Sunday, February 28, 2010

EILMISE LOO JÄTKUKS!

Muuseas Eesti ajakirjandust ja meediat ei ävarda ainult riigi poolne tsensuur. Hoopis kohutavam ilming on vabatahtlik enesetsensuur! Enamus meie väljaandeid nii paberil kui võrgus on suurte kontsernide-monopolide kontrolli all ja ilmselge, et omanikel on vaja valitsejatega hästi läbi saada. Nende kasumid ju mängus. Miks tegelevad enesetsensuuriga aga väiksemad ja ainult veebikesksed keskkonnad ja väljaanded, sellest ma aru ei saa?

Põnev ilming on, et ka veebimeediat on hakatud kohati kontrollima ja siin möllab enesetsensuur eriti. Ei ärge saage valesti aru, ma ei kiida heaks ropendamist ja sõimamist, need on äärmuslikud ilmingud. Kuid igati asjalik opositsiooniline sõnum peaks väljundi saama? Peaks, aga ei saa, see eest roppused ja sõimamine aga saavad väljundi ning veel millise!

Koguja Kroonik

MA TÄNAN BLOG.TR.EE-D TÄHELEPANU EEST!

Lugesin juhtumisi Vaatenurga blogist, et ka tema osad postitused enam sinna blog.tr.ee seinale ei ilmu. Ilmselt on siis tegu poliitiliselt ebasobivate postitustega, kuigi ma ei saa aru, mis neis Vaatenurga toitumisartiklites poliitiliselt ebakorrektset on?

Ma pean kurvastusega nentima, et ka minu postitused juba nädal aega sinna seinale ei jõua. Kirjutasin ka nende meilile ja kontrollisin seadeid. Kõik nagu korras. Automaatmeil vastas, et viie päeva jooksul võetakse ühendust. see aeg saab esmaspäev täis, saame näha.

Kui nüüd selles valguses (tsenseerimis) vaadata meie kalli Eesti üldist olukorda, siis ma ei imesta. Ka Delfi teeb kõik, et korrektsed, kuid ametliku poliitilise joonega sobimatud kommentaarid kustutada. Asi on läinud selleni, et "mustas nimekirjas" olevatelt IP aadressilt pärinevad kommentaarid lihtsalt ei ilmu.

IN MEMORIAM SÕNAVABADUS JA DEMOKRATISSIMUS, IN MEMORIAM VABA ÜHISKOND JA TERE TULEMAST DIKDATUUR JA KONTROLLITAV MEEDIA!

Kui vaadata, kus kohast ka meie austatud Lang sellist asja õpib, siis ei ole midagi imetada. Puna Hiinal on suured kogemused.

Härrased, ilmselt on aeg miskit ette võtta. Meediamonopol tuleb murda!

Koguja Kroonik

NÜÜD ON TEADA KELLELT LANG TSENSEERIMIST ÕPIB!

Mõtlesin jupp aega, kus kohast tuli Lang-Molekul selle peale, et sundida ajakirjandust oma allikaid avalikustama, ähvardades seadusega.

Siin maailmas ei ole midagi uut, nagu selgub. Kodanik on Pekingis käinud kogemusi omandamas. Lugege allolevat uudist.

Koguja Kroonik


Hiina valitsus on väsinud maailmast, kus iga mees saab soovi korral veebisaidi avada nagu see oleks... midagi normaalset. Nüüdsest peab selleks meeldima netisisu reguleerijatele ning esitama isikutunnistuse ja pildi.

Hiina valitsus on astunud porno ja poliitiliselt ebakorrektsete saitidega võitlemise ettekäändel internetisisu tsenseerimiseks juba mitmeid olulisi samme.

LOE EDASI

PÕNEV!

Uudis Kapost, kohtust, küüditajast ja oinastest

(28.02.2010) ERR uudised teatavad, et "väidetava" küüditaja kohtuprotsess lükkus sügisesse. Tegemist on 85-aastase Stepan Nikejevi, endise NKVD operatiivvoliniku kohtuasjaga, milles Kapo süüdistab teda 1949. aastal Saaremaal toimepandud küüditamistes. Kohus lükkas asja menetlemise sügisesse edasi süüdistatava halva tervise tõttu.

LOE EDASI

JUTT JUMALA ÕIGE

Foto: Merilin Kukk


Balti riike kirbul hoidvate ballistiliste rakettide toomine kaugelt Siberist Pensa ja Birobidžani alt läänepiiridele räägib Venemaa järjekindlast tegevusest NATO vastu, mis pole kaugeltki kooskõlas selle partnerluse vaimuga, mida aegajalt rõhutatakse, leiab riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson.

LOE EDASI

MIDAGI HUVITAVAT KA MAREK STRANDBERGILT

pühapäev, 28, veebruar 2010

Liha, võim ja mõistus


Küsitakse, et millist abi meil on vaja, et majandust päästa ja jalule aidata. Loomulikult aru ja tarkust teha õigel ajal õigeid asju. Mitte lihtaslt teha midagi õigel ajal.


Kui keegi peaks välja andma aasta spordiajakirjaniku preemia siis selle peaks 2010 olümpiaaastal saama eesti Päevalehe ajakirjanik Veiko Visnapuu.
Miks?
Lugege vaid tema artiklit 15 jaanuari k.a. Eesti päevalehes
"Eestis hüljatud hooldemehed aitavad Kowalczykit võidule"

LOE EDASI

VALETAB NÄKKU JA HÄBI KA EI OLE!

Sunday, February 28, 2010

Erakonna populaarus ja poliitika

Kui sotsid nelja kuu eest Tallinnas koalitsiooni otsustasid minna, oli küll neid, kes erakonna toetuse hüppelist langust või lausa hävingut ennustasid. Tegelikkus on aga see, et sotside populaarsus on isegi paari protsendi võrra tõusnud. Seejuures on see kõrgem just Tallinnas.

LOE EDASI

INFOPARTISANI BLOGIST

pühapäev, 28, veebruar 2010

Tadžikistani "stabiilne" paigalseis

Tadžikistanis valitakse täna parlamendi alamkoja uus koosseis. Kõigi eelduste kohaselt jätkab seal domineerimist Tadžikistani Demokraatlik Rahvapartei, mille tuumikuks on endine nõukogude nomenklatuur ja juhiks riigi president Emomali Rahmon, suur pragmaatik, kes on hoidnud olukorda jäigalt enda kontrolli all. Opositsiooni poolelt olid esindajatekoja senises koosseisus mõne saadikuga esindatud ainult Tadžikistani Kommunistlik Partei ja Tadžikistani Islamistliku Taassünni Partei.

Tadžikistanis elab kuskil seitse miljonit inimest, valijate nimekirjadesse on neist kantud umbes pooled. Õigust valimas käia omavad kõik Tadžikistani kodanikud, kes on saanud vähemalt 18 aastat vanaks. Kui keegi tahab aga valimistel kandideerida, siis peab ta olema vähemalt kahekümne viie aastane ning elanud viimased viis aastat Tadžikistanis.

LOE EDASI

EESTI KARISMAATILINE EPISKOPAALKIRIK TEATAB

Harkujärvel toimus clericus

Heigo Ritsbek, 27. veebr 2010

27. veebruaril 2010 toimus Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kirikus EKEK esimene clericus 2010.a. Päevakorras olid 2009.a. aruanded, 2010.a. suurüritused ning ettevõtmised jms.

Naiste palvepäeva oikumeeniline jumalateenistus

Heigo Ritsbek, 26. veebr 2010

Iga aasta märtsikuu esimesel reedel peetakse ülemaailmset naiste palvepäeva. Käesoleva aasta palveteemad valmistasid ette Kameruni naised ning pealkirjastasid need “Kõik elav kiitku Jumalat”. Pärnus toimub naiste palvepäeva oikumeeniline jumalateenistus sel aastal EKEK Pärnu Püha Apostel Barnabase koguduses (Lõuna tn. 2 III korrusel) reedel, 5. märtsil kell 18.00. Muusikaga teenib Pärnu Oikumeeniline Naiskoor. Koori loomisega alustati just eelmise aasta naiste palvepäeval. Pärast jumalateenistust on võimalik ühiselt kaetud laua ääres juua tassike teed või kohvi. Olge tervitatud, kes tuleb Issanda nimel!

UUDIS: HISPAANIAS NÜÜD ABORT LUBATUD

Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

UUDIS: Hispaania kuningas jääb kirikliku karistuseta
Autor: uudistetoimetus
pühapäev, 28 veebruar 2010

Hispaania kuningas Juan Carlos jääb oma erilise positsiooni tõttu kirikliku karistuseta, kui ta kirjutab alla abordiseadusele, teatas katoliku kiriku esindaja.

Hispaania parlament võttis kolmapäeval häältega 132 : 126 vastu abordiseaduse, mis lubab naistel alates 16. eluaastast aborti teha. Abort on lubatud kuni 14. rasedusnädalani. Nooremad kui 16-aastased tütarlapsed peavad saama vähemalt ühe vanema või hooldaja nõusoleku.

See on järjekordne Hispaania sotsialistliku valitsuse seadus, millega lammutatakse katoliikliku ühiskonna traditsioonilist elukorraldust. Võrdsuse minister Bibiana Aido, tervishoiuminister Trinidad Jimenez ja õigluse minister Francisco Caamano nimetasid seaduse vastuvõtmist „suureks võiduks“.


LOE EDASI

NÄDALA ANEKDOOT ESTLAND88.COM LEHELT

Nädala anekdoot
Miks on araablastel kaamelid ja soomlastel somaallased?
Araablastele anti võimalus valida esimesena.

KES ON AJAKIRJANIK?

pühapäev, 28, veebruar 2010

Kohvik saatis küsimused valitsuse pressibüroole

Kohvik saatis valitsuse pressibüroole järgmised küsimused, tulenevalt sellest, et vabakutselistel ajakirjanikel pole võimalik valitsuse pressikonverentsil osaleda ega seal küsimusi esitada:


Tere,
vastavalt meie omavahelisele vestlusele on mul Teile järgmised valitsuskommunikatsiooni puudutavad küsimused:

1. Mis ajast ja miks ei lubata valitsuse pressikonverentsil küsimusi esitada vabakutselistel ajakirjanikel?

2. Mis ajast ja miks ei lubata valitsuse pressikonverentsile vabakutselisi ajakirjanikke?

3. Mis tingimused peavad olema ajakirjanikul täidetud, et teda lubataks valitsuse pressikonverentsile ja seal küsimusi esitada?

Ette tänades,
Irja Tähismaa

KROONIKU KOMMENTAAR

Selline põnev lugu siis nende blogis. Minul tekkisid aga mitmed küsimused. Kes üldse on ajakirjanik Eesti Vabariigis? Milline seadus seda reguleerib? Kondasin mööda Riigi Teatajat, kuid vastavat regulatsiooni ei leidnud. Samas, mis on ajakirjandusväljaanne. Suudan aru saada vaid sellest, et kui väljaanne on regulaarne ja tal on ISSN number, siis ta on ajakirjanduslik väljaanne. Kas blogile seda koodi antakse? Katsetame? Lahtine on ka nimetus "vabakutseline ajakirjanik"?

Koguja Kroonik





KRABI HUIDO ÄRITEHING

Huidol oli suur maja, mille teine ots täiesti tühi. Kümmekond aastat tagasi ilmusid kohale Läti mustlased, kes vajasid baasi kaugemateks röövreisideks. Lepiti kokku et üür on 3oo kr kuus ja mustlaseeided keedavad iga päev mehele kausi suppi (hahhaaa). Mustlaste ninamees nägi mehel seinal olevat tsaariaegset nikerdustega seinakella ning hakkas lunima, et peremees annaks selle nende tuppa seinale, see olevat nii tühi. Peremees sõdis vastu, et kell ei käigi aga mustlased ei jätnud jonni ja lõpuks saidki selle seinale. Peremees mõtles, et kas pole ükspuha kummal pool seina ta on. Suppi mehele muidugi ei keedetud ja kolme nädala pärast hakkas üürnikel tulikiire, üüri ei maksnud, sest nad polnud ju kuud aega sees elanud, Huido aga avastas et lisaks kõigele on ka hinnaline kell seinalt kadunud.

“Tead peremiis,see kell oli nii vastikult must, ma viisin ta oma venna juurde Tapale ning puhastasime teda neljanda korruse aknal, aga ta kukkus alla ja tükkideks.”

“Ah,kuradid, minge kohe ja tooge tükid siia” kamandas jahmunud Huido.

“Äi saa tuua, me viskasime nad konteinerisse!”

“No minge ja tooge nad konteinerist ära !”

“Äi saa tuua , konteiner viidi juba minema !”

Sellega majaomaniku-vaesekese üllatused veel ei piirdunud, kahe päeva pärast sadasid sisse politseinikud kriminaaljälitusest ning võtsid mehe pihile. Mustlased olevat olnud tagaotsitavad kolmes Balti vabariigis, kus nad tegelesid varguste ja sulitsemisega. Uuriti muidugi, et ega majaomanik polnud kaasosaline antud asjas. Huido jäi küll ilma karistuseta aga kõige huvitavam oli see, et politseinikud käisid küsitlemas vallavalitsuse tegelasi, kes laiutasid lollakalt käsi ja jalgu, ei teadnud need õhkugi röövlibandest, kes resideeris vallamajast nii meetrit 50 eemal. Vallamaja ja Huido häärberi vahele jääb ainult üks majakene. Vallategelinskite mulin oli teadagi milline: neil polevat miskit õigust uurida kes elab kus või millega ta tegeleb. Mis sa ikka ütled värdühiskonna kohta, ainult sülita.

Miks fantaseeris mustlane oma Tapal elavast vennast? Muidugi sellepärast et Amblas pole ühtegi neljakordset maja ning Ambla mõne osmiku aknast kukkudes ei purune kell kuidagi molekulideks, nagu Tapal väidetavalt juhtus. Pealegi oli siin oma prügimägi ning kell oleks tulnud üles otsida. On ikka ajud röövtõul, eestlane aga ainult luristab nina kui teda tillist venitatakse.


E.P.

UUSEESTI.EE LEHELT

Ajalugu, Eesti, Usuelu uudised, Uudised

Osa Aleksander Nevski säilmetest tuuakse Tallinna

27. veebruar 2010 •

Pühapäeval paigutatakse Aleksander Nevski katedraali Tallinnas Toompeal osa Venemaa suurvürst Aleksander Nevski säilmetest.

Reedel jõudis reliikvia Narva, kus peeti sellele sündmusele pühendatud palvus, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Novgorodi vürst ja Vladimiri suurvürst Aleksander Nevski (1221-1263) on Venemaa rahvuskangelane, kes sai õigeusu pühakuks juba ... Loe edasi >>

SI TEADE

Valitsuskoalitsiooni parlamendisaadik: Riigikogu on kohalik omavalitsus, ei enamat


Riigikogu liige, reformierakondlane Igor Gräzin tunnistas vastuseks Oleg Burovi (Eesti kodanik 1930. aastast) avalikule kirjale, et 1992. aasta põhiseadus on veel vaid ajalooline dokument, mida rakendatakse seal, kus mõtet.

Oleg Burovi avalik kiri: kas saab Eestis olla Riigikogu?

Üks kahest, kas mina või juristid, kes koostasid, ja ENSV Ülemnõukogu liikmed, kes kinnitasid täna kehtiva ebaseadusliku põhiseaduse, ei valda eesti keelt. Arutame koos, hea lugeja.

PS § 8 sätestab: „Igal lapsel, kelle vanematest ÜKS on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.” Juhin tähelepanu sõnale ÜKS. Loogiline ja vaidlusi välistav väljendus oleks „vähemalt üks”. Kuna iga Riigikokku kandideeriv isik oli kunagi laps, siis see säte puudutab kõiki.

Edasi loeme § 57, kus on kirjas: „Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud 18 aastat vanaks.” ON SAANUD on vormilt täisminevik, kuid ka täisolevik, mis viitab hetkeseisundile, ehk antud juhul 18 aastasele vanusele, millega välistatakse kõik teised vanused. Õigem olnuks kirjutada ALATES 18 eluaastast.

Lugemist jätkates jõuame § 60 lg 2 juurde, kus on kirjas: „Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt (siin sõna VÄHEMALT on omal kohal) kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik.”

Kui kõrvutada eelmist arutelu selle sättega, siis on ju selge, et 21 aastane ei saa olla hääleõiguslik. Kuid siit johtub, et ta ei saa kandideerida.

Naaseme § 8 juurde – kas keegi kontrollib, mitu tema vanemat on Eesti kodanikud ja kas tal üldse on kodanikuõigused?

Ülaltoodust lähtudes võib konstateerida, et ükski Eesti kodanik ei saa kandideerida Riigikokku ei de jure ega ka de facto, teisisõnu meil ei saa olla rahva esinduskogu nimega RIIGIKOGU.

Kuid liigume edasi. Põhiseaduse § 102 üritab meid veenda, et „Seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega”. Tulles tagasi § 60 lg 1 juurde, loeme: „ Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed.” Nonsenss. Kuidas siia sobitada häälte astendamise ja ülekandmise praktika?

On selge, et Riigikogu valimisseadus ja põhiseadus on omavahel vastuolus. Kummaline, aga see fakt ei häiri Eestis kedagi. Eesti seadused…

Igor Gräzini vastus: väga kaval analüüs!

Aga siin tuleks arvestada kahte asja.

1. Eesti Vabariigi põhiseadus on eeskätt ajalooline dokument pärast seda, kui Eesti Vabariik lakkas olemast suveräänse riigina. Seda dokumenti arvestatakse, aga vaid jõudumööda ja seal, kus tal on veel mõtet. Teie näidatud vastuolu korral kehtib valimisseadus üksi. Riigikogu on olemuselt kohaliku omavalitsuse organ ja tema valimisel põhiseaduslikku rangust enam ei ole.

2. EV põhiseadus on ajalooline ka selles mõttes, et tema formuleeringud on ajaloolised ja neid EV taastunult ei muutnud. Kuna süsteem aga toimis, siis laseks neil olla nagu nad on.

Kuid kordan: teie tekstuaalne analüüs on väga vahva!

Allikas: Oleg Burov
Kontakt: olbur@hot.ee


______________________________

Liitumine teabevooga: teata soovist aadressil si@kongress.ee.

Lahkumine: sama.

SI teadete levitamine on vaba ja tervitatav.

Saturday, February 27, 2010

RAHVUSLIKKUS, KAS TINGIMATA VASAKPOOLNE VÕI PRUUNI VÄRVINGUGA?

Sain eile oma rahvuslastest kõneleva kirjatüki peale mitmeid vastuseid. Üks huvitavam kommentaar on siin:

"Miks peab üldse rahvuslane olema? Arvan, et tähtis on see, et inimesele on tähtis eesti keele ja kultuuri säilimine. Tuletame meelde, et rahvuslus nagu see ka natsi saksamaal kõvasti süvenes, võtab mingil hetkel ohtliku pöörde ja võib tervele riigile saatuslikuks saada. Eesti on ka sellele ohtlikule teele ühe jalaga astumas..."

Tegu on väljavõttega pikemast kommist, mille põhiline tonaalsus on sama. Ma üritaksin vastata ja algusest. Kahjuks olen sunnitud vastama küsimusega. Miks üldse olla haritud, intelligentne ja kultuurne inimene, miks üldse olla mingist rahvusest? Kui väheke kaugemale minna, miks üldse olla inimene? Vaadake kui ilusti ja rahulikult loomad elavad, sead näiteks, ei mingit muret. Lobi antakse ette ja püherdada saab kah. Tõsi - kuni praeks tehakse.

Ma muidugi ei saa aru, miks soovitakse elutervet rahvuslust automaatselt natsismiks tembeldada. Tegelikult vabandan, saan küll aru. Tegu on juhtivate poliitiliste jõudude sooviga ja ametliku poliitikaga, mida toetab sionistlik lobi oma rahadega. Eesmärgiks demoniseerida rahvuslasi, et nad jumala eest toetust ei saaks. Mis siis juhtuks, rahvas võib ärgata ja märgata, et neid valitsevad omakasupüüdlikud ahnurid, keda huvitav vaid isiklik heaolu ja ühendab soov iga hinna eest võimul püsida.

Natsismil, kui ideoloogial ei ole Eestis suuremat kandepinda. Tõsi, on pooldajaid, kuid nad ei ole määravad, siin saaks nüüd rääkida marginaalidest. Samas on enamusel neist "marginaalidest" sügav mure Eesti rahva ja riigi pärast (kui eilmist postitust uskuda, siis riiki või vähemalt iseseisvat riiki, meil enam ju ei ole). Kuid ka need pooldajad põevad eeskätt Eesti ja Eestluse pärast, tahan öelda - tegu on kaitsereaktsiooniga. Eks ka Adolf Hitleri võimuletulek Saksamaal oli kaitsereaktsioon.

Vasakpoolsusest niipalju, et kui rahval on raske ja valitsejad ei hooli, siis kahtlemata süvenevad vasakpoolsed tendentsid ja eriti vasakpopulistlikud (Keskerakonna näide), see aga ei tähenda, et rahvuslased vasakpoolsed oleksid. Minu arust on Eesti rahvuslus pigem parempoolsete sugemetega. Palehigis pead sa oma leiba teenima ja need teised sõnad.....

Lõpetuseks, Eesti keel ja kultuur ei saa säilida ilma iseseisva riikluseta. Vähemalt tänapäeval enam ei saa. See iseseisev riik peab olema selline, kes austab oma juuri ja kultuuri, otsustab oma eluolu üle ise, mitte ei allu kellegi dikdaadile. Ohtlikust teest rääkides - ohtlik on, kui me lähme Euroopa Liidu kosmopoliitlikku ja rahvusi hävitavat teed - me sureme lihtsalt välja ja punkt!

Veiko Rämmel
alias
Koguja Kroonik

IGOR GRÄZINI VASTUS OLEG BUROVILE EV PS KÜSIMUSES!

Eesti Vabaduspartei-Põllumeeste Kogu liige Oleg Burov on väga aktiivne, pärimaks vastuseid küsimustele, mis teda huvitavad. Siin üks kirjavahetus Riigikogu liikme Igor Gräziniga.

Ilmekas on austatud Riigikoguja vastus oma küünilisuse poolest ( see ei ole süüdistus Gräzini aadressil, pigem tunnustus, et ta julges selle välja öelda).

ÖELGEM SIIS KAH JA ÕIGETE SÕNADEGA SEE MÕTE VÄLJA. ISESEISVAT EESTI VABARIIKI ENAM EI OLE, ON LIITRIIGI EUROOPA LIIDU OSAVABARIIK (USA OSARIIGI NÄITEL), MILLE OMAVALITSUSORGAN ON RIIGIKOGU.

Koguja Kroonik


JA PALUN SIIN SEE KIRJAVAHETUS:

> Tere ja tänan vastamast, aga, kui Eesti taasiseseisvus, siis pidanuks automaatselt hakkama kehtima 1938 aasta PS ja kuna see oli pisut ajast maha jäänud, pidanuks enne valima Riigikogu ja alles see võis muuta ja vastuvõtta uus PS, vt. PS 1938 § 14, mail aga uue põhiseaduse tegi ENSV ÜN, millest suur osa ei olnud isegi EV kodanikud ja osa isegi ei vallanud eesti keelt. Edasi, formuleeringud ei ole ajaloolised, võrrelge põhiseaduste 1938.a. ja 1992 aastate tekstid. Eesti Vabariik lakkas olemast samuti eirates PS-i § 1, kui EBASEADUSLIKULT läksime EL koosseisu. Tänan. Oleg Burov


> Väga kaval analüüs! Aga siin tuleks arvestada kahte asja.
>
> 1. Eesti Vabariigi põhiseadus on eeskätt ajalolline dokument pärast seda, kui Eesti Vabariik lakkas olemast suveräänse riigina. Seda dokumenti arvestatakse, aga vaid jõudumööda ja seal, kus tal on veel mõtet. Teie näidatud vastuolu korral kehtib valimisseadus üksi. Riigikogu on olemuselt kohaliku omavalitsuse organ ja tema valimisel põhiseaduslikku rangust enam ei ole.
>
> 2. EV PS on ajalooline ka selles mõttes, et tema formuleeringud on ajaloolised ja neid EV taastunult ei muutnud. Kuna süsteem aga toimis, siis laseks neil olla nagu nad on.
>
> Kuid kordan: teie tekstuaalne analüüs on väga vahva!

TERVE MÕISTUSE SÜNDIKAADILT

EURO! TORU & UUS IDENTITEET?

Lisatud: 28. veebruar
Saada sõbrale
Eesti rahva süda ja hing pannakse lähiaastail vee- ja tuleproovile. Krooni euroga asendamise ideoloogilisest kitsikusest — mille teostumisel jaanuaris 2011 on erinevail hinnangul šansse 85... 1oo% — kipub Eesti valijail varsti villand saama. Seni ei ole võimuladvikul paraku õnnestunud majanduskeskset valitsemist toetada sise- ja välist turvatunnet tõstvate sammudega. Võimusniku kitsarinnalisuse tulemus võib olla ränk.

Veeproov. Kevadel stardib suurejooneline Põhjavoo operatsioon (Nord Stream AG versus NATO), mis leeb Baltikumile eeskätt sõjalise blokaadi ja EV-le — Põhjalast eraldamisega. Kinnituseks pakuvad näiteid nii tõsielu kui ka autoriteetsed julgeolekuhinnangud.

Lugegem nt Jüri Estami ettekannet "Nord Streami gaasijuhtme projekt: kõige enam ohustab see eestlasi" ESTO mullusel Rahvuskongressil ja kirjutissarja (I-XV osa) sellest 6. augusti... 26. novembri Vaba Eesti Sõnas
Või Mikk Kündre hoiatust: Eesti tulevik on tohutus ohus!
... Eelmisel aastal [2009] avastas Eesti piirivalve, et Venemaa merepiiripoisid on Eesti poole nihutatud. Meie piirivalvel pole selliseid aluseid, mis suudaks neid poisid nihutada. Laadoga-2009 õppustel Põhjamere laevastiku väeosad juba harjutasidki tegutsemist võimaliku relvakonflikti ja terrorirünnaku korral. Soome analüütikute arvates oli see õppus mõeldud NS-gaasitrassi rajamise turvamiseks. [...] Venemaa relvajõududele on antud ülesanne kaitsta NS-gaasijuhet ning Eesti kaitseväe juhataja Ants Laaneots on maininud, et NS-gaasitoru turvamist ettekäändeks tuues on Venemaa hakanud oma Balti laevastikku oluliselt kasvatama. [...] Venemaal on plaanis mereväge varustada kõige uuema tehnikaga. Kui Venemaa sõjalaevad seisavad gaasijuhet turvates Eesti merepiiril, siis rünnaku korral NATO ei jõua silmagi pilgutada enne, kui venelased Eestis on. [...] Seadus lubab Gazpromil luua tuhandeist võitlejaist koosneva hästirelvastatud eraarmee, kasutada tulirelvi ja märulipolitsei varustust, sh pisargaasi, et takistada rünnakuid torujuhtmetele ja teistele rajatistele, mis on riigile olulised. Firma võitlejad saavad õiguse inimesi ja sõidukeid läbi otsida ning relva kasutada mitte üksnes objektide, vaid ka territooriumi kaitsmisel. Gazpromi eraarmee suurus jääb firmareeglite kohaselt saladuseks.

Vt Kündre kirjutisi 15. II 2010 Õhtulehe arvamusküljel ja kommentaariumis, samuti 11. II 2010 Äripäevas
Tuleproov. On selgunud, et rahvastikupoliitikat on valitsus samuti ajanud, roosad prillid ees, kuna ealiselt manduva Eesti loomulik iive AD2009 kahanes ikka edasi — sündivus jäi läinud aastal eelnenule alla (-3%)

Demokraatia gerontokraatiaga asendumise perspektiivi kõrval tugevdab see praegu sovetinostalgiaga mängivate populistide ülevõimu, tõhustades demokraatia püsimisegi korral Kesk- jms erakondade löögivõimet lähemail parlamendi ja presidendivalimistel.

Postimehe jõuluaegne küsitlus kuulis Eesti parteide esindajailt vastuseks enamasti ebamäärast ja vähem kindlasõnalisi auspiitse, ent sai ka mõne tingimusliku prognoosi (kui... siis...) Neist jäi sõelale Marek Strandbergi oletus, et...
halbade eelduste korral saame kas sel või tuleval 2011. aastal näha taasühinevate punaste tandrile ilmumist.
Tulevikuküsitluse kindlasõnalised ennustused toonitavad parlamendiparteide (etableerunud partokraatide) suurt üksmeelt istuva valitsuse käekäigu osas ja läbilõikes olid need ettekuulutused järgmised:
valitsust juhtiv Reformierakond lubas stabiilsust
valitsuspartei Isamaa & Res Publica Liidu nägemuses jäi nii valitsusliit kui iive püsima ning süvenes ajutiselt (ajutine) tööpuudus
vastasrindlik Keskerakond kuulutas ette töötute hulga juurdekasvu 1/3 võrra, kuna
n-ö depositsioonilised rohelised samuti ennustasid valitsuse püsimist
poliitilise lauka veerelt kuulutasid streike ja ministrivahetusi vaid sotsialistid
taanduv Rahvaliit ennustas aga rahvatervise seisundi ja (loomuliku) iibe langust, mis püsiva trendina on ju kinnitust leidnud.
Partokraatlik uim ja koosmeel riigipiruka ümber koondunute ringis püsivad ilma meeleparanduse lootuseta kogu käesolevagi aasta — raske on poliitikuilt meeleparandust oodata, ehkki aasta astroloog Pauksoni järgi peaks olema...
... õnnis... neile, kel võimet oma väärtushinnanguid... üle vaadata.

Edda Paukson 2010. aasta ei tule möödunust etem - Õhtuleht, 20. I 2010

Igasugu esoteerikasse kaldumata mullu augustiks Narva separatismi kulminatsiooni kirjandusliku ennustuse teinud Tiit Madisson on aga vahetanud järsult registrit ja kuulutanud TMS-is aastaks 2o1o Eestile:

töötuse laienemist veel 1/4 võrra
kuni 2 tuhande inimese jäämist eluasemeta
krooni kursi drastilist alandamist [NB! lubatud piirmäär on siiski 15%] eurole üleminekul
Keskerakonna mõju vältimatut kasvu ja
valitsusmeelse massimeedia alternatiivi sündimist "informeeritud ja kodanikujulgusega süsteemivälise vähemuse" poolt, kelle hulka liigitab Madisson ka end, ja...
kelle hoiakud alanud aastal [muutuvad] määravaks. Mistõttu võivad nt kaks—kolmsada aktiivset rahvuslast olla mootoriks ühiskonna protsessidele, mis määravad Eesti saatuse aastaiks [...] Eesti ei viibi suletud ruumis ja maailmas asetleidvad protsessid [...] annavad süsteemivälistele jõududele õiglase ühiskonna lootust.
Nende üleilmsete jm välispoliitiliste protsesside mõjude kroonina tabab käesoleva aasta keskel Eestit tema sõnul külma dušina arusaam, et...
Euroopa Liit ei ole Vene Karu ülemvõimu eest kaitsev organisatsioon [...] Euroliidus valitsevate Venemaa-sõbralike meeleolude ja teatud informatsiooni olemasolu tõttu võib ennustada, et [siis] kehtestatakse Venemaa kodanikele viisavaba liikumine EL-is.
Tingimuslikult möönab Madisson oma ennustuses ka Lähis-Ida ja eriti Iraani ümbritsevaist arenguist sündivat Venemaa—NATO "diili" ja selle järelmeid Eestile. Seegi tähendaks Läänemere piirkonnale USA geostrateegilise taandumise jätku ja turvatunde süvenevat mõõna. Kõik kokku aga hoiatab, et Eesti ponnistused majandusedu (loe: eurokriteeriumide) nimel võivad varsti tühiseks osutuda ja EV tervikuna poliitilisse ummikusse jõuda. Kuhu edasi?

Rohurahvuslus ja ökoloogia? Andres Raid kirjeldas Ekspress.EE 18. I 2010-s niisuguse uue suundumusena ökoloogiat, mis võiks targu asendada ökonoomika:
Uusimate teadussaavutuste sümbioos pärimusliku ja loodushoidliku suhtumisega ei ole midagi irreaalset. Kui loobume majandusest eesmärgi ja paratamatuse mõttes, siis sellisena see kaobki, muutub teisejärguliseks ega evi enam absoluutset väärtust. See muutub rakenduslikuks ja hakkab sõltuma hoopis [...] mitte-majanduslikest süsteemidest, milleks võivad vabalt olla rahva eetilised tõekspidamised. See nihe eeldab aga sügavat muutust teadvuses ja — kui soovite — ka südames ning selle realiseerimine nõuab tõelist pingutust. Kriis loob, muide, soodsa pinnase ning võimalikud ebamugavused—tagasilöögid—kannatusedki suunavad Eestit põlisrahva vaimse alge juurde tagasi.

Allikas: http://isekiri.blogspot.com, Holger Kaljulaid, Eesti XCIII aasta.

PÄEVALOOSUNG 28.02.2010.A.

2. PAASTUAJA PÜHAPÄEV (REMINICERE)
Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.

Rm 5:8

JUTLUS:Rm 5:1-5/6-11); pS 10:4,11-14; 17-18; Mk 12:1-12; Ps 35:1-16


28. Pühapäev Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest.

1Mk 2:3




Hingamispäev on seatud inimese jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks.

Mk 2:27


Tööde vaevast ihu puhkab, pühapäev soosib kosutust. Väsinud süda rahu ihkab, rahu, mis on Jumalast. Seda palves otsin ma alandliku meelega.

Jörg Zink

KÕLAKAS

Vallalisena, nagu Tallinna linnapea Edgar Savisaar jälle on - ja enda sõnutsi armastusele avatud -, kohtub priiuserüütel pimedusetundide varjus skandaalse noorpoliitiku Anna-Maria Galojaniga, kirjutab värske Kroonika.

HUVITAVAT KESKHÄDA VEEBIST

Keskerakondlasi kahtlustatakse mässu organiseerimises 2010-02-26 17:30:39 KREMLIMEELSELE TIINALE-Massirahutuste organiseerimist uuriv kaitsepolitsei viis läinud neljapäeval tunnistuste andmiseks kaasa mitu Öise Vahtkonna liiget. Nende hulgas olid ka Keskerakonda kuuluv Jelena Šeremet ja Loksa linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Renata Järve.Loksa linnavolikogu liikme Sander Piibemanni kodulehekülje andmetel tegeles Järve ässitustööga ka Loksal - 28. aprillil Vene Gümnaasiumis toimunud diskol olevat ta ärgitanud rahvast sõitma Tallinna mässama, kirjutas Eesti Ekspress.
Piibemanni kodulehekülje väitel leiab Järve ka ühelt politsei poolt marodööride ja riigivastaste tuvastamiseks üles pandud fotolt. Punapäine neiu kõneleb pildistamise hetkel mobiiltelefoniga.

SI TEAVITAB: MADISSON: MIS SAAB ERSP-ST?

Madisson selgitab: mis saab ERSP-st?


Kas rahvuslik partei või lõdvalt seotud rahvuslik vastupanuliikumine?

Seadus nõuab erakonna registreerimiseks ja selle erakondade registrisse kandmiseks 1000 liikme olemasolu. 1990. aastate esimesel poolel oli vastav kvoot vaid 200 asutajaliiget, sama arv kehtib ka meie naaberriigis Lätis. Kahtlemata nõuab 1000 liikme värbamine tänapäevases poliitikast irdunud, ajupesu läbinud ja kodanikutundeta ühiskonnas tohutut organisatoorset pingutust. Selline nõue on väikese Eesti kohta, mille põlisrahvusest elanikkond pidevalt väheneb, ülekohtune ja mõeldud kartelliparteide kitsendusena, et raskendada uute jõudude tulekut poliitilisele areenile. Pealegi on juba senise napi tegutsemisajaga kosmopoliitses ja ekskommude juhitud Eestis riputatud ERSP-le külge mitmeid silte, millest “rahvusradikaalne” vist veel kõige leebem. Teadupoolest kardavad “uhked ja hääd” eestlased igasugust radikaalsust, mida ajukääbiklikult seostatakse riigivastasusega. Isegi 1000 liikme kokkusaamisel hakkab süsteem tegema meile kõikvõimalikke bürokraatlikke takistusi.

Arvestades praegust viletsat majanduslikku olukorda, võiks inimestelt vajamineva isikukoodi lihtsalt 100 kroooni eest osta. Ka kartelliparteid kubisevad liikmetest, kellest paljud ilmselt ise ei teagi, et nad on selle või tolle partei liikmed. Maksumaksja poolt rahastatud parteid saavad riigi toel ülal pidada oma palgalist aparaati, kelle otseseks tööks on ka uute liikmete värbamine. Ometi püsivad suuremad parteid ca 100 aktiivse liikme toel, väiksematel on aktiiv veelgi väikesearvulisem – ülejäänud liikmed on sisuliselt “kasulikud idioodid”, kelle ülesandeks on oma erakonna tagatuba toetada ja valimiste eel sõprade-sugulaste hulgas kihutustööd teha, ei enamat.
ERSP vastupanuliikumiseks jäämise poolt räägib ka fakt, et liikumine on lõdvema seosega organisatsioon. Liikmete julgeoleku huvides ei koosta me mingeid nimekirju ega nõua kirjalikke sisseastumisavaldusi. Kui keegi on soovinud meiega ühineda, piisab tal vaid kontaktaadressist. Poliitiliselt aktiivsetel ERSP-lastel on võimalik astuda erakonna Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu liikmeks ja kulutada oma energiat Vabaduspartei struktuuride ülesehitamisel. Kindel plaan on viia erakond järgmistele riigikogu valimistele, et aatelistel rahvusliku meelsusega inimestel oleks kellegi poolt oma hääl anda, mitte otsida halbade valikute hulgast vähem halbu. Erakonnas on moodustatud ERSP fraktsioon.

Veebruarikuus on VP-PK organiseerinud Tartus rahvakoosoleku näol Tartu rahu aastapäeva tähistamise, välja andnud kaks numbrit ajalehte Rahvuslik Koguja, arendamisel on veebileht www.vabaduspartei.ee, mille kaudu saab erakonnaga liituda. Vabaduspartei juhatuse liige Veiko Rämmel osales väga aktiivselt ERSP algatatud “pingviinide” vastase piketi ja supiköögi organiseerimises, milleks partei juht Rein Koch isikliku rahalise toetuse tegi.Et vältida skisofreenilist sildistamist edaspidi, ei ole minul isiklikult plaanis Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu juhatusse kandideerida. Jätkan aktiivselt ERSP juhtimist, sest paralleelselt VP-PK-ga jääb ERSP kindlasti alles, valides radikaliseerumise ning avalike demonstratsioonide ja muude aktsioonide korraldamise tee.

Allikas: Tiit Madisson
Kontakt: www.ersp.ee



______________________________

Liitumine teabevooga: teata soovist aadressil si@kongress.ee.

Lahkumine: sama.

SI teadete levitamine on vaba ja tervitatav.

KAS SAAB MEIL OLLA RIIGIKOGU?

Üks kahest, kas mina või juristid, kes koostasid ja ENSV ÜN
liikmed, kes kinnitasid täna kehtiva ebaseadusliku Põhiseaduse, ei
valda eesti keelt. Arutame koos, hea lugeja. Algame PS § 8, kus
on sätestatud: „Igal lapsel, kelle vanematest ÜKS on Eesti kodanik,
on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt” Juhin tähelepanu sõnale
ÜKS. Loogiline ja vaidlusi välistav väljendus oleks „vähemalt üks”
Kuna iga kandideeriv Riigikokku isik oli kunagi laps, siis see säte
puudutab kõiki. Edasi loeme § 57, kus on kirjas, et „ Hääleõigus-
lik on Eesti kodanik, kes on saanud 18 aastat vanaks” ON SAANUD on vormilt täisminevik, kuid ka täisolevik, mis viitab
hetkeseisundile, ehk antud juhul 18 aastasele vanusele, millega vä-
istatakse kõik teised vanused. Õigem olnuks kirjutada ALATES 18 eluaastast. Jätkates lugemist, jõuame § 60, lg 2 juurde, kus on kirjas: „Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt (siin sõna VÄHEMALT on omal kohal) kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik”
Kui kõrvutada eelmist arutelu selle sättega, siis on ju selge, et 21
aastane ei saa olla hääleõiguslik.(!?), kuid siit johtub, et ta ei saa
kandideerida. Naastes § 8 juurde, kas keegi kontrollib, mitu tema
vanemat on Eesti kodanikud ja kas tal üldse on kodanikuõigused?
Lähtudes ülaltoodust lõppjäreldusena võib konstateerida, et ükski
Eesti kodanik ei saa kandideerida Riigikokku ei de jure, ega ka
de facto, teisisõnu meil ei saa olla rahva esinduskogu nimega
RIIGIKOGU. Kuid liigume edasi. Põhiseaduse § 102 üritab meid
veenda, et „Seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega”. Tulles
tagasi § 60, lg. 1 juurde, loeme „ Riigikogu liikmed valitakse vabadel
valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised,
ühetaolised ja otsesed”. Nonsenss. Kuidas siia sobitada häälte asten-
damise ja ülekandmise praktika? On selge, et Riigikogu valimisseadus
ja põhiseadus on omavahel vastuolus. Kummaline, aga see fakt kedagi Eestis ei häiri. AVE EESTI SEADUSED.

Oleg Burov

P.S. Käesoleva loo kirjutan varakult, et anda võimalus, terve aasta ,päästa, mis päästa saab, kui üldse päästa soovitakse? Või mu lugu on hüüdja hääl kõrbes?

Tuletan meelde, et Riigikogu valimised on märtsis 2011.a.

EESTI RAHVUSLASED - LUIK, HAUG JA VÄHK

Kirjutasin Veebruari alguses siia blogisse alltoodud teksti, mis oli kantud siirast murest. Siin ta on:

MIS ON EESTI RAHVUSLASTEL VIGA?

Varsti on meil jälle valimised, seekord siis Riigikogu omad. Siit ka põhjus, miks sellise küsimuse esitan. Meil on täna Eestis võimul kosmopoliitsed ja rahvust eitavad jõud, mis lähtuvad vabamüürlik-sionistlikust ideoloogiast, ehk siis riigiti USA-st ja moodustatavast Eutoopa riigist (nn Euroopa Liidust). Ei ole saladus, et need on eeskätt Reform, IRL ja KE. Sotsid kalduvad samuti samasse rekke. Kuskil kahe vahel hulbivad rohelised.

LOE EDASI

Täna kerkis ootamatult või tegelikult oodatult täpselt sama küsimus. Meie ersp-ste fraktsiooni listi Eesti Vabaduspartei-Põllumeeste Kogus saabus järgmine kiri.

Henn Põlluaasa SI-le edastatud teate tõttu sattusin ERL foorumile, kus tema teksti ees üks ähvarduse moodi väide 24. veebr Tallinna miitingu kohta

http://www.rahvuslikliikumine.ee/foorum/viewtopic.php?f=20&t=2992&start=150

*Tõnu Kalvet*
*Postituse pealkiri:* Re: Rahvuslaste üritused


Liikumise liige


*Foorumiga liitunud:*
08 Nov 2006 20:32

*Postitusi:* 3514
*Asukoht:* Kopli
Alarile teadmiseks, et Tallinna-ürituse puhul on korraldajaks ainult Rahvuslaste Tallinna Klubi. ERSP pookis ennast korraldajaks omavoliliselt. Las see praegu jääda. Aga RTK järgmisel koosolekul võtame selle teo tõsiselt jutuks.

______________________________
ERSP aadete jätkamine rahvuslaste ühiserakonnas

Märkus: RTK - rahvuslaste Tallinna klubi; ERL õigemini ERKL (ilmselt trükiviga) on Eesti Rahvuslik Konservatiivne Liit. Tegu on Martin Helme juhitava jõuga, kes ei ole partei staatuses ja minu arusaamist mööda koosneb vaid 5-st juhatuse liikmest.



Tegelikkuses on Eestis rahvuslikke poliitilisi jõude natuke rohkem. Parteidest siis Eesti Vabaduspartei-Põllumeeste Kogu, Eesti Kristlik Demokraatlik Partei ja Vello Leito juhitav Iseseisvuspartei. Liikumistest: Madissoni loodav uus, ehk uuestisündinud ERSP, Helme Eesti Rahvuslik Konservatiivne Liit. Rohkem ei meenu, seega meid ikka nagu on. Mis halenaljakas, ühendavaid jooni on rohkem, kui neid mis lahutavad. Proovin sõnastastada oma arusaamist mööda:
- toetus rahvusele ja rahvuslikkusele;
- toetus traditsioonilisele peremudelile ja usule;
- kosmopolitismi ning vabamüürliku ideoloogia, mis EL-st peale tungib, eitamine.
Need on põhipostulaadid, kõik ülejäänu, mis järgneb ei ole nii oluline ja võib rahulikult olla läbirääkimiste ja arutelude objektiks. Nende postulaatide ümber, mis eespool toodud saaks ühineda ja valitsevale neokommunistlikule poliitkartellile vastu astuda. Oleks võimalik, kuid seda ei tehta. Muide ka väljaspool eespool tooduid on Eesti ühiskonnas mitmeid jõudusid, kes valutavad südant Eestluse säilimise pärast. Isegi EELK-s jt Kirikutes on neid hulgi.

Mõtleks siis natuke, kuhu koer on maetud, sest meie lõhestatus on vesi nii KE, REF-i, IRL jt Eestis võimu rahva käest usurpeerinud parteide veskile, kes meie rahvuskehandit mõnuga lammutavad. Tehes seda harituse hävitamise, religiooni ja eetika tapmise ning perekonna, kui riigi ja rahvuse alustala hävitamise kaudu, seadustele sülitamisest (õigemini väänamisest) rääkimata.

Ma vabandan isikute ees, kelle nimesid järgnevalt mainin, kuid sellises tekstis tuleb aus olla. Ma ei kritiseeri kellegi vaateid ega muud, vaid käitumist ja seda näidete varal, järeldused, mis neist tulenevad on jah minu isiklikud ja ei pretendeeri viimase instantsi tõele.

Kõigepealt siis ERKL ja Martin Helme. Nagu minu esimesest tekstist ja ka ERKL-i kodulehel kirjutatust saab järeldada, siis pretendeerivad nad tulevikus erakonna staatusele ja samuti auahnelt kõigi Eesti rahvuslaste tiitlile ehk tahavad olla usklikumad, kui paavst. Sellest kõneleb ka Helme soovimatus minna Madissoniga ühte valimisliitu KOV-i valimistel, mille asemel lohistas ta oma nimekirja hunniku olematuid, tundmatute nimedega Kristlikke Demokraate. Elu on näidanud, et Võsu partei ei ole läbilöögi võimeline. Küll aga oleks seda olnud Madissoni, kui Pärnumaal tuntud inimese nimi. Ühendades jõud Helme+Madisson oleks nii 99% kindlusega koht(ad) Pärnu volikogus garanteeritud. See nüüd selleks, loodan et keegi nimetatutest ei solvu.

Tänane uudis ERKL liikmelt vaid kinnitab minu arvamust, sisuliselt soovitakse usurpeerida rahvuslaste miiting Tallinnas. Täitsa ausalt, isiklikult teadsin, et seda organiseerib ERSP ja otseselt Jaan Hatto, kui Tiidu võitluskaaslane. Muidugi olen ma teadlik Tallinna Rahvuslaste Klubist, kuid ma ei olnud kuulnud, et ERKL on seal võimu usurpeerinud ja peab seda enda omaks, vähemalt nii saab tänasest tekstist välja lugeda.

Vaatame nüüd Leito Iseseisvusparteid ehk Leito Parteid. Sisuliselt tuginedes nende kodulehe materjalidele on tegu Kalveti ja Leito ettevõtmisega. Minu andmetel ei ole isegi Suurkogu juba kolm aastat kokku kutsutud, kuigi nende enda põhikiri seda nõuab.
Ma tean, et paljud nendega ühinenud rahvuslased on juba lahkunud ja paljud lahkumas ning nii mitmedki meiega so Vabadusparteiga ühinenud. Seega midagi on mäda. Arvestades, et Leito ka igasugusest koostööst keeldub viimasel ajal, näitena tema kiri SI teadetest keeldumise kohta 10 päeva tagasi, siis....... Igasugune jutt temaga lõppeb hetkel, kui selgub, et ta ei saa esimest viiulit mängida.
Kristlikest Demokraatidest ei oska ma miskit suuremat arvata, nad on minu jaoks sektantlik seltskond ja ka poliitilisel maastikul on nende senised tulemused tagasihoidlikud, ka ei ole nad kellegagi koostööst isegi ideaalide nimel, huvitatud. Siit tuleb muidugi Helme ja ERKL välja arvata. Takistuseks koostööks teiste rahvuslastega ilmselt ka ülitõsine Israeli lembus, mida terves maailmas enamik rahvuslasi taunib.

Seega sellises seisus me oleme. Kui me Rahvuslased soovime midagi saavutada, siis tuleb meil Riigikogu valimisteks moodustada ühtne blokk, sest nagu räägitud, on ühendavat rohkem, kui lahutavat. Teen järgmisel Eesti Vabaduspartei Põllumeeste Kogu juhatuse koosolekul ettepaneku ümarlaua moodustamiseks rahvuslike jõudude vahel. Loodame, et sellest saab asja ja kõik ei ole veel kadunud.

Olge te kõik Eesti Rahvuslased hoitud,

Veiko Rämmel
alias
Koguja Kroonik

ÜKS ERSP ÜRITUSE KAJASTUS KAH BLOGIMAALILMAST

Mul kah hea meel, et üks vaesem inimene, ilmselt tudeng, kõhu täis sai.

Igatahes ole hoitud!

Koguja Kroonik

ERSP versus Pingviinide paraad.

Mina läksin sinna ainult sööma. Väga head hernesuppi pakuti. Tuli välja, et see oligi mu selle päeva ainuke toit.

Niisiis, tunniveerandike enne tähtsa ja maailma ajalugu raputava sündmuse algust (vähemalt korraldajate arust) seisis mu maja ees väikekodanlaste surm koos saatjaga. Veel oli mu universumi peasissekäigu ees töötav elektrik ja loomulikult üks naisolevus, kes teda sõimas. Õhus oli tunda pronksiöö vaimu.


LOE EDASI

NSBLOGIST

Multikulti linnad mures: valgete kadudes ähvardab linnu kaos

Posted in MULTIKULTOOPIA with tags , , , , , , , , , , , , , , , , on 27. veebr 2010 by Maximus Germanus Meridius

Elu on ilma multikulturismita parem.

Pennsauken on linn USAs, mis läks kaasa 1970-date alguses valitsuse “integreerumiskavadega” ja nö mitmekesistumisbuumiga.

LOE EDASI

INFOPARTISANI BLOGIST

laupäev, 27, veebruar 2010

Friedmani õpetus ja Eesti suund eurole

Rose & Milton Friedmani "Valikuvabadus" oli Mart Laari enese sõnul ainus majandusraamat, mille ta enne esimest korda peaministriks saamist 1992. aastal läbi oli lugenud. Seetõttu on mõned tema vasakpoolsed kriitikud asunud toona valitud arenguteed ning tegelikult kogu Eesti järgnenud majandus- ja rahanduspoliitikat nimetama "friedmanistlikuks". Aga selline sildistamine on üsna meelevaldne, sest kui ka on järgitud mõningaid Friedmani propageeritud poliitikaid, siis veel rohkem on neid asju, milles tema arvamust ei ole kuulda võetud.

LOE EDASI

ESTLAND88.COM LEHELT

Vabamüürlaste ja juutide Jewroparlament
tahab ukrainlaste eest otsustada,
kes on Ukraina rahvuskangelased


(27.02.2010) Toome väljavõtte Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2010. aasta resolutsioonist olukorra kohta Ukrainas. Resolutsiooni punkt 20:
Jewroparlament
"mõistab sügavalt hukka ametist lahkuva Ukraina presidendi Viktor Juštšenko otsuse nimetada Natsi-Saksamaaga koostööd teinud Ukraina Natsionalistide Organisatsiooni (OUN) juht Stepan Bandera postuumselt Ukraina rahvuskangelaseks; loodab sellega seoses, et Ukraina uued juhid vaatavad sellised otsused uuesti läbi ja jäävad kindlaks euroopalikele väärtustele"

Sellest võime otse lugeda, et ukrainlased, kes arvavad, et nende rahvuskangelane on Stepan Bandera (loe tema kohta lisa siit), eksivad. Kõike teadev vabamüürlaslik-juudilik Europarlament tahab vist väita, et Ukraina, nagu terve Euroopa ja kõiku maailma kangelane on hoopis tükis see tegelane:

TIIT MADISSON: QUO VADIS, ERSP? AEG RADIKALISEERUDA JA AKTIVISEERUDA



Tiit Madisson, ERSP juhatuse liige:
Quo vadis, ERSP? Aeg radikaliseeruda ja aktiviseeruda!
Mõtteid taktikast ja tulevikuperspektiividest
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei taasasutamine toimus läinud aasta 7. novembril. Tundub, et alles nüüdsama see oligi, kuid samas on üsnagi palju selle aja jooksul juhtunud. Mistõttu oleks õige aeg otsustama hakata, milline kurss võtta lähemaks võitlusaastaks.
Mis ERSP-st peaks saama? Kas rahvuslik partei või lõdvalt seotud rahvuslik vastupanuliikumine? Kuna meie organisatsioon tegutseb avalikult, toetudes Eesti Vabariigi Põhiseadusele, siis julgen oma kaalutluste ja mõtetega avalikult välja tulla. Suuri saladusi meil ei ole, sest ERSP on Eesti Vabariigi Põhiseaduse sätteid hoolikalt jälgiv ühendus. Võib-olla jätame kitsama ringi tarvis mõningad praktilised sammud, kuidas üht või teist plaani edukamalt ellu viia ja selleks sobiv hetk leida. Järgnevad minu isiklikud seisukohad, juhatus ei ole antud teemal veel arutanud.
Niisiis. Kas partei või rahvuslik liikumine? Nagu teada, nõuab seadus erakonna registreerimiseks ja selle erakondade registrisse kandmiseks tuhande liikme olemasolu. Julgen lisada, et selline nõue on väikese Eesti kohta, mille põlisrahvusest elanikkond pidevalt väheneb, ülekohtune ja mõeldud kartelliparteide poolse kitsendusena, et raskendada uute poliitiliste jõudude tulekut poliitilisele areenile. 1990-ndate esimesel poolel oli vastav kvoot vaid 300 asutajaliiget, sama arv kehtib nt ka meie naaberriigis Lätis. Kahtlemata on 1000 liikme värbamine tänapäevases poliitikast irdunud, ajupesu läbinud ja kodanikutundeta ühiskonnas väga raske ning nõuab tohutut organisatoorset pingutust. Minu hinnangul hetkel selline võimekus meil puudub.
Muidugi võiks kasutada igasuguseid kavalusi. Arvestada praegust viletsat majanduslikku olukorda, võiks nt inimestelt vajamineva isikukoodi lihtsalt 100 kroooni eest osta. Kuid kas tasub selliseid vahendeid kasutada? Seda enam, et surnud hingedest nagunii mingit kasu ei ole. Muide, ka kartelliparteid kubisevad liikmetest, kellest paljud ilmselt ise ei teagi, et nad on selle või tolle partei liikmed. Mistõttu suuremad parteid püsivad ca 100 aktiivse liikme toel, väiksematel on aktiiv veelgi väikesearvulisem – ülejäänud liikmed on sisuliselt “kasulikeks idiootideks”, kelle ülesandeks on oma erakonna tagatuba toetada ja valimiste eel sõprade-sugulaste hulgas kihutustööd teha, ei enamat. Kusjuures tuleb arvestada, et maksumaksja poolt rahastatud parteid saavad riigipoolsel toel ülal pidada oma palgalist aparaati, kelle otseseks tööks on ka uute liikmete värbamine.
Pealegi oleme rahvuslastena kosmopoliitses ja ekskommude juhitud Eestis tõeliseks “härgi ärritavaks punaseks rätiks”, millele juba senise napi tegutsemisajaga on külge riputatud mitmeid silte, millest “rahvusradikaalne” vist veel kõige leebem on. Teadupoolest kardavad “uhked ja hääd” eestlased igasugust radikaalsust – mida ajukääbiklikult seostatakse riigivastasusega - nagu tuld ja valdav enamik “sirgeselgsetest eesti meestest” pakuvad pigem oma pärasoolt suguliselt tarvitada, kui radikaalidega julgevad ühineda või hoia jumal, tänavale protesteerima tulla ja oma põhiseaduslikke õigusi kasutada! (Ei tea küll, kust pärit selline väljend nagu “viru veri ei värise”?) Pole raske ennustada, et isegi 1000 liikme kokkusaamisel hakkab süsteem tegema meile kõikvõimalikke bürokraatlikke takistusi.

LOE EDASI ERSP LEHELT

MEIE KIRIK: MÕTISKLUS PÜHAPÄEVAKS

Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

MÕTISKLUS: Reminiscere
Autor: Enn Auksmann
laupäev, 27 veebruar 2010

Ei ole ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele. (Mt 15:26)

Peeter Helme ütleb Eestis elavate venelaste kirjanduse üle arutledes: "Kui me end juba maarahvaks peame, ei tohiks olla raske harjuda arusaamaga, et eestlased pole vastutavad mitte ainult eestlaste, vaid kõigi eest, kes sellel maal elavad. Vastutus tähendab alustuseks aga huvi, sest ei saa vastutada millegi eest, millest mitte midagi ei tea ... Kui tahame olla oma maa heasoovlikud ja vastutustundlikud peremehed nii poliitilises kui kultuurilises mõttes, peame tegema omaks kõik selle, mis sellel maal toimub. Üks viis selleks on hakata tundma senisest suuremat huvi Eesti venelaste kirjandusloomingu vastu." Seda arvamust ühes raadiosaates kommenteerinud ajakirjaniku Viktoria Korpani kriitika võib kokku võtta umbes nii: jääb mulje, nagu seisaksid eestlased kuskil kõrgel kohal ja teataksid venelastele üleolevalt, et ka nemad võivad siin elada ja eestlaste armust "omad" olla; me ei taha, et keegi meie eest vastutaks, me saame ise hakkama; ja üldse: mis on eesti kultuur ja kirjandus võrreldes suure vene kultuuri ja kirjandusega?!

Tüüpiline teineteisest mööda rääkimine. Üks kõneleb teiste eest (või teiste ees) vastutamisest ja mõtleb sellega loobumist rahvuslikust kõrkusest ja silmaklappidest ning enda avamist teistele enda kõrval, teine aga näeb selles papalikku ja üleolevat suhtumist, millega tema rahvuslik eneseteadvus ei saa kuidagi leppida.

See on väga sarnane olukorrale, mis iseloomustab inimeste vahekorda Jumalaga. Ja pahupidi pööratuna on see sarnane olukorraga, millest tuleneb ülal viidatud evangeeliumis (Mt 15:21-28) kirjeldatud kokkupõrge juutliku ja paganliku maailma vahel.

Pahupidi pööratuna seetõttu, et siin on "muulane" see, kes otsib abi ja tunnustust – rohkem küll abi kui tunnustust – "põlisrahvuse esindaja" juurest. Võib-olla ei oleks ta tulnud, kui häda ei oleks olnud nii suur ja kõik muud võimalikud abivahendid tõenäoliselt juba tulutuina järgi proovitud. Aga ta tuleb, olles ilmselgelt valmis selleks, et ta tõrjutakse tagasi. Seepärast ta ei anna alla isegi siis, kui teda justkui põlastavalt koertega võrreldakse.

Selle evangeeliumi lugemine tekitab iga kord tõrke: kuidas Jeesus sai endale lubada taolisi ligimest alandavaid sõnu – Tema, kes on tulnud, et anda oma elu kogu inimkonna eest, tegemata vahet rahvusel või ükskõik millistel inimesi üksteisest eristavatel ja eraldavatel tunnustel? Tõenäoliselt ei väljenda Jeesus siin mitte omaenda suhtumist, vaid ütleb naisele just seda, mida naine vastuseks ootas – sest tundub, et vastuse sellele vastusele oli ta juba teel olles välja mõelnud, nii kiirelt tuli see. Oleme seda ilmselt isegi teinud: mingiks kohtumiseks või arvatavaks kokkupõrkeks valmistudes püüdnud oma vastase väiteid ette aimata ning omapoolsed vastused juba ennetavalt läbi mõelda.

Jeesus ei valmistanud naisele pettumust ja vastas nii, nagu naine arvatavasti ootas. Nüüd ei ole proovile pandud enam mitte "põlisrahvuse", vaid "muulase" uhkus – ja ta saab sellest võitu. Tema häda on nii suur. Suur on ka tema usk, et kui ta on valmis oma rahvusliku isekuse alla neelama, siis ta saab abi. Ja ta sai abi, sest erinevalt inimestest ei ole Jumal erapoolik (Ap 10:34; vrd Mt 22:16).

Kui inimesed püüavad toimida samamoodi, võivad nad saada kõrvetada. Enamasti saavadki – nii nagu Peeter Helme üleskutse avada end teisele rahvusele lükati tagasi justnimelt selle teise rahvuse poolt väitega, et "meile pole teie suuremeelsust ega haletsust tarvis". Nii see meie rikutud maailmas on – ja mitte ainult rahvusküsimustes, vaid suures osas meie igapäevasest elust ja inimsuhetest.

Eks Jumalgi saa kõrvetada. Nii nagu Kolgata ristil ja sellele eelnenud reetmises, salgamises, teotustes ja piinamistes, nii tegelikult jätkuvalt iga päev, iga kord, kui ütleme Talle oma eneseuhkuses, et meil pole Teda tarvis, me saame ka ise hakkama. Või siis, kui vastame Tema avatusele ja eneseandmisele taolise suhtumisega, mis teeb Temast vaid meie soovide ja vajaduste rahuldaja.

Nii me elame, olles ühtaegu nii omad (sest nendena näeb meid Jumal) kui ka võõrad (sest nendeks peame end ise Jumalat trotsides). Kristus on tulnud, et liita üheks nii omad kui võõrad (Ef 2:14) ja avada neile ligipääs Isa juurde (Ef 2:18), kes ei toida meid üleolevalt kui peremees laualt pudenevate leivakoorukestega, vaid on meid ülirikkalikult oma armu ja heldusega üle külvanud (vrd Mk 8:18-20).

ÕIGUSKANTSLER: POLIITIKUT HUVITAB VAID TEMA ENDA KOHT, MITTE RAHVAS!

Foto: Ilmar Saabas


Tänasel noorte riigikogu avamisel Rahvusraamatukogus kutsus sündmuse patroon õiguskantsler Indrek Teder noori üles olema oma otsustes vabad ja julged, vastandina poliitikutele, kes tihti ei julge riskida.

„Kuna poliitik peab parlamenditöös paratamatult lähtuma ka populaarsusest valijate seas, ei juleta riskida ja mõelda oma peaga, teeseldakse reforme ja vaadatakse, et kõikide huvid oleksid kaitstud,” ütles Teder. “Teie, noored, ei pea seda vaatama, julgege mõelda ja näha asjade sisu, sest julgeid mõtteid on meil täna Eestis liiga vähe.”

LOE EDASI

Indrek Teder tabas naelapead, Eesti poliitik muretseb oma sooja koha ja heaolu pärast. Rahvas ja aated, mida nad peaksid teenima on teisejärgulised. Mida sellisest riigist tahta?

Koguja Kroonik




SAAB NÄHA, KAS DELFI KÕLAKAD KA TÕELE VASTAVAD




Foto: Ilmar Saabas


Delfi andmetel saab Margus Tsahkna asemel IRLi uueks peasekretäriks parlamendisaadik Ken-Marti Vaher, partei pressiesindaja keeldub nime kommenteerimast.

IRLi peasekretär Rauno Veri ütles Delfile, et uus peasekretär selgub alles märtsis.

LOE EDASI


Juhul kui see on tõene info, siis on selge, et IRL ehk endine Isamaa libiseb üha rohlem projektipartei kontrolli alla, kuna Ken-Marti ju üks "kuldsest viisikust". Seega rahvuslastel neist miskit head oodata ei ole.

Koguja Kroonik



PÕNEV UUDIS ESTLAND88.COM LEHELT



Otsekriitika Jewropean Unioni
meie poolt mittevalitud presidendi aadressil!


Briti europarlamendi saadik Nigel Farage pöördus Euroopa Liidu presidendi Herman von Rompuy poole peale selle kõnet. Ta teatas, et eurooplased soovisid saada liidrit 500 miljonile inimesele, kuid said kahjuks kellegi sellise mannetu mehe nagu Rompuy. Ta küsis lisaks Rompuy´lt otse europarlamendi saalis - et kes ta selline on - ta pole kunagi kuulnud ega enamik eurooplasi polnud kuulnudki sellisest mehest nagu Herman von Rompuy. Lisaks küsis Farage EL-i presidendilt, et kes teda ka valinud on - millise rahvahääletuse ta võitnud on. Farage lisas, et kuna sellise mehe nagu Rompuy kohta seni on andmed puudunud, siis paistab et Rompuy on vaikne palgamõrvar, kelle ülesandeks on tappa Euroopas rahvusriigid. Peale seda tõusis europarlamendi saalis lärm ja protestid, kus ka Europarlamendi eesistuja kritiseeris Farage sõnavõttu. Farage teatas seepeale, et teda ennast on nimetatud euromeelsete poolt natsiks ja kõigeks muuks, siis peaks ka Faragel olema õigus oma arvamus välja öelda - et ei saa olla nii et kritiseeritakse ainult ühes suunas - et ainult rahvuslasi on õigus europarlamendis kritiseerida.
Vaata YouTube´is siit.

ÜKS HUVITAV DOKUMENT EUROPARLAMENDIST

Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2010. aasta resolutsioon olukorra kohta Ukrainas

Euroopa Parlament ,

– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina kohta;

– võttes arvesse 7. mail 2009. aastal Prahas vastu võetud idapartnerluse ühisavaldust;

– võttes arvesse 26.–27. oktoobril 2009 kokku tulnud EL-Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni avaldust ja soovitusi;

– võttes arvesse, et Ukraina on alates 2008. aasta märtsist Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige;

– võttes arvesse Ukraina ühinemist energiaühenduse asutamislepinguga, mille energiaühenduse ministrite nõukogu kiitis heaks 18. detsembril 2009 Zagrebis;

– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1. märtsil 1998, ning partnerlus- ja koostöölepingut asendava assotsieerimislepingu üle peetavaid läbirääkimisi;

– võttes arvesse EL-Ukraina assotsieerimiskava, mis asendab tegevuskava ja mille ELi ja -Ukraina koostöönõukogu kinnitas 2009. aasta juunis;

– võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelist viisalihtsustuslepingut, millele kirjutati alla 18. juunil 2007 ja mis jõustus 1. jaanuaril 2008, ning ELi ja Ukraina vahel 2008. aasta oktoobris käivitatud viisadialoogi;

– võttes arvesse 22. juulil 2009. aastal allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit dialoogi loomiseks regionaalpoliitika ja piirkondliku koostöö arendamise teemal Ukraina regionaalarengu ja ehitusministeeriumi ning Euroopa Komisjoni vahel;

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta(1) ;

– võttes arvesse 1. detsembril 2005. aastal Ukraina ja ELi vahel allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit energiaalase koostöö kohta;

– võttes arvesse ühisavaldust, mis kiideti heaks 23. märtsil 2009 toimunud ELi ja Ukraina ühisel rahvusvahelisel konverentsil, kus arutati investeeringute tegemist gaasitransiidisüsteemide ajakohastamisse;

– võttes arvesse detsembris 2009 Naftogazi and Gazpromi vahel sõlmitud lepingut naftatransiidi tasude kohta 2010. aastal;

– võttes arvesse tulemusi Ukraina presidendivalimistel, mille esimene voor toimus 17. jaanuaril ja teine voor 7. veebruaril 2010;

– võttes arvesse 17. jaanuaril ja 7. veebruaril 2010. aastal toimunud presidendivalimisi jälginud OSCE/ODHIRi vaatlusmissiooni avaldusi, mille kohaselt järgiti peamisi rahvusvahelisi standardeid;

– võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni 8. veebruari 2010. aasta avaldust Ukraina presidentivalimiste kohta;

– võttes arvesse viimasel hetkel tehtud muudatusi Ukraina valimisseaduses, mille Ülemraada võttis vastu 3. veebruaril 2010. aastal enne presidendivalimiste teist vooru;

– võttes arvesse Ukraina riiklikku näidisprogrammi ajavahemikuks 2011–2013;

– võttes arvesse hiljutiste ELi ja Ukraina tippkohtumiste tulemusi, sealhulgas 2008. aastal Pariisis toimunud ELi ja Ukraina tippkohtumisel tehtud avaldust, et Ukraina on Euroopa riik, millel on Euroopa Liidu riikidega ühine ajalugu ja ühised väärtused, ning 4. detsembril 2009. aastal Kiievis toimunud ELi ja Ukraina tippkohtumise järeldusi;

– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A. arvestades, et Ukraina on ELi jaoks strateegilise tähtsusega naaberriik; arvestades, et Ukraina suurus, loodusvarad, rahvastik ja geograafiline asukoht annavad Ukrainale Euroopas ainulaadse seisundi ning muudavad ta oluliseks tegutsejaks selles piirkonnas;

B. arvestades, et Ukraina on Euroopa riik ning võib vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 esitada ELi liikmeks astumise avalduse nagu iga Euroopa riik, kes järgib vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid;

C. arvestades, et OSCE/ODHIRi valimiste vaatlusmissiooni järeldustes tõdetakse, et valimised olid üldjoontes kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;

D. arvestades asjaolu, et 17. jaanuaril ja 7. veebruaril 2010 toimunud presidendivalimised viidi läbi sujuvalt, järgides kodaniku- ja poliitilisi õigusi, sealhulgas kogunemis-, ühinemis- ja sõnavabadust, näitab seda, et Ukraina on võimeline korraldama vabu ja õiglaseid valimisi;

E. arvestades, et ehkki valitsusväliseid organisatsioone ei lubatud ametlikult valimisi vaatlema, suurendas kohalike ja rahvusvaheliste vaatlejate kohalolek märkimisväärselt läbipaistvust kogu valimisprotsessis ja valimispäeval;

F. arvestades, et pärast peaminister Julija Tõmošenko esitatud kaebust peatas Ukraina kõrgem halduskohus 17. veebruaril 2010 keskvalimiskomisjoni otsuse kinnitada presidendivalimiste tulemused ja Viktor Janukovitši valimine Ukraina presidendiks, ning arvestades, et peaminister võttis 20. veebruaril oma kaebuse tagasi väitega, et kohus ei soovi talle õigust anda;

G. arvestades, et teise vooru kampaania õhkkonda rikkusid vastastikused pettusesüüdistused ja valimisseaduse viimase hetke muudatused;

H. arvestades, et tuleks meeles pidada, et Ukraina on maa, mis on kogenud Nõukogude ülemvõimu ning on sellest taagast üle saamiseks pidanud läbi käima pika maa;

I. arvestades, et Euroopa Parlamendi välispoliitika üks peaeesmärk on tugevdada ja edendada Euroopa naabruspoliitikat, mille eesmärk on poliitiliste, majanduslike ja kultuurisuhete tugevdamine ELi ja selle liikmesriikidega;

J. arvestades, et idapartnerlus hakkab ilmet võtma; arvestades Euroopa Parlamendi lootusi, et Ukraina uued ametivõimud teevad tööd oma eesmärkide saavutamiseks; arvestades, et idapartnerlus võib olla edukas ja aidata kaasa kõikide idanaabrite, sealhulgas Ukraina rahumeelsele arengule, stabiilsusele ja heaolule üksnes siis, kui see põhineb konkreetsetel ja usaldusväärsetel projektidel ja kui seda piisavalt rahastatakse;

K. arvestades, et EL toetab stabiilset ja demokraatlikku Ukrainat, kes järgib sotsiaalse turumajanduse põhimõtteid, õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja vähemuste kaitset ning tagab põhiõigused; arvestades, et Ukraina sisepoliitiline stabiilsus ning sisereformidele keskendumine on ELi ja Ukraina suhete süvendamise eeltingimuseks;

L. arvestades, et pärast oranži revolutsiooni on Ukraina kahetsusväärselt kaotanud rohkem kui viis aastat, et tõsiselt tegelda oma suurte vajakajäämistega põhiseaduslikes ja institutsioonilistes küsimustes ning et eeskätt lahendada presidendi ja peaministri vaheline pädevuskonflikt; arvestades, et selle tagajärjel on tähtsad reformiprojektid avalikus sektoris, majandus- ja sotsiaalvaldkonnas edasi lükkunud, neid on ebajärjekindlalt rakendatud või nad on üldse jäänud lõpule viimata;

M. arvestades, et presidendivalimiste tulemusest sõltumata peab Ukraina nüüd alustama põhiseadusliku reformi rakendamist, et luua elujõuline ja tõhus võimude lahususe ja tasakaalustatuse süsteem, et määrata selgepiiriliselt kindlaks presidendi, valitsuse ja Ülemraada pädevused;

N. arvestades, et ELi ja Ukraina suhetes on viimastel aastatel tehtud üldiselt märkimisväärseid edusamme, eriti välis- ja julgeolekupoliitika ning kaubanduse, finantsasjade ja majanduse valdkonnas; arvestades, et energeetika ja keskkonna valdkonnas on edasiminek olnud ebapiisav;

O. arvestades, et Ukraina ühinemine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga on oluline samm selles suunas, et Ukraina on nõus järgima rahvusvahelisi ja Euroopa majandusstandardeid ning looma ELiga tihedamad kaubandussidemed, ning see kiirendab läbirääkimisi põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomise üle, mis on assotsieerimislepingu lahutamatu osa;

P. arvestades, et Ukraina ühinemine energiaühenduse asutamislepinguga on väga oluline kõigi osaliste jaoks;

Q. arvestades, et ELi ja Ukraina assotsieerimisleping peab toimima reformiprotsessi soodustava vahendina ning tugevdama kodanikuühiskonna rolli,

1. tunneb heameelt asjaolu üle, et rahvusvahelise valimiste vaatlusmissiooni aruandes Ukrainas toimunud presidendivalimiste kohta tõdetakse, et võrreldes eelmiste valimistega on tehtud märkimisväärseid edusamme, sest praegustel valimistel järgiti suuremas osas OSCE ja ELi vabade ja õiglaste valimiste standardeid;

2. väljendab heameelt OSCE/ODHIRi valimiste vaatlusmissiooni avalduse üle kodaniku- ja poliitiliste õiguste, sealhulgas kogunemis-, ühinemis- ja sõnavabaduse austamise kohta pluralistliku meedia keskkonnas;

3. tunneb heameelt suhteliselt suure osalusprotsendi üle, mis annab tunnistust sellest, et Ukraina kodanikud tahavad aktiivselt osaleda oma riigi tuleviku üle otsustamisel; tunneb heameelt asjaolu üle, et kõnealustel valimistel olid esindatud alternatiivsete poliitiliste vaadetega kandidaadid, mis pakkus valijatele tegelikku valikuvõimalust;

4. väljendab kahetsust selle üle, et valimiseeskirjad on endiselt vaidlusküsimuseks, ning juhib tähelepanu sellele, et kehtiv valimisseadus, mida muudeti 2009. aasta augustis, on OSCE/ODHIRi arvates eelmise seadusega võrreldes samm tagasi, mille tulemuseks on segane ja poolik õiguslik raamistik; peab kahetsusväärseks, et Ülemraada võttis vastu Regioonide Partei esitatud äärmiselt vastuolulised presidendivalimiste seaduse muudatusettepanekud ainult mõni päev enne teist vooru; julgustab seetõttu Ukraina ametivõime valimisseadust läbi vaatama ja täiendama; nõuab tungivalt suuremat läbipaistvust kandidaatide ja erakondade rahastamises ning nõuab valimiskampaaniate läbipaistvamat rahastamist valimistele eelneval ajal;

5. kutsub Ukraina ametivõime üles, pidades silmas, et Ukraina on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni ning Euroopa regionaal- või vähemuskeelte harta, püüdma rohkem abistada vähemusrahvusi Ukrainas, kaasates neid kogukondi enam riigi poliitilistesse arengutesse ning edendades piisavalt nende õigust omandada haridust vähemuskeeltes;

6. tunnistab, et Ukraina jagab Euroopa riigina Euroopa Liidu riikidega ühist ajalugu ja ühiseid väärtusi, ning võtab teadmiseks Ukraina püüdlused Euroopa suunas;

7. ootab, et Ukraina poliitikud ja ametivõimud tunnistaksid vajadust poliitilise ja majandusliku stabiilsuse järele ja teeksid selle nimel tööd, peamiselt põhiseaduse reformi, õigusriigi põhimõtete kindlustamise, sotsiaalse turumajanduse loomise ja uute jõupingutuste kaudu korruptsiooni vastu võitlemiseks, ning parandaksid äri- ja investeerimiskliimat;

8. rõhutab, kui oluline on tugevdada koostööd Ukraina ja ELi vahel energeetika valdkonnas, ning nõuab, et ELi ja Ukraina vahel sõlmitaks täiendavaid lepinguid, mille eesmärk on tagada mõlema poole varustatus energiaga, sealhulgas nafta ja gaasi usaldusväärne transiidisüsteem;

9. kutsub Ukrainat üles ratifitseerima oma ühinemise energiaühenduse asutamislepinguga ja seda lepingut täielikult rakendama ning kiiresti vastu võtma uue seaduse maagaasi kohta kooskõlas ELi direktiiviga 2003/55/EÜ;

10. rõhutab asjaolu, et kuigi on tehtud edusamme, tuleks kehtiv viisalihtsustusleping uuesti läbi vaadata, pidades silmas pikaajalisi eesmärke, ning kutsub nõukogu üles andma komisjonile volituse selle lepingu läbivaatamiseks koos Ukraina ametivõimudega, et töötada Ukraina jaoks välja tegevuskava viisavaba reisimise võimaldamiseks, sealhulgas kehtivate viisatasude kaotamise vahe-eesmärk;

11. palub komisjonil koostöös liikmesriikide ja Ukrainaga valmistada ette erimeetmed, mis kehtestatakse . aastal jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ajaks, et lihtsustada piletiomanike reisimist;

12. väljendab heameelt Ukraina aktiivse toetuse üle idapartnerlusele ja Euronesti parlamentaarsele assambleele ning tema kohustuse üle teha suuremaid jõupingutusi suurema demokraatia ning õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamise tagamiseks, samuti sotsiaalse turumajanduse, säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks;

13. toetab idapartnerluse olulisi algatusi eelkõige integreeritud piirihalduse, energia, vabakaubanduspiirkonna ja institutsioonide ulatusliku ülesehitamise vallas;

14. loodab, et Ukraina kinnitab oma kindlat otsust jätkata teed Euroopa integratsiooni ja ELiga tiheda koostöö poole naabruspiirkonnas idapartnerluse ja Musta mere sünergiapoliitika raames;

15. kutsub komisjoni ja nõukogu üles kinnitama Euroopa Liidu valmisolekut aidata Ukrainal selles suunas liikuda nende vahendite abil, mis on ette nähtud idapartnerluse ja EL-Ukraina assotsieerimiskavaga; palub komisjonil siduda assotsieerimiskava tihedalt riikliku näidisprogrammiga ajavahemikuks 2011–2013; kutsub komisjoni üles põhjalikult ühtlustama riiklikku näidisprogrammi ajavahemikuks 2011-2013 assotsieerimiskavaga;

16. rõhutab, et detailne ja laiapõhjaline vabakaubandusleping peaks võimaldama Ukrainal integreeruda järk-järgult ELi siseturuga, sealhulgas laiendades nelja põhivabaduse kohaldamisala ka Ukraina suhtes;

17. tunneb heameelt kavatsuse üle asutada Kiievisse Euroopa Investeerimispanga (EIP) esindus ning rõhutab, kui tähtis on EIP tegevust Ukrainas veelgi laiendada;

18. rõhutab, kui tähtis on noorte- ja tudengivahetuse alase koostöö tõhustamine ning stipendiumiprogrammide arendamine, tänu millele oleks ukrainlastel võimalik õppida tundma Euroopa Liitu ja selle liikmesriike;

19. palub, et kõik naaberriigid austaksid täielikult Ukraina riigi demokraatlikku süsteemi ning hoiduksid igasugusest survest või sekkumisest, mille eesmärk on Ukraina demokraatliku tahte ning poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu valdkonnas langetatud otsuste ümberpööramine;

20. mõistab sügavalt hukka ametist lahkuva Ukraina presidendi Viktor Juštšenko otsuse nimetada Natsi-Saksamaaga koostööd teinud Ukraina Natsionalistide Organisatsiooni (OUN) juht Stepan Bandera postuumselt Ukraina rahvuskangelaseks; loodab sellega seoses, et Ukraina uued juhid vaatavad sellised otsused uuesti läbi ja jäävad kindlaks euroopalikele väärtustele;

21. palub komisjonil pakkuda vajalikku tehnilist abi, et parandada oluliselt Ukraina elektrivõrgu energiatõhusust, ning tihendada koostööd gaasisektori reformi osas, et viia see vastavusse ELi standarditega; palub Euroopalt püsivat toetust Ukraina energiatarbimise vähendamise ja energiatõhususe suurendamise strateegiale, mis on parim viis vähendada kulutusi gaasile ja sõltuvust energiaimpordist;

22. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, Ukraina valitsusele ja parlamendile ning Euroopa Nõukogu, OSCE ja NATO parlamentaarsetele assambleedele.


http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2010-0035+0+DOC+XML+V0//ET

LÜHIDALT:
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2010. aasta resolutsioon olukorra kohta Ukrainas: "Euroopa Parlament /---/ mõistab sügavalt hukka ametist lahkuva Ukraina presidendi Viktor Juštšenko otsuse nimetada Natsi-Saksamaaga koostööd teinud Ukraina Natsionalistide Organisatsiooni (OUN) juht Stepan Bandera postuumselt Ukraina rahvuskangelaseks; loodab sellega seoses, et Ukraina uued juhid vaatavad sellised otsused uuesti läbi ja jäävad kindlaks euroopalikele väärtustele.