NSBLOG: KÜTUSEKARTELL ON VÕIMU TEGEMATA TÖÖ!

Kütusekartell on võimu tegemata töö

Posted in nsblogi@politician.com on 1. dets 2010 by Maximus Germanus Meridius

Kujutage ette pilti: ühel ilusal hommikul ärkavad kõik suuremate kütusemüügiga tegelevate ettevõtete kohalikud juhid ja avastavad, et kütus on järsku kõikides nende hoidlates otsas, maailmaturul aga jälle tõusnud ja nad kõik ostavad täpselt samal uue kalli hinnaga uue varu ning on sunnitud tõstma hindu ka siin.

Selline absurdne jutt on kütusemüüjate selgitustest alati järelduv, kui ühe kuu jooksul juba mitmes kord on hindu tõstetud. “Maailmaturul toimunud hinnatõusu tõttu”, ütlevad kartelliliikmed kui ühest suust üha uuesti ja uuesti, kui neilt küsitakse hinnatõusu kohta.

Seda, et tegu suuresti kütusemüüjate valeväidetega, saab enamus aru. Uurisin mõnda aega kütusehindade liikumist maailma spekulatsiooniturul, mis mõjutab kütusehinda tegelikult ja tihti on jutud maailmaturul tõusnud hindadest lausvaleks osutunud. Kuidas on võimalik, et võrreldes 2008. aastaga, mil barrel maksis 150 dollarit oli kütusehind 20 krooni ja nüüd on barrel likumas 80 dollari juures, maksab kütus üle 18 krooni liiter? Kuidas on võimalik, et Soomes, kus on kõrgem kütuseaktsiis kui Eestis, maksab kütus enam-vähem samat hinda mis Eestis? Kütusemüüjad tulevad lagedale looga, et Eesti tõstis aktsiisi, kuid see ei põhjenda eelmisel kuul toimunud hinnatõuse, mis rebivad ülesse ka teised hinnad. Tegu ilmselgelt kartelliga.

Ohjeldamisest

Eriti huvitavaks teeb olukorra võimu passiivsus. Valitsus ütleb, et see tuleneb konkurentsi puudusest ja kõik. Reaalselt on soovi korral võimalik aga kartellil kõri pigistada küll, kuid seda pole ärieliidi huvides tehtud. Lätis piisas valitsusliikme kärast, et pidev kõigutamine väheneks ja USAs oleks 18 kroonine liitri hind pannud pead lendama ja võimu jõulisemalt asjasse sekkuma.

Eestil on võimalus panna mitmed elutähtsad hinnada rangema kontrolli alla ja seda läbi konkurentsiameti. Seda aga ei tehta, sest Euroopa isandad ei kiidaks seda heaks ja räägitakse, et mujal Euroopas on hind veelgi kõrgem. Mujal Euroopas on ka kõrgem aktsiisimäär, kuid mis peamine kõrgem elatustase, mis ei kägista seeläbi kinni majandust. Riik peab tegutsema sotsiaalse heaoluriigi nimel mitte tegema pelgalt seaduseid. Tänane Eesti meenutab DDRi, enne Berliini müüri, kus piirkond oli olematu elukvaliteedi tõttu elanikkonnast tühjenemas. See ei tohi jätkuda.

Ära vali populistlike suurparteisid!