Kaitseminister Aaviksoo ütles suursaadiku küsimusele vastates, et Euroopa Liidu ja NATO toetus Eestile oli hea, "kuid sellega läks aega". Aaviksoo selgitas, et eurooplased eeldasid esialgu, et need probleemid on Eesti siseasi. Eesti saatkonnaga Moskvas juhtunu oli aga venelaste poolt strateegiline viga, mis tegi selgeks, et see ei ole pelgalt "monumendiprobleem". Aaviksoo ütles, et tema arvates saab USA valitsus praegu Venemaal toimuvast paremini aru kui Lääne-Euroopa valitsused. Euroopa keeruline ajalugu muudab Euroopa Liidu jaoks raskeks tegutseda ühehäälselt sellistes kriitilise tähtsusega küsimustes nagu Venemaa, selgitas ta. Aaviksoo silmis on Venemaa strateegiliseks eesmärgiks kasutada Eestit ja teisi uusi liikmesriike Euroopas pingete tekitamiseks ning Euroopa Liidu destabiliseerimiseks. Suursaadik vastas, et Venemaa teod näivad omavat vastupidist mõju – tugevdavad, mitte ei lõhesta Euroopa toetust Eestile.
Kuju teisaldamine oli vältimatu
Nii Ansip kui ka kaitseminister Aaviksoo ütlesid suursaadikule, et juba aasta tagasi oli selge, et Eesti valitsus peab seda kuju liigutama. Selleks ajaks oli Moskva kasutanud pronkssõdurit juba mitu aastat konflikti tekitamiseks. 2006. aasta mais monumendi juures toimunud meeleavaldused tekitasid kohutava olukorra, kus Eesti politsei pidi kaitsma inimesi, kes lehvitasid Nõukogude lippu. [Siinkohal on midagi ilmselt tõlkes kaduma läinud, sest see oli ju hoopis Eesti lipuga lehvitanud Jüri Böhm, kellele toona kallale tungiti.] Monumendi uus asupaik sõjaväekalmistul annab nendele haudadele auväärse puhkepaiga ning hoiab ära selle, et inimesed omistaksid kujule teisi tähendusi. Nüüd on selle kuju rolliks üksnes Teise maailmasõja ohvrite mälestamine. Aaviksoo ütles, et ta "ei ole pessimistlik" Eesti valitsuse otsuse üle monumenti liigutada. Aaviksoo sõnul oli pronkssõduri algne asukoht liiga lähedal valitsuse asupaigale – Eesti valitsus pidi näitama, et suudab kontrollida seal olukorda.
Venemaa kavatsustest
Eesti ametiisikud tõid suursaadikuga vesteldes välja Venemaa laiaulatuslikud katsed Eestit survestada, sealhulgas toetuse 26.-27. aprilli mäsu organiseerinud rühmitustele, Eesti saatkonna juures Moskvas toimunud meeleavaldustel ülekäte minna laskmise, suuremahulised küberrünnakud Eesti valitsuse ja meedia veebilehtede vastu, Eestisse saabuva ja Eestit läbiva raudteetranspordi osalise seiskamise ja toetuse Eesti kaupade boikoteerimisele. Peaminister Ansip nimetas neid küberrünnakuid "hästi organiseeritud, sihitud rünnakuteks" Eesti valitsuse institutsioonide ja Eesti ajakirjanduse vastu ning täheldas, et NATO võiks uurida mis juhtus. Ansip selgitas, et Vene veebilehed said levitada selle kriisi ajal valeinfot, samas kui Eesti veebilehed olid maas.
Spiiker Ergma avaldas arvamust, et Venemaa senised püüdlused on olnud "vaid jäämäe ülemine ots". Venemaale ei meeldi see hea eeskuju, mida Eesti näitab teistele regiooni riikidele, näiteks Georgiale, Moldovale ning Ukrainale, märkis tema. Kaitseminister Aaviksoo pakkus välja, et Venemaa üritab lüüa korda selles "segases olukorras", millega see pärast Jeltsini ametiaega silmitsi seisis. Ta nentis, et demokraatlik Venemaa on Balti riikide ja Ida-Euroopa huvides, sest nõrk Venemaa "lõpetab alati halvasti". Kuid Venemaa liigub demokraatiast eemale – see on trend, mis ei muutu tõenäoliselt isegi pärast Venemaa presidendivalimisi.
Mis saab integratsioonist?
Nii kaitseminister Aaviksoo kui ka välisminister Paet rääkisid mõlemad pikemalt Eesti integratsioonipüüdluste seisust aprillimäsu valguses. Aaviksoo tunnistas, et oleks küll väga kerge panna kõik etnilised venelased lihtsalt ühte gruppi nende rüüstajate ja märatsejatega, kuid enamik vene elanikkonnast jäi nende mäsude ajal koju. Positiivse poole pealt on Eesti valitsusel nüüd selge pilt sellest, kellega see saab Vene kogukonnast töötada. Tegelikult, lisas Aaviksoo, võib Eesti olla nüüd tugevam kui see oli enne neid mäsusid, sest Venemaa toetatud jõududel on vähem võimalusi Eesti destabiliseerimiseks.
Aaviksoo ütles, et ta usub, et Eesti valitsuse poliitika toetada järk-järgulist naturaliseerimist on olnud tõhus vahend vähemuste integreerimiseks Eesti süsteemi. Paet tõi välja, et integratsioon on teemaks igas Euroopa riigis, ning kinnitas, et Eesti integratsioonipüüdlused "ei ole ebaõnnestunud". Eesti poliitiline maastik ei ole jagunenud etnilisi eraldusjooni pidi, märkis Paet. Suurim vene erakond Eestis sai möödunud parlamendivalimistel vähem kui ühe protsendi häältest, kuigi seda toetati rahaliselt Kremlist.
Nii Paet kui ka Aaviksoo möönsid siiski, et Eesti valitsusel on probleeme Eesti venekeelse elanikkonnaga tõhusalt kommunikeerumisel. Aaviksoo ütles, et Eesti valitsuse rõhuasetus venekeelsetele elanikele eesti keele õpetamisele, mitte lihtsalt katsele pöörduda nende poole vene keeles, ei ole olnud edukas. Me ootasime, et kui nad omandavad eesti keele, siis hakkavad nad lugema Eesti uudiseid ja vaatama eestikeelset televisiooni, rääkis Aaviksoo. Aga seda ei ole juhtunud. Pigem saavad Eestis vene keelt rääkivad inimesed oma uudised jätkuvalt Vene meediakanalitest, mis on Eesti suhtes agressiivsed ja ebasõbralikud. (Märkus: Paet tõi esile sama asja, kuid ütles, et Vene televisioon on täis "valesid ja propagandat".) Aaviksoo märkis, et Eesti valitsus on oma õppetunni saanud ning astub "suuri samme", et parandada kommunikatsiooni vähemusrahvusest elanikkonnaga. Nii Aaviksoo kui ka Paet tõid ühe positiivse sammuna edasi välja selle, et Eesti Televisioon avas 8. mail venekeelse veebilehe. Paet oli pessimistlik Eestis venekeelse telekanali loomise suhtes, märkides, et saaks olema väga raske konkureerida Venemaa hästirahastatud meediakanalitega.
Rea viisakusvisiitide jooksul 7.-9. mail väljendasid Eesti valitsuse kõrged ametiisikud tänu USA tugeva toetuse eest pärast rünnakut Eesti saatkonna vastu Moskvas. Peaminister Ansip märkis, et Eesti ei tahtnud tekitada probleeme oma liitlastele, kuid toonitas, et Venemaa käitumine oli "kohutav". Parlamendi spiiker Ene Ergma tõi välja, et Venemaad motiveerib soov takistada seda, et Eesti oleks eeskujuks teistele selle regiooni riikidele. See mäsu on juhtinud Eesti valitsuse tähelepanu vajadusele parandada kommunikatsiooni Eesti venekeelsete elanikega. Eesti Televisioon on avanud venekeelse veebilehe ja kaalub venekeelse telekanali loomist, et tõmmata vaatajaid Venemaa meediakanalitelt.
Eesti hindab USA toetust
7. ja 9. mail tegi suursaadik oma esimesed külaskäigud peaminister Andrus Ansipi, parlamendi spiikri Ene Ergma, välisminister Urmas Paeti ja kaitseminister Jaak Aaviksoo juurde. Kõik Eesti valitsuse esindajad tervitasid suursaadikut soojalt ning tänasid teda USA valitsuse tugeva toetuse eest pärast rünnakut Eesti saatkonna vastu Moskvas. Peaminister Ansip ütles, et Eesti "tõesti vajas" USA toetust, sest see rünnak saatkonna vastu Moskvas oli selge rünnak Eesti suveräänsuse vastu. "Me ei taha olla tülitegijad" või tekitada probleeme oma liitlastele, aga Venemaa käitumine on "kohutav". Nad ründavad kõiki, mitte üksnes omaenda naabreid, lisas peaminister. Välisminister Paet toonitas, et USA-Eesti suhted on Eesti jaoks olulised, ning ütles, et kutse president Ilvesele külastada juunis president Bushi "tuli täpselt õigel ajal".
Kaitseminister Aaviksoo ütles suursaadiku küsimusele vastates, et Euroopa Liidu ja NATO toetus Eestile oli hea, "kuid sellega läks aega". Aaviksoo selgitas, et eurooplased eeldasid esialgu, et need probleemid on Eesti siseasi. Eesti saatkonnaga Moskvas juhtunu oli aga venelaste poolt strateegiline viga, mis tegi selgeks, et see ei ole pelgalt "monumendiprobleem". Aaviksoo ütles, et tema arvates saab USA valitsus praegu Venemaal toimuvast paremini aru kui Lääne-Euroopa valitsused. Euroopa keeruline ajalugu muudab Euroopa Liidu jaoks raskeks tegutseda ühehäälselt sellistes kriitilise tähtsusega küsimustes nagu Venemaa, selgitas ta. Aaviksoo silmis on Venemaa strateegiliseks eesmärgiks kasutada Eestit ja teisi uusi liikmesriike Euroopas pingete tekitamiseks ning Euroopa Liidu destabiliseerimiseks. Suursaadik vastas, et Venemaa teod näivad omavat vastupidist mõju – tugevdavad, mitte ei lõhesta Euroopa toetust Eestile.
Kuju teisaldamine oli vältimatu
Nii Ansip kui ka kaitseminister Aaviksoo ütlesid suursaadikule, et juba aasta tagasi oli selge, et Eesti valitsus peab seda kuju liigutama. Selleks ajaks oli Moskva kasutanud pronkssõdurit juba mitu aastat konflikti tekitamiseks. 2006. aasta mais monumendi juures toimunud meeleavaldused tekitasid kohutava olukorra, kus Eesti politsei pidi kaitsma inimesi, kes lehvitasid Nõukogude lippu. [Siinkohal on midagi ilmselt tõlkes kaduma läinud, sest see oli ju hoopis Eesti lipuga lehvitanud Jüri Böhm, kellele toona kallale tungiti.] Monumendi uus asupaik sõjaväekalmistul annab nendele haudadele auväärse puhkepaiga ning hoiab ära selle, et inimesed omistaksid kujule teisi tähendusi. Nüüd on selle kuju rolliks üksnes Teise maailmasõja ohvrite mälestamine. Aaviksoo ütles, et ta "ei ole pessimistlik" Eesti valitsuse otsuse üle monumenti liigutada. Aaviksoo sõnul oli pronkssõduri algne asukoht liiga lähedal valitsuse asupaigale – Eesti valitsus pidi näitama, et suudab kontrollida seal olukorda.
Venemaa kavatsustest
Eesti ametiisikud tõid suursaadikuga vesteldes välja Venemaa laiaulatuslikud katsed Eestit survestada, sealhulgas toetuse 26.-27. aprilli mäsu organiseerinud rühmitustele, Eesti saatkonna juures Moskvas toimunud meeleavaldustel ülekäte minna laskmise, suuremahulised küberrünnakud Eesti valitsuse ja meedia veebilehtede vastu, Eestisse saabuva ja Eestit läbiva raudteetranspordi osalise seiskamise ja toetuse Eesti kaupade boikoteerimisele. Peaminister Ansip nimetas neid küberrünnakuid "hästi organiseeritud, sihitud rünnakuteks" Eesti valitsuse institutsioonide ja Eesti ajakirjanduse vastu ning täheldas, et NATO võiks uurida mis juhtus. Ansip selgitas, et Vene veebilehed said levitada selle kriisi ajal valeinfot, samas kui Eesti veebilehed olid maas.
Spiiker Ergma avaldas arvamust, et Venemaa senised püüdlused on olnud "vaid jäämäe ülemine ots". Venemaale ei meeldi see hea eeskuju, mida Eesti näitab teistele regiooni riikidele, näiteks Georgiale, Moldovale ning Ukrainale, märkis tema. Kaitseminister Aaviksoo pakkus välja, et Venemaa üritab lüüa korda selles "segases olukorras", millega see pärast Jeltsini ametiaega silmitsi seisis. Ta nentis, et demokraatlik Venemaa on Balti riikide ja Ida-Euroopa huvides, sest nõrk Venemaa "lõpetab alati halvasti". Kuid Venemaa liigub demokraatiast eemale – see on trend, mis ei muutu tõenäoliselt isegi pärast Venemaa presidendivalimisi.
Mis saab integratsioonist?
Nii kaitseminister Aaviksoo kui ka välisminister Paet rääkisid mõlemad pikemalt Eesti integratsioonipüüdluste seisust aprillimäsu valguses. Aaviksoo tunnistas, et oleks küll väga kerge panna kõik etnilised venelased lihtsalt ühte gruppi nende rüüstajate ja märatsejatega, kuid enamik vene elanikkonnast jäi nende mäsude ajal koju. Positiivse poole pealt on Eesti valitsusel nüüd selge pilt sellest, kellega see saab Vene kogukonnast töötada. Tegelikult, lisas Aaviksoo, võib Eesti olla nüüd tugevam kui see oli enne neid mäsusid, sest Venemaa toetatud jõududel on vähem võimalusi Eesti destabiliseerimiseks.
Aaviksoo ütles, et ta usub, et Eesti valitsuse poliitika toetada järk-järgulist naturaliseerimist on olnud tõhus vahend vähemuste integreerimiseks Eesti süsteemi. Paet tõi välja, et integratsioon on teemaks igas Euroopa riigis, ning kinnitas, et Eesti integratsioonipüüdlused "ei ole ebaõnnestunud". Eesti poliitiline maastik ei ole jagunenud etnilisi eraldusjooni pidi, märkis Paet. Suurim vene erakond Eestis sai möödunud parlamendivalimistel vähem kui ühe protsendi häältest, kuigi seda toetati rahaliselt Kremlist.
Nii Paet kui ka Aaviksoo möönsid siiski, et Eesti valitsusel on probleeme Eesti venekeelse elanikkonnaga tõhusalt kommunikeerumisel. Aaviksoo ütles, et Eesti valitsuse rõhuasetus venekeelsetele elanikele eesti keele õpetamisele, mitte lihtsalt katsele pöörduda nende poole vene keeles, ei ole olnud edukas. Me ootasime, et kui nad omandavad eesti keele, siis hakkavad nad lugema Eesti uudiseid ja vaatama eestikeelset televisiooni, rääkis Aaviksoo. Aga seda ei ole juhtunud. Pigem saavad Eestis vene keelt rääkivad inimesed oma uudised jätkuvalt Vene meediakanalitest, mis on Eesti suhtes agressiivsed ja ebasõbralikud. (Märkus: Paet tõi esile sama asja, kuid ütles, et Vene televisioon on täis "valesid ja propagandat".) Aaviksoo märkis, et Eesti valitsus on oma õppetunni saanud ning astub "suuri samme", et parandada kommunikatsiooni vähemusrahvusest elanikkonnaga. Nii Aaviksoo kui ka Paet tõid ühe positiivse sammuna edasi välja selle, et Eesti Televisioon avas 8. mail venekeelse veebilehe. Paet oli pessimistlik Eestis venekeelse telekanali loomise suhtes, märkides, et saaks olema väga raske konkureerida Venemaa hästirahastatud meediakanalitega.
0 comments:
Post a Comment