Monday, May 31, 2010

VALIMISLOOSUNGEID INFOPARTISANILT

teisipäev, 1, juuni 2010

Loosungeid 2011. aasta valimisteks 10/12

Nädal tagasi said siin oma viimased alternatiivsed valimisplakatid kätte tänased valitsuserakonnad. Nende suurimaks vastasjõuks on loomulikult maruliberaalne Keskerakond, mis lubab ajada fašistid hauda ning teeb Kaheksanda Mai Liikumisele ettepaneku ühineda, et osaleda tugeva vasakrindena valimistel koos pihlokraatidega.

Ühendjõudude juhtimise võtab enda kanda energiline ja nooruslik Edgar Savisaar, keda toetab kogu maailma progressiivne üldsus. Erakond pöördub valimisplakatil aga ka varem Res Publica ja Reformierakonna õnge läinud rahvuslikult meelestatud valijate poole, jättes nii ühtlasi avatuks teoreetilise võimaluse lähenemiseks Isamaaliidule.

Lisaks saadab Savisaar kaasmaalastele ümbertöödeldud vanapaberist valmistatud postkaardi, millel ta annab Niccolò Machiavelli mantlipärijaks kehastunult mõista, et Keskerakond võib saada valimistel nüüd enim hääli, kuid ta loobub taas võimalusest moodustada valitsus, ei hakka isegi riigikogulaseks ning laseb erakonnal minna lõpuks jälle oravate juhitavasse koalitsiooni (vene keeles ei ole mõte muidugi päris sama).

RAHVALIIDUS SAAB VEEL NALJA NABANI!

Kuzmina ei osanud öelda, kas ja millisel ametikohal erakonna uus juhatus Sarmetit edaspidi näha soovib. Samas tõdes ta, et Sarmeti palganumbri suurus osutus juhatuse uutele liikmetele ebameeldivaks üllatuseks. Milline see palganumber täpsemalt on, Kuzmina ei avaldanud.

Tema sõnul seondub Sarmetiga palju ning tõsiseid küsimusi, kuid Sarmet ise läks ootamatult puhkusele ning saabub tagasi alles juuni lõpus. Kuzmina sõnul ei ole eetiline Sarmetiga seonduvaid kahtlusi tema seljataga meediaga jagada, seetõttu ta kahtlustuste sisu ei täpsustanud.Postimees


Mnjaa, tuleb tunnistada, et selle kodaniku füsionoomia ei olnud mulle algusest peale sümpaatne. Rahvaliidu uut juhtkonda tahaks aga "lohutada", see ei ole mitte ainuke jama, mis nüüd väljakooruma hakkab. Vana Villu ise andis Kareli näol broileritele ohjad pihku ja need möllasid, mis kole. Ma ei imestaks, kui sealt ka mõned kuriteo moodi asjad välja tulevad.

Veiko Rämmel

alias

Koguja Kroonik

INFOPARTISAN: EESTIMAA ROHELISED ON VEEL KATSEAJAL

esmaspäev, 31, mai 2010




Tobias Fröbergi suurepärane laul ja video (rež. Petter Ringbom) ei ole järgneva jutuga otseselt seotud, aga hea tahtmise korral mingeid vihjeid neist muidugi leiab.

Roheliste üldkogu ajal kirjutas keegi Delfi kommentaariumis, et Agu "Kivimägi käis 5 korda äriregistris uusi liikmeid juurde lisamas ja tuli üldkogule aina uute dziibitäitega. Lõpuks kui vajalik häältearv koos, siis tehti "kompromiss" – kusjuures nn "väljaheidetud ise kompromissi poolt hääletada ei saanud, neile seati Aleks Lotmani poolt tagasivõtmise tingimuseks, et juhatusse nad enam kandideerida ei tohi. Valida oli, kas oled väljaheidetu või suukorvistatud erakonna liige. Kusjuures 20 väljavisatu käest ei küsitud, kas nad sellega nõus on."

Parteikontor väljastas reede õhtul pressiteate, mille kohaselt lõpetas Marek Strandbergi ettepanekul sõlmitud kompromiss erakonna sisetüli, aga väljaheidetutele seatud ebademokraatlik tingimus, et nad ei tohi kandideerida juhatusse, mõistagi ei meeldinud. Ja täna teatas Eesti Päevaleht, et vähemalt Peeter Jalakas astub siiski erakonnast välja.

Vaatasin äriregistrist, et 18. mail, kui 20 liiget Strandbergi tiiva poolt välja arvati, jäi erakonda 1478 inimest. Kohus ei pidanud seda õigeks ja 20. mai seisuga oli sellel 1502 liiget. Susserdamine aga jätkus ja 25. mail oli erakonnas ametlikult vaid 1464 liiget. 28. mail muudeti kannet tõesti tervelt viiel korral ning viimase seisuga on registreeritud rohelisi 1491.

Absoluutarvudes ei olnud need kõikumised väga suured, 30-40 inimest, aga roheliste puhul teeb see ümmarguselt 2% erakonna isikkoosseisust ning seda on siiski suhteliselt palju.

Lotman räägib täna, et rohelised ületavad kindlasti valimiskünnise ning tülid on seljataha jäetud, aga seda asja kõrvalt vaadates tundub, et toimus ikkagi siseopositsiooni tasalülitamine ning nüüd asutakse seal eriarvamusi senisest veelgi enam pareerima väitega, et need kahjustavad erakonda ja selle mainet.

Mingil määral õnnestus roheliste erakonnal oma nägu praegu avalikkuse silmis küll päästa, aga ma ei ole kindel, et nad tegid juhtunust enda jaoks sisuliselt õiged järeldused.

KORRALDUSLIK TEADE

Arvestades asjaolu, et Koguja Kroonikad on muutunud juba väga mahukaks ja artiklite ning sissekannete jälgimine raskendatud, tegime väikeseid kosmeetilisi muudatusi. Usku ja kirikuelu, Tartu Teoloogia Akadeemiat ja Eesti Üliõpilaskondade liitu kajastavad kirjutised on edaspidi blogis SAALOMON. Arhiiv jääb esialgu siia. Koguja Kroonikatesse jäävad endiselt ka igapäevased Vennastekoguduse päevaloosungid.

Peatselt teatan ka aadressi, kus saab lugeda Koguja Krooniku blogi kokkuvõtteid ja Sõltumatu Infokeskuse teateid Vene keeles.

Veiko Rämmel
alias
Koguja Kroonik

NSBLOGIST: KUIDAS HÄVITADA POLIITILISI VASTASEID?

Kuidas hävitada (poliitilisi) vastaseid?

Süsteem on olnud kaval: üliolulised seadusaktid, mis mõjutvad tugevalt kogu riiki, on esitletud rahvamassile kui pisikesi ja üldplaanis väheolulisi. Olgu selleks siis Lissaboni lepe, mille olemusest saadi teada alles peale selle ratifitseerimist parlamendis, või kohtuid puudutav seadusemuudatus, mis suurendab poliitkartelli võimalusi suruda läbi endale meeldivaid otsuseid.

Pole enam haruldus, et peale läbisurutud reforme saab isiku süüdi mõista ka siis, kui tõendid pelgalt oletuslikud ehk kaudsed. Seda siis, kui sellel on taga piisav poliitiline tahe.

Oma tahte saamiseks on kartellil mitmeid võimalusi nagu näiteks tõendite nö istutamine. Kui isik muutub ametlikule versioonile liiga ohtlikuks ja ühtede inimeste liit ähvardab tõsta esile tõelise väljakutse senistele dogmadele, tuleb inimene maineliselt ruineerida. Viimaseks sobivad hästi õigusrikkumiste külgekleepimine ja populistlikud hüüded meedias. Kogutakse eravestluses öeldud lausejuppe ja esitatakse neid kui tõendeid, mis peaksid tekitama avalikkuses eelarvamuse rünnatava isiku suhtes.

Mis tulemus? Kokkuvõttes kaotab sellest riik. Kuidas? Mitmed inimesed, kes suudaksid tuua uusi ideesid, mida vaja, ei tee seda, sest kardavad oma ametikaotust, tagakiusu vms asbekte. Paljud süsteemiga mittenõustuvad ja oma-ala spetsialistid peavad õigemaks lahkuda.

Tulemuseks kõik juriidiliselt korrektne süsteem, kus kõik näiliselt vabariigile kohane ja demokraatlik, mida siis pööblile ette sööta, kuid mis siiski sisemiselt mädanev.

PÄEVALOOSUNG 01.06.2010.A.

1. Teisipäev Hoia ennast ja ole rahulik, ära karda ja su süda ärgu mingu araks.
Js 7:4

Valvake, seiske usus, olge mehised, saage tugevaks!

1 Kr 16:13


Sinu läbi läheb valgeks mureorg, julgus mulle tuleb, kui ma olen arg. Sinuga ei karda mina mureööd, Sinuga ei kurda, käies rasket teed!

Georg Kiviste


Lisalugemist: Js 43:8-13; Hb 11:23-31

EESTIMEEL KIRJUTAB

31.5.10

Vello Helgi üleskutse

Jätke eestlastele veidigi rõõmu vabanemise üle, kuigi see võib olla natuke enesekeskne! Eestlaste vabanemise kriitika asemel tuleks võtta luubi alla vabaduse hävitajate tegevus.
Taani-eesti ajaloolase kirjutise kokkuvõte:

Eestlased on aastasadu olnud Lääne ja Ida — venelaste ja sakslaste — pihtide vahel. Meid vaadeldi kui rahvast, kel polnud muud tulevikku kui võimaluste kohaselt kadakasaksaks või pajuvenelaseks moonduda. Välismaalasile pakkusid eestlased sama huvi nagu praegu mõned Siberi rahvad. Kui tööloom, kes vist palju ei erinenud inimahvist. Igal juhul kirjeldas XIX sajandi Meyeri leksikon eestlasi kui pikkade käte ja lühikeste jalgadega isendeid. Ei tohi aga üldistada, eriti sakslaste hulgas leidus estofiile, keda huvitas eestlaste keel ja kultuur. Nüüd on mõned saksad saabunud Eesti lähiajaloo uurimisse panustama.

Üks neist on Karsten Brüggemann (*1965; vt Eesti Meel: Eesti uuest globaalsest ajalookäsiltusest), kes peab Eesti Vabadussõda põhiliselt rahvusmüüdiks, kuigi möönab kaasnenud positiivseid nähteid ja tulemusi (vt "Ajalooteadus ja Eesti Vabadussõda — uut uurimisperspektiivi otsides" Ajalooline Ajakiri, 2008, nr 3, lk 171-183)

Brüggemann ei kahtle, et võidukas iseseisvussõda oli uue rahvusriigi loomismüüdi ideaalne alus. Teaduslikust seisukohast on ta niisuguse rahvusliku narratiivi arvustamise pooldaja — see olevat liiga lihtne, et olla tõsi. Ta mõistab, et sõda tajuti Eestis loomulikult rahvusliku võitlusena välis- või muulasvaenlaste vastu, klassikalise patriootliku narratiivi kasvatuslikku momenti nähti kogu rahva üksmeelses pingutuses võõrvõimu alt vabanemiseks.

Paljud polevat aga sõdida tahtnud, oli väejooksikuid. Kus neid pole?! Kõige enam hakkab talle silma üks asi: väike aga märgatav osa mehi keeldus avalikult käsku täitmast — ei tahtnud sõdida Venemaa pinnal. Ta ei märka, et seda probleemi püüti lahendada Loodearmee kaasamisega, mis tõi kaasa pettumusi.

Brüggemann kurdab muuseas, et puudub Vabadussõja sotsiaal-ajalugu. Eesti iseseisvumise senikirjutatud lugu on narratiivina kindlasti ühekülgne, sest on meeste lugu — veelgi enam, see on meeste kirjutatud. Milline oli naiselik vaade sõltumatusele ja võitlusele? Puudub järelikult naiste kirjutatud sõjaajalugu.

Brüggemann on varem deklareerinud, et Vabadussõja võidusammas on anakronistlik vägivalla sümbol:
"See on igandlik vägivallasümbol, mis heidutab kõiki avatud meelega inimesi ja kindlasti mitte ainult vene keele kõnelejaid./
Es ist ein anachronistisches Symbol der Gewalt, das nicht gerade weltoffen wirkt und sicher nicht nur die russischsprachigen Bewohner abschreckt." (Berliner Zeitung, 18. IV 2009, vrd Postimees, 27. IV 2009)
Ta rõhutab taas:
"Keegi ei saa võtta Eesti ühiskonnalt õigust püstitada monumente, mis tähistavad positiivset minevikupilti. Ent selle konkreetse sümboli [ristisamba] häda on selles, et me ei saa mõelda sõjasangarlusest, ilma et samas osutaks oma vaenlastele ja legitimeeriks vägivalda. See sõjamonument ei kujuta ainult erakordselt vanamoelist sümbolit — eriti minu kui sakslase vaatepunktist — vaid seda on ka üsna lihtne tõlgendada viisil, kuis see pole mõeldud — riiklikult spondeeritud vägivallaruumina Vabaduse väljakul.”
Siin lööb Vello Helgi hinnangul välja saksa ajaloolaste holokausti-kompleks. Lisandub sõjakaotaja sündroom, mis süvendab patsifistlikke vaatekohti. Kui saksa ajaloolastel on häbi kuritegude pärast inimsuse vastu, ei tohiks seda üle kanda väikerahvastele, kes võitlesid mitte teiste anastamise, vaid oma vabaduse eest. Kas peaks eestlased vabandama, et tahtsid vabadust ja selle nimel võitlesid?

Mõjuvat rolli mängib ka n-ö müstiline Venemaa, mille suhtes sakslaste üldhoiak on romantiline. Sovetiaja inimsusvastastest roimadest libisetakse üle, eiramata ja eitamata küüditamist, kuid tõlgendades Stalini käitumist Olaf Mertelsmanni (*1969) eeskujul kriminaalse hooletusena. See harmoneerub Brüggemanni arvamusega, et tsaariajal ei olnud Eesti venestamist, vaid suurvõimu normaalne käitumine. On see sammuke Saksamaa liidukantsler Angela Merkeli välispoliitika ja julgeoleku nõuniku Christoph Heusgeni balti-vene ühise ajalooõpiku soovituse (vt Postimees, 14. IV 2010Wall Street Journal, 12. IV 2010) täitmise poole? Moskva kohaselt pole ju olnud ei venestamist ega Vabadussõda, veel vähem genotsiidi mõne Baltikumi rahva kallal. Kuigi Vene Föderatsiooni kultuuriminister Aleksandr Avdejev loeb Stalinit timukaks.

Kas saksa ja vene ajaloolased jõuavadki kokkuleppele, et eestlastel olnuks parem jätkata Vene impeeriumi hõlma all? Ei saa aru, miks see pole Eestis ajaloolaste asjakohast vaidlust tekitanud? Loomulikult on igaühel õigus oma arvamust avaldada, aga selle üle võiks ju ka arutleda.

Teabeläte: Vello Helk "Kas Vabadussõda taas jutumärkides?" I osa ja II osa Vaba Eesti Sõnas

SI TEADE 155: ISESEISVUSPARTEI PIDAS PÄRAST 2007.AASTA VALIMISI ESMAKORDSELT ÜLDKOOSOLEKU!

Iseseisvuspartei pidas pärast 2007. aasta valimisi esmakordselt üldkoosoleku
SI-155

Märtsis 2007 kogus Eesti Iseseisvuspartei 0,2% häältest ning seejärel vaibus, kuni mullu osutus protsentuaalselt enim suurenenud liikmeskonnaga erakonnaks Eestis ning tänavu naudib EMOR-i küsitluse järgi juba 2-protsendilist valijate toetust. Juhatuse koosseis on selle ajaga kahanenud poole võrra.

29. mail Pärnus toimunud üldkoosoleku kohta ilmus EIP kodulehel erakonna juhatuse napp teade: "22.05.2010 väljakuulutatud Üldkoosolek toimus väljakuulutatud ajal ja õnnestus igati - kõikides päevakorrapunktides jõuti parima lahendini. Vastavalt Mittetulundusühingute seadusele peab Üldkoosoleku protokoll erakonna liikmetele olema kättesadav hiljemalt 14 päeva peale koosolekut. Nii saabki olema. Kõik erakonna liikmed, kes soovivad protokolli koopiat, saatke tellimus EIP üldisel e-aadressil."

Allikas: EIP koduleht
Kontakt: iseseisvuspartei@iseseisvuspartei.ee

SI portaal www.si.kongress.ee

______________________________

Liitumine teabevooga: teata soovist aadressil si@kongress.ee.

Lahkumine: sama.

SI teadete levitamine on vaba ja tervitatav.

VEEL VARRO VOOGLAIU BLOGIST

Finantsparasiitlus ja majanduslik häving

Hea ja erudeeritud sõber saatis minu eelmise postituse peale mulle ja veel mitmele teisele märksa põhjalikuma ja väga informatiivse vastuse, mida ta lubas lahkelt ka teistega jagada. Seega riputan selle siia üles (õige pisikeste toimetuslike muudatustega).

Selle jutu autori kompetentsuses ei ole vähimatki kahtlust. Küsimus on pigem selles, miks sellist analüüsi nt meie meedia vahendusel kunagi lugeda ei saa.

* * *

Varro saatis mulle huvitava artikli Soome riigi võlapüramiidist … ja pakkus mainitule ka omaomapoolese eeskätt eksistentsiaalsest rakursist koostatud kommentaari. See kannustas mind, ütlema isegi paar sõna Euroopa ja läänemaailma sotsioökonoomilise realiteedi kohta puhtalt poliitökonoomilistest kategooriatest lähtuvalt.

Teen siis väga kokkuvõtlikult…

Asi on selles, et praktiliselt kogu Euroopa on nüüdseks pankadele võlgu täiesti tagastamatud summad. Põhimõtteliselt ollakse võlgu mikroskoopilisele osale populatsioonist, kellele on seadusega tagatud privileeg mõelda välja raha ja küsida sellelt intressi.

Kuna pankurid läksid oma intressi kogumisega viimase 39 aasta jooksul (st. pärast kullastandardist loobumist) pisut liiale ja viimase 11 aasta jooksul (st. pärast investeerimis ja kommertspangaduse vaheliste müüride lammutamist) täiesti hulluks, siis kasvatati kord odava krediidi, kord rahamassi kokkutõmbamise ja intresside plahvatusliku kasvuga võlakoorem sellisele tasemele, kus Euroopa tehnoloogilised, energeetilised ja mis paemine – demograafilised realiteedid ei võimalda enam absoluutselt kogunenud intresse kinni maksta või kui täpne olla siis on seda võimalik teha üksnes raha juurde trükkides. See juurdetrükkimine muidugi tähendab rahvastiku reaalse rikkuse pidevat kollapsi. Piltlikult öeldes väljendub see selles, et kuigi kõigi sissetulekud ametliku statistika alusel pidevalt “tõusevad”, läheb leen ikka lahjemaks, riie õhemaks ja tuba külmemaks.

Järgnev dekaad ongi küsimus sellest, kas selle tagastamatu võla tasumise eesmärgil kurnatakse välja ja pankrotistatakse nii kasvavate intressimaksetega (otse pankadele) kui kasvava maksukoormaga viimanegi osa Euroopa alles jäänud reaalmajandusest või pannakse hullumeelsusele piir, eraldatakse spekulatiivne pangadus investeerimispangandusest ja investeerimispangandus hoiupangandusest.

Vahemärkusena olgu öeldud, et maksutulu makstakse riikidele nüüd üha enam sellel eesmägil, et need saaksid selle kulutada mitte selleks, et tagada rahvale sotsiaalteenuseid, vaid üha enam selleks, et maksta pankadele riigivõlga või päästa panku pankrottidest. Selle süsteemi parimaks näiteks on meie lõunanaaber Läti, kes hiljuti kaotas täielikult ära igakuise lastetoetuse, kärpis pensione, koondas pool sõjaväge (Läti kaitseministeeriumi avaldatud andmete kohaselt langesid sõjalised kulutused 2009-2010 tervelt 52% Sic!) ja sulges pooled haiglad, et riik võtaks enda kanda ühtede pankurite võlad teistele pankuritele. Voila!… ja Läti riigivõlg paisub hetkega circa 10%-lt 2008 aastal umbes 100%-ni 2011/12 aastaks. Rahvas sureb muidugi välja (või täpsemalt põgeneb ära), kuid pole parata — pankade ellujäämise nimel ei ole mõne väikerahva (ja kui hullumeelsus jätkub siis peagi ka mitmete suurte rahvaste) kadumine kõige suurem tragöödia. Põhimõtteliselt on võlakoorem Eestis sama suur kui Lätis, kuid kuna püramiid ei ole kokku kukkunud siis ei ole seda veel ka riigi õlgadele lükatud. Niipea kui see juhtuma peaks kanditaks meilgi circa 130% SKTst välisvõlga kohe riigi õlule ja kohe näeksite kuidas Meremeeste ja Maarjamõisa haiglate tiibu hakatakse sulgema, et Swedbank saaks oma võlapositsioonid ilusti kaetud. C’est la vie!

Ameerika Ühendriikide ja Suurbritanniaga tundub asi olevat pikemas perspektiivis tõesti ühelpool. Nende koguproduktist moodustab reaalne tootmine nüüd juba alla 20%. Euroopas on see paremate riikide (Saksamaa, Rootsi, Soome jvm) puhul siiski kuskil 30-35% juures. Lõuna-Koreas on vastav näitaja 42%, Venemaal 43%, Hiinas 61% (sic!). Piltlikult öeldes ei olegi USA ja UK peamiseks reaalseks rikkuseks nüüd muud kui sõjalaevad ja lennukid, millega maailmas ringi patrullida, et ülejäänud maailm omavahelise kaubanduse otstarbeks USA dollarit ja Briti naela (mastaabid mõistagi väga erinevad USA dollar moodustab circa 63% ja Briti nael 5% rahvusvahelise kaubanduse kandjast) kasutaks ja seeläbi neile iga aasta jooksevkonto defitsiidi suuruses tasuta reaalseid resursse (energiakandjaid, toorainet, poolfabrikaate ja kõikvõimalikku ja võimatut tarbenänni) müüks. Samas on seegi süteem täiesti jätkusuutmatu. USA lennukikandjad on ehitatud Saksa raskemasinatega, lennukid kokku keevitatud Prantsuse fusioonkeevitajatega ja satellidid sünkroniseeritud Šveitsi maseritega. Kuigi USA SKT on nominaalväätuses viimase 15 aasta jooksul kahekordistunud ja sõjalised kulutused samuti, siis relvaplatvormide hinnad on selle aja vältel kasvanud 4-5 korda. Suurbritannia seevastu on nüüdseks kaotanud sedavõrd palju oma tööstuslikust võimsusest ja oskusteabest, et nende tulevane lennukikandjate duo saab olema kokku monteeriud võimalikult odavat metalli stantsimist ja kõige lihtsamat supertankerite modulaar konstruktsioonilahendusi kasutades. Mis teha, kui otsustad riigi üles ehitada üksnes väärtpaberispekulantidele, siis sõjalist võimsust kaua ei jätku…

Et mõista probleemi olemust olen alljärgnevalt toonud nimekirja erinevate riikide riigivõlgade suurusest suhtestatuna nende iga aastasesse kogutoodangusse. Väga üldistatult näitab see nimekiri seda millised riigid on pankade taskus all ja millised mitte:

  • Saksamaa = 77%
  • USA = 80% (tegelikullt nüüd pigem 90-95% – so. pärast viimast üritust surnud hobusele kaera suhu toppida, paisutades rahamassi $2,5 triljoni “kuuma” rahaga, mis nüüd ilusasti ka “blue chip” aktsiatesse on jõudnud – ennäe imet – kes on viimasel ajal CNBC’d vaadanud on kuulnud ditürambe sellele, kuidas aktsiaturud näitavad paranemise märke – ei tea kas sellel võib eelpool mainituga midagi pistmist olla :o)
  • Itaalia = kaugelt üle 100% (itaalia demograafiat vaadates tuleb tunnistada, et see riik on täitsa küpse)
  • Jaapan = 199% (prakitiliselt sama mis Zimbabwe (218%) — kuna Jaapani siseriiklik nõudlus langeb tänu olematule demograafiale kohe läbi põranda ja ekportkaupade tootlikuski hakkab tänu sellele, et Jaapani jeen saab pikemas tulevikus üksnes tõusta (see tuleneb möödunud dekaadi jeeni nö “carry trade’i” spekulatsiooni pohmakast, mis see täpsemalt endast kujutab ei jõua ma siin praegu seletada, ehk mõni teine kord) langema on selle riigi tulevik väga tume.
  • Brasiilia = 45%
  • Lõuna-Korea = 28%
  • Venemaa = 7%
  • Hiina = 18%
  • Iraan = 19%

Kui kombineerite madala võlakoormaga riikide märgatavalt suuremad võimalused oma majanduspoliitikat strateegiliselt suunata koos nende demograafilise kasvu või vähemasti taastootluse tingimustega ning faktiga, et nende riikide majandused moodustuvad siiski suuresti strateegiliselt relevantsest tööstustoodangust mitte finantsspekulatsioonist, siis võite hõlpsasti kalkuleerida kus võim maailmas järgnevate dekaadide jooksul saab paiknema. Sestap saab viimaks alguse saanud Euraasia ja Lõuna-Ameerika majanduste tehnoloogiaintensiivne reaalmajanduslik kasv kombineerituna läänemaailma sotsioökonoomilise suitsiidiga järgnevate dekaadide geopoliitika leitmotif‘iks.

Ilusat esmaspäeva suvisest Tartust!

MEIE KIRIK KIRJUTAB

Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

UUDIS: Helsingis toimub naisteoloogide oikumeeniline kohtumine
Autor: uudistetoimetus
esmaspäev, 31 mai 2010

8.–10. juunini toimub Helsingis naisteoloogide ülemaailmne oikumeeniline kohtumine, kuhu oodatakse kuni 90 osavõtjat paarikümnest riigist, vahendab Soome luterliku kiriku portaal evl.fi.

Helsingisse tulevad nii nende kirikute esindajad, kus naised on jõudnud juhtivatele kohtadele, kui naisteoloogid kirikutest, kus naisi ei ordineerita. Osavõtjate seas on näiteks Tšiili luteri kiriku president Gloria Rojas Vargas, kes ordineeriti oma kirikus esimese naisena pastoriks juba aastal 1985 ja on kirikut juhtinud kümme aastat, ja Venezuela luteri kiriku president Guillermina Chaparro, kes on oma taustalt katoliiklane. Osalejaid on samuti Aafrikast ja Aasiast.

Naiste ordineerimise problemaatika ei ole ametlikult päevakorras, kuid peetakse tõenäoliseks, et see teema siiski tõstatatakse, kuna mõnel pool on olukord selles küsimuses „valus“. Samas ei plaanita kohtumisel vastu võtta ametlikku avaldust, vaid lihtsalt arutleda ja vestelda huvipakkuvatel teemadel.

„Me soovime, et tekiks naiste võrgustik, kus igaüks saab teisi julgustada,“ kõneles praost Tuula Sääksi Soome Misjoniseltsist. Tema sõnul on naistel keeruline pääseda kirikus juhtivatele kohtadele. „Võim on kirikus meeste käes. Teame ju seda meie oma kirikust, kus juhtide seas on vähe naisi.“

Erinevalt näiteks Rootsist ja Norrast ei ole Soome luteri kirikus veel ühtegi naispiiskoppi, kuigi juuni alguses toimuvatel Helsingi piiskopivalimistel on üheks teise vooru pääsenud kandidaadiks Irja Askola.

SI TEADE 154: PLOOMPUU: TÄIENDUSI KARTELLIVÄLISTE JÕUDUDE KOOSTÖÖ ALUSTELE

Ploompuu: täiendusi kartelliväliste jõudude koostöö alustele
SI-154

Tallinna ülikooli õppejõud, bioloog Tõnu Ploompuu jätkab SI vahendusel poliitilist diskussiooni, mille iseseisvuslaste ümarlaual käivitas Olev Teder (vt SI-152 http://www.si.kongress.ee/uemarlaual-arutati-kartellivaeliste-joudude-valimiskoostoeoe-aluseid-2.html ).

Põhimõte on Olev Tedre iseseisvuslaste ümarlaua ettekandel hea ja ainuvõimalik inimesena ellujäämiseks, aga sisu vajab lihvimist. Mõnedest häirivatest rõhuasetustest ja võimalikke täpsustusi:

1. Iseenesestmõistetavuse ülerõhutamine. On iseenesestmõistetav, et kohalik põlisrahvas on ainuvõimalik kohaliku euroopaliku kultuuri kandja. Seda ei saa olla ükski teine, imporditud euroopaliku tsivilisatsiooni vorm, ei läänest ega idast - mõlemad on Euroopa bantustanistamise või lihtsalt marginaliseerimise vormid. Teisalt - sealtkaudu, enesekaitse asendi võtmisega, antakse juba ette pool võitu Imperiaalse mõtlemisega (s.o. inimest asistava = inimest tööjõuressursistava) maksumaksja rahadega hästi kinnimakstud ajupesumajade pesunaistele (soost sõltumata).

2. On ilmne, et omaette nokitsedes osutub Eesti rahvas ikkagi nurka surutuks, ka tuleva aasta kohalikel (Toompeale) valimistel kodanikuväärikate liidu absoluutse enamuse saamise korral. Selles osas on samuti Eesti rahva suhtes kaitseasendi esiplaanil olek halb - vaja on mõista, et kõik kodanikutunnetusega eurooplased on eestlastega sarnasesse seisu surutud, kõigist neist üritatakse mutsida hea lisaväärtustootmise võimega näotu tööjõu kondilihamassi osaobjekte. Ses osas on vajalik rõhutada avatust kõigile rahvuslastele, nii eesti, soome, läti, saksa, prantsuse, vene. (Sealjuures on oluline mõista, et rahvuslane saab olla vaid kodanikuväärikusega isik, impeeriumite kiitjad pole rahvuslased, vaid impeeriumi karjäärihimulised alamad, sõltumata sellest, kas nad olude sunnil kiidavad parasjagu saksa, vene, inglise, poola või eesti impeeriumi.)

3. Euroopa Liitu suhtumine saab olla kodanikel vaid mitmetähenduslikult ühetähenduslik. Ühene on see, et Euroopa on see, mida ta 20-ndaks sajandiks (sajandil) saavutas, eelkõige tänu Euroopa kodanikele. Euroopa liitu kui Euroopa kodanike katusorganisatsiooni saab Eesti rahvuslane ainult toetada. Ühene on ka see, et praegune euroopa Liit ei ole (enam üldse) kodanike liit, vaid Söe- ja Teraseliidust väljakasvanud globaalsete pretensioonidega monopoli teenindusasutus oma väga äraarvamatu sogamismehhanismiga. Sellest tulenevalt on praegune juriidiline moodustis vastuvõetamatu igale kodanikule. Kodanikuväärikusega isikute eriarvamuste puhul on ainus küsimus selles, kuidas sellele moodustisele vastu seista. Esiarvamused seisnevad vaiksest pommikogumise mõtetest, teisalt süsteemi ignoreerimise mõtetest kuni „seest õõnestamiseni“, kuni olemasolevate võimaluste igatise ärakasutamiseni enda ilmavaatele eluõiguse saamiseks. Erimeelsused saavad olla vaid taktikas, mitte strateegilistes eesmärkides. Strateegiline eesmärk ei ole sealjuures mitte euroopa Liidu tingimusteta hävitamine, vaid selle praeguse juhtsisu hävitamine. Kas viimane saaks toimuma vormi kaotamise kaudu või sisu väljavahetamise kaudu, pole oluline.

4. Eelnevast lähtudes on ka tuletatav suhtumine Euroopa Liidu rahastamistesse. Viimast tuleb mõtestada anonüümse konkurentsiühiskonna toimimise kaudu. Viimastes oludes (keegi ei tunne kedagi põhjalikumalt, kõik on valmis karjääri nimel kõigile ära tegema – praegu populariseeritav „ideaal“) on kõige ennastkahjustavam omadus tänutunne. Kodanikuväärikusega isikud (kel on iseenesestmõista olemas tänutunne) peavad seetõttu suhtuma euroopa Liidu rahadesse tänutundeta. Nad peavad neid kasutama igal võimalusel (sest muidu kasutatakse neid rahasid veelgi halvema olukorra kujundamiseks), aga nad ei tohi lasta endas tänutundel tekkida, ka varjatud, reflektoorsel tänutundel nendest rahadest elulise sõltuvuse tekkimise näol. Eurorahasid tuleb käsitleda kui täiendavat tuge enda tegevusele. Samuti tuleb mõista, et eurorahastamise süsteem on üdini eugeeniline – suunatud vaid alamaks (nii füüsilise kui juriidilise isiku näol) sobiva massi tõu kiireks väljaaretamiseks. „Vastaliste“ mõningane rahastamine on vaid jälgede segamiseks, Impeeriumi üldiste eesmärkide kiiremaks ja valutumaks saavutamiseks vastalistele loodetava läätseleeme jagamise abil.

5. Töötute massile rõhumises peab olema ettevaatlik – asudes nendega manipuleerima, võib kergesti kaduma minna tegelik eesmärk. Selles valdkonnas ei saa olla eesmärk mitte abiprogrammid või „töökohtade loomine“, vaid võimaluste loomine töö tekkeks. Praegu on see igati takistatud vahendustegevuse äärmusliku eelisarendamise, majanduseugeenika kaudu Keskuse poolt. Praegu arendatavad kompensatsioonimehhanismid maksustamise kaudu on ühene takistus töötegemise võimaluste tekkeks. Toetussüsteemid nõuavad makse, mis muudab tootmise äärmiselt kalliks, ainult üliefektiivne tootmine suudab sellisele koormusele mõne aja vastu pidada. Vähendades kohalike ettevõtete maksukoormust, on võimalik luua töökohad ka praegu mittetasuvatele tegevusaladele, praegu ripakil tööjõu ja loodusressurssidele. Praeguse seadusandliku tausta tingimustes on siin esialgu ainuvõimalik lahendus tootmis-tarbimisühenduste loomine ja arendamine. Tõenäoliselt oleks nii mõndagi õppida Iisraeli kibbutsitest. Sotsiaalne, ühistuline tegevus võimaldaks oluliselt vähendada ka sotsialistlike hoolekandeametnike hulka ja riigi kulutusi nendele.

Allikas: Tõnu Ploompuu
Kontakt: toenu@tlu.ee

SI portaal www.si.kongress.ee


______________________________

Liitumine teabevooga: teata soovist aadressil si@kongress.ee.

Lahkumine: sama.

SI teadete levitamine on vaba ja tervitatav.

TIIT MADISSON: JUUDIRIIGI JULTUNUD KURITEGU!



(31.05.2010, kell 15.45) Täna hommikul ründasid kuuest laevast koosnevat rahvusvahelist humanitaarkonvoid, mis suundus 600 inimõigusaktivistiga pardail Gaza sektorisse, Iisraeli mereväe kommandosed, teatas AP, viitega araabia telekanalile Al-Jazeera ja Türgi telekanali NTV antud informatsioonile.

Juudiriigi merekommandoste korraldatud kallaletungis sai viimastel andmetel surma 19 inimõigusaktivisti mitmest riigist, haavatuid on kümneid. Laevadele kopteritelt ja mootorpaatidelt tunginud juudiriigi eliitsõdureid olevat rünnanud (relvitud) inimõiguslased, mistõttu sõdurid avasid enesekaitseks tule, nagu on teatanud Iisraeli ja mõne lääneriigi teabeteenistused. Iisrael süüdistab juhtunus laevadel viibinud isikuid, kes „läksid teadlikult provokatiivsele teele”.

Iisraeli merejõudude rünnak toimus laevadele, mille lastiks olid ravimid, esmatarbekaubad, ehitusmaterjalid ja toit, Iisraelist 150 km kaugusel rahvusvahelistes vetes. Täpsemat informatsiooni saab „Rahu flotilli” teekonnast ja kallaletungist sellele inglise keelselt veebisaidilt Witnessgaza.com.

Rootsi, Norra, Taani ja Kreeka on välja kutsunud juudiriigi suursaadikud ja avaldanud protesti ohvriterohke kallaletungi puhul. Türgi on Iisraelist ära kutsunud oma suursaadiku ja taotleb ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi kokkukutsumist. Samuti tühistas Türgi varem planeeritud sõjaväeõppused Iisraeliga.

Ilmselt ei tule veebilehe ersp.ee lugejaile olukorra pingestumine Lähis-Idas ootamatusena, sest oleme (erinevalt Eesti kartellimeediast) püüdnud sündmustega selles palavas maanurgas oma lugejaid kursis hoida. Õpetlik on jälgida, missuguse seisukoha võtab oma Lähis-Ida liitlase „üleannetuse” suhtes USA.

ISEKIRI KIRJUTAB

teisipäev, 1, juuni 2010

Hiina päev Pärnus

Aasta eest Hiina RVSoome ühisettevõtte FutuVision Media käe all Tamperest eesti saateid alustanud uus ringhäälingujaam tuleb paar sammukest siinsele publikule lähemale.

Tänavu jaanuaris tegi nende eestikeelsete saadete ülekannetega algust üks kohalik raadio Virumaal. Nüüd, juunis leiab Pärnus aset "Hiina pühapäev". See algab Pärnu kontserdimaja kammersaalis 13. VI 2010 kl 13. Nende tunnipikkune "Hiina tunni" saade on kuulatav hommikuti kl 7:00 Eaj kesklainel 312m ehk 963kHz ja osaliselt järelkuulatav veebi kaudu.

KEELEST ÜKSI EI PIISA!

Kogu austuse juures Sergei, kuid keelest üksi on vähe. Probleem on, kas vene keelsed noored tunnetavad end Eesti riigi kodanikena ja patriootidena? Just selles osas tuleb ka kooliharidust muuta, õpetades süvendatult Eesti ajalugu ja kultuuri. Täna on enamik muukeelseid Vene riiklikku pressi mõjuväljas ja nii neist kallutatud teabe abil kasvabki 5 kolonn, muidugi mitte kõigist, kuid enamusest. Unustada ei tohi ka oma emakeelt ja kultuuri, lojaalne saab olla vaid selline inimene, kes teab, kes ta on. Meie "nõukalased" kahjuks ei tea enam ammu, rääkimata isegi Vene keele valdamisest.

Veiko Rämmel
alias
Koguja Kroonik

Sergei Metlev. Foto Peeter Langovits/PM/Scanpix.
Scanpix/PM/Peeter Langovits


Piisava riigikeeleoskusta Eesti elanikud on tööturul väiksema konkurentsivõimega ning seepärast on tarvis laiendada eesti keele õpet ja tõsta selle kvaliteeti, teatas noorteühing Avatud Vabariik.

Noorteühing Avatud Vabariik hindab inimõigusi kaitsva organisatsiooni Amnesty International seisukohta Eesti venekeelse elanikkonna ebavõrdsusest Eesti tööturul ning sellest lähtuvalt nõustub vajadusega keskenduda riigikeele õppe laiendamisele ning selle kvaliteedi tõstmisele.

LOE EDASI

KIVISLIDNIK: EESTI ON EUROGA VÕI SEES! (EIP LEHELT)


Oh jah, ega ta kerge ole, otse vastupidi. Aga enne kui läheme Villu Reiljani ja mingite sotside juurde, lubade soovida jõudu ja õnne, et järjekordne masendav neljapäeva õhtupoolik kuidagigi üle elada. Seekord tuleb mul soovida ka tolerantsi, sest maainimesi ei sallita enam üldse.

Luua asula kodanikud tegid avalduse, mille kohaselt Villu Reiljani süüdimõistmine kõrges kohtuastmes on linnavurlede kättemaks. Selles kibedas tõdemuses on oma tõeiva sees. Kõik parteid on meil linnameeste parteid ja kui reform, isamaa, kesk või sots maainimestest hooliks, poleks ju tarvis ei Rahvaliitu ega Maalehte.

Aga elu näitab, et maainimesed on Rahvaliidu eest väljas nagu hundid ja pole seda nõus vahetama isegi küllusliku õnne ja täieliku rahulduse partei ehk sotside vastu. Terve mõistuse südikaadis ilmus just huvitav referaat tooniandva prantsuse punase mõtteavaldusest, mille kohaselt punased, eelkõige sotsid, on sügaval uriinis.

Esiteks on sotsid korraldanud Kreeka laadi majanduskaose - jagades laiali ohtralt laenuraha, on nad tekitanud majanduskriisi, kusjuures punastel pole mingit plaani, kuidas endakeedetud supist välja rabeleda. Kreeka vasakradikaalidel muidugi on, nad põletasid panga koos isikkoosseisuga maha, kui aga maailma kaubanduskeskuse põletamine oli terror, siis võib ka pangapõletamine terroriks osutuda.

Aga võimalik, et Kreeka pangapõletamine kvalifitseerub antifashismiks, mis on Euroopas igapäevane ja äraharjunud, hea ja pahatihti ka kohustuslik asi. Igal juhul soovitan pangapõletamistega oodata, kuni keskvõim teeb vastava otsuse. Selline otsus ei pruugi muide olla väga kaugel, sest Merkel pidas kõne pankurite ohjeldamise vajadusest ja samal teemal pläägutatakse ülepäeva ka lombi taga.

Terve Mõistuse Sündikaat kirjeldab sotse kui jõuluvanaparteid, millel on alati suurem rahva poolehoid kui paastuparteidel. See on ka mõistetav, sest paastuparteid jagavad laenurha ülemaailmsetele hiidkorporatsioonidele, kohalikele külakurnajatele, eelkõige aga suurpankadele.

Arendades südikaadi jõuluvana ideed edasi võime parteid jagada kaheks liigiks. Esiteks punased jõuluvanad, kes jagavad laenuraha santidele, immigrantidele, vaestele ja patustele ning põhjustavad oma vastutustundetu tegevusega kriisi - Kreeka näide. Ja neid Kreeka tüüpi riike on vana hea Euroopa punnis täis.

Teiseks parteide liigiks on valged jõuluvanad, kes mahitavad pankureid seni, kuni need kriisi tekitavad ja seejärel jagavad laenuraha pankadele, monopolistidele ja muudele ülirikastele ning süvendavad oma järjekindlalt vastutustundetu tegevusega kriisi veelgi. Ameerika näide võiks tuttav ette tulla.

Aga mis me räägime, Eesti rahvas on oma otsuse teinud – meie tahame kriisini jõuda välismaa pankurite soosimise läbi. Rootsi pankade ja kinnisvaramulli näide veenab meid selles, et meie väga austatud valgete jõuluvanade poliitika viis meid kiiresti sinna, kuhu valgete jõuluvanade poliitika ikka viib. Kriisi.

Kriis on nüüd käes, seega on valged jõuluvanad oma töö teinud, hästi teinud ja võiksid nüüd kodinad kokku panna ning uttu tõmmata. Punastel jõuluvanadel pole praegu midagi teha, sest raha, mida laiali jagada, ei ole ja juurde laenata pole hetkel tark, sest enne tuleb euro ära oodata.

Eurot on meil kindlasti vaja, sest kõik meie laenuorjad on võtnud nii eluasemelaenu kui autoliisingu euros, nüüd kus euro on kiiresti kukkumas on väga õige aeg euroga ühinemiseks, sest euros laene tagasi maksta on juba täna kümme protsenti odavam kui oli aasta eest.

Euro on väga hea, paraku ei oska europrojekti juhid seda sadu tuhandeid inimesi puudutavat hüve kuidagi esile tuua, võib-olla ei ole nad kõige targemad. Võib-olla. Igal juhul on Eesti euroga või sees, euro alles hakkab kukkuma, Ameerika raha maksis täna juba kaksteist krooni kuuskend üheksa senti, enne oli justkui üksteist. Selline lugu.

Nii et teie millisest laenust on tubli sada tuhhi juba otsast maha kärisenud ja seda ainult tänu kreeklaste pingutusele, aga iirlased, itaallased ja kõik teised suuremad rahvad alles valmistuvad kaosesse sisenema. Kohe tuleb ühineda euroga ja laenuorjus kaob kui võluväega. Ei tahaks küll olla prohvet, aga pangad muutuvad hirmuunenäost õige varsti varsti huumori ja satiirikeskusteks.

Rahvaliit on igatahes lahe, tõsi, ideid ei ole, aga inimesi on, kange tahtmine on ja see ongi põhiline. Mina soovitan Rahvaliidu kehandi liita Maalehe ajundiga, siis on olemas nii toimiv organisatsioon kui ka selge mõtestatud jutt. Kusjuures karjeristid, aferistid, poliitbroilerid ja muus ballast on Rahvaliidust kadumas, pole seal enam midagi vahetada ega varastada.

Poliitkorilased otsivad uusi väljakutseid, hea oleks, kui Rahvaliit ei saaks järgmistel valimistel üle riigikogu künnise. Siis kaoks sealt nii sponsorite raha kui seda taskusse kühveldav küünedendapoole jõuk. Ülejärgmistel valimistel võiks siis juba rahuliku südamega Maalehe toimetuse poolt hääletada.

Positiivne programm on meil täna külluslik: maksame mõne aasta pärast paari kuupalgaga majalaenu ära, küll selle euro saab pärast laenude maksmist prügikasti visata. Seejärel tõukame kirjaoskajad maainimesed Toompeale ja hakkame inimese moodi elama.

Saamameeste pärast ei maksa muretseda. Roheliste, kristlase ja Rahvaliidu ridadest liiguvad nad sujuvalt sotside seelikusappa - aga kuskil peavad ju nemadki peavarju saama.

Sven Sildnik

27.05.2010

Esmaavaldatud ERR-s

VARRO VOOGLAID: MUGAV ELU TULEVASTE PÕLVKONDADE ARVELT!

Mugav elu tulevaste põlvede arvelt

Üks soome sõber juhtis mu tähelepanu veebilehele Velkakello.fi, mis osundab lihtsas märgilises keeles kurvale reaalsusele. Sõnumi mõistmiseks ei olegi tarvis soome keelt mõista:

Kun valtio tuhlaa yli varojensa, sitä kutsutaan kauniisti elvytykseksi. Suomen velkaa lyhentävät – jos pystyvät – tulevat sukupolvet, koska ne eivät voi äänestää seuraavissa vaaleissa. Heiltä ei ole kysytty mitään. Jokainen suomalainen saa syntyessään 274 euron arvoisen äitiyspakkauksen ja reilut 13 000 euroa valtion velkaa – ja kotikunnan velat siihen päälle. Fiksua ja vastuullista?

Niisiis, Soome pidevalt kasvav riigivõlg on hetkeseisuga 70 042 066 974 eurot, mis tähendab, et iga soomlase (sh imikud ja teised lapsed) osa sellest on rohkem kui 13 tuhat eurot. See on tabavalt öeldud, et sündides saad 274 eurose beebipaki ja 13 tuhat eurot võlga — tere tulemast maailma!

See pole küll mingi uudis, et hedonism on üks meie aega defineerivaid ideoloogilisi voole, ent see, millises mastaabis praegune põlvkond endale tulevaste põlvkondade arvelt mugavusi loob, on lihtsalt uskumatult nahaalne.

See on iseenesest väga huvitav küsimus, millal ja kuidas see juhtus, et leiti, et on vastuvõetav juhtida riiki moel, mis tähendab pidevalt võlgu elamist. Tõepoolest, see küsimus vääriks põhjalikku analüüsi. Kõik ju teavad, mis juhtub inimestega, kes kulutavad süstemaatiliselt rohkem kui teenivad, hoides sellist elustiili ülal muudkui oma võlgu kasvatades. Sellist käitumist nimetatakse õigustatult vastutustundetuks. Kuid tõde on ju see, et nii terve Euroopa ja ka USA valitsused elavad täpselt samal viisil. Kuidas see juhtus, et vastutustundetu üle oma võimaluste elamine muutus Euroopas sisuliselt normiks?

Kõik suured ja helded sotsiaaltoetussüsteemid on üles ehitatud lubades ühiskonnale kõikvõimalikke hüvesid, millest ei taha keegi ära öelda. Sellest, et nende hüvede katteks tegelikult vahendeid ei ole ning et need peavad saama järgmiste põlvede poolt kinni makstud, kuigivõrd ei räägita. Seega valija, isegi kui tal oleks piisvalt sirgeselgsust, et omakasu piirates neist hüvedest ära öelda (mis ei ole küll eriti tõenäoline), ei mõista üldse seda küsimust püstitada — tema võtab kõik, mida pakutakse, mõistmata üleüldse, et siin võiks mingi probleem olla.

Eriti jabur on asja juures, et praegune põlvkond elab paljuski iseendale, soovimata end lastega koormata, mis omakorda tähendab, et tulevikus langeb väheneva rahvaarvu kontekstis igale inimesele eriti suur maksukoormus.

Sel teemal oleks väga huvitav pikemalt kirjutada, ent ajapuuduse tõttu piirdun siin kohal lihtsalt küsimusega, kas kõnealuse probleemi ohjamiseks ei ole võimalik langetada erakondade ülest ühiskondlikku kokkulepet, et ei kohalikud omavalitsused ega riik ei võta (katastrofaalsete asjaolude puudumisel) võlgu ning et poliitilised valikud saavad olla vastuvõetavad üksnes olemasolevate vahendite piires? Muidugi ei käi siis jutt üksnes riigivalitsemisest, vaid kogu poliitilise paradigma ja diskussiooni raamistamisest — ka valimiskampaaniates ei tohiks meelitada valijaid katteta lubadustega. See eeldab muidugi poliitilise diskussiooni mõistuslikule pinnale viimist, millest nii mõnedki poliitilised jõud ei ole tõenäoliselt huvitatud — lihtsam on mängida emotsioonidele ja saamahimule.

Sotsialistidele eriti omane püüe meelitada valijaid lubadustega, mille realiseerimiseks riigil tegelikult rahalisi võimalusi ei ole, loob ka selles mõttes ebaterve olukorra, et teistel jõududel ei ole konkurentsivõimelisena püsimiseks muud võimalust, kui minna sama teed — inimene on ju loomult omakasupüüdlik ning valib ikka selle, kes rohkem lubab. Probleem, nagu Euroopa kontekstis praegu ilmekalt näeme, on aga selles, et see tee viib otsejoones riigi võlaorjusse seadmise, seeläbi sõltumatuse minetamise ja lõpp-astmes pankroti poole.

Lõpetuseks viitan Euroopa Parlamendi saadiku Daniel Hannani veidi enam kui aasta eest peetud briljantsele kõnele seonduvail teemadel, mida tasub vaadata-kuulata mitte üksi selle tõsise sõnumi pärast, vaid ka näitena (Eestile täiesti vöörast) kõrgetasemelisest parlamentaarse eneseväljenduse kultuurist:


TIIT MADISSON: KAITSEPOLITSEINIKUD TEEVAD ÜMBER AASTARAAMATU!?

Kaitsepolitseinikud teevad ümber aastaraamatut?

(30.05.2010) Enam kui kaks kuud tagasi tutvustas Kaitsepolitseiameti juhtkond ajakirjandusele ja üldsusele kapo 2009. aasta aastaraamatut. Ajakirjandusse jõudsid mitme väljaande vahendusel refereeringud, mis tutvustasid mitmeid kaitsepolitsei tegevuse aspekte, nagu nt Vene eriteenistuste tegevuse tuvastamine ja kaitse tööstusspionaazhi eest, kohalike vene kaasmaalasorganisatsioonide tegevuse tõkestamine, välismaa üliõpilaste jälitamine, natsionaalsotsialist Risto Teinoneni tegevuse „paljastamine” jne.

Teadupoolest on viimase kümne aasta kaitsepolitsei töö kokkuvõte aastaraamatute näol
üldsusele kättesaadav elektrooniliselt Kaitsepolitseiameti koduleheküljel kapo.ee. Vaatamata enam kui kahe kuu möödumisest ametlikust 2009 aastaraamatu tutvustamisest, pole selle elektroonilist teksti kapo koduleheküljele paigutatud. Eelmistel aastatel jõudis raamatu elektrooniline tekst kapo veebilehele tavaliselt 2-3 nädala möödumisel. Kapo kodulehe järgi ilmub aastaraamat 12. aprilliks, seega peaks olema üleval ka elektroonilisel kodulehel, kuna paberiväljaanne on väga väikese tiraazhiga, mistõttu müügivõrgu kaudu seda ei levitata.

Eelnevaga seondult pöördus infoportaali toimetaja (kes ühtlasi on islamistliku informatsiooniagentuuri Kavkaz Center korrespondent) Kaitsepolitsei Ameti avaliku veebiaadressi kapo@kapo.ee vahendusel Eesti põhiseaduslikku korda kaitsva asutuse poole palvega raamatu paberiväljaande omandamiseks. Nimelt on Kavkaz Center huvitatud võimalikust moslemite jälitamisest Eestis, mille kohta on ajakirjandusse sattunud vastav informatsioon (vt Eesti Ekspress, 4. mai). Nädala möödudes pole mingit vastust kapost saadud, mis kinnitab mitteametlikes kanalites levivat informatsiooni, et aastaraamatu sisu on hakatud valitsuse korraldusel korrigeerima.

Veebiportaali ersp.ee toimetusel on teatavaks saanud, et Kaitsepolitsei Amet on saanud valitsuselt korralduse 2009. aasta aastaraamatu teksti korrigeerimiseks. Märtsikuus avalikkusele ajakirjanduse kaudu refereeritud tekstist tulevat kõrvaldada kõik viited Venemaa ohule Eesti põhiseadusliku korrale, kuna käimas on poliitiliste suhete parandamise kampaania Moskvaga.

Poliitilistes kuluaarides levivad „sahinad”, et peatselt on oodata Venemaa kasuks spioneerimises kokkuleppemenetluse alusel süüdi mõistetud Hermann Simmi (tervislikel põhjustel) vabastamist ja rahvuslike aktivistide vastase jälitustegevuse tõhustamist.

TIIT MADISSON: LUUA-VILLU SÜÜDIMÕISTMISE ASJAOLUD SEATI KAHTLUSE ALLA POSTIMEHES!



(31.05.2010) Poliitik Villu Reiljani süüdimõistmiseks piisas pelgalt kaudsetest süütõenditest. Kümme aastat tagasi kümne miljoni dollari afääris süüdistatud toonase rahandusministri Siim Kallase puhul kohus süüdimõistvat otsust ei langetanud, kirjutas Risto Berendson täna hommikul Postimees onlines.

See, et Reiljanile mõisteti karistus vaid süüdistuse kasutuses olnud kaudsete tõendite põhjal, ei olevat kohtus Reiljani süüdistamist nõudnud riigiprokurör Triin Bergmani sõnul mingi erand. „Eesti kohtupraktika on kaudseid tõendeid arvestanud ka varem, mistõttu selles osas ei ole antud lahend pretsedent,” ütles Bergmann Postimehele.

Varem on kaudsete tõendite alusel vangi pandud mõni tavaline kriminaalkurjategija, kelle süüdimõistmine pole pälvinud mingit ühiskonna ega meedia tähelepanu. Villu Reiljanist sai Eesti esimene kriminaalkuriteos kaudsete süütõendite alusel süüdi mõistetud tipp-poliitik.

Veebiportaali ersp.ee toimetuse arvates ei ole praegusel hetkel esmatähtis Villu Reiljani kui poliitiku ja inimese isik või tema maine, sest suure tõenäosusega tuleb ta Euroopa kohtust tagasi võiduga. Kuid hirmutav on praktika, kuidas inimesi kohtuinstantside poolt tellimustööde alusel vaid pealtkuulatud telefonijutu abil kaudsete tõendite järgi süüdi mõistetakse. Täna tehti seda Villuga, homme võib poliitilise tellimustöö ohvriks langeda keegi teine. Seetõttu on väga õpetlik jälgida reageeringuid, mis Risto Berendsoni* artiklile järgnevad. Kas neid üldse järgneb või sumbub kõik, nagu tihtipeale varem on poliitiliselt valusate materialidega juhtunud?

Toetudes poliitik Igor Gräzini Delfis väljendatud arvamusavaldusele, on Luua-Villu poliitilise uputamise taga „politseisotsidest” poliitikud, kes olid poliitilistel eesmärkidel huvitatud Rahvaliidu kui SDE konkurendi hävitamisest. Olgugi, et Gräzin otsesõnu välja ei ütle, on „politseisotside” all mõeldud kunagist kaitsepolitsei asutajat Jüri Pihli, kes poliitikasse suundununa tõusis fööniksina SDE etteotsa ja tõi omale abiks ka endise kriminaalpolitsei juhi Andres Anveldi.

Taoline kooslus poliitikas on ülimalt ohtlik (mis tahtmatult sunnib tõmbama paralleele Venemaaga), kui me edaspidi kasvõi teoreetiliselt tahame Eestist rääkida kui õigusriigist. Sest aastatepikkuse teenistusega jõustruktuurides omab (kunagi Inturisti Viru hotelli KGB usaldusaluse turvajuhina miilitsa karjääri alustanud) Jüri Pihl vastavaid valgust kartvaid materjale, mida poliitikute kõnepruugis luukeredeks kutsutakse. Millega saab mõjutada paljusid poliitikuid ja nii otseselt juhtida riigi poliitikat.

Kartellimeedias sumbus ära paljuütlev informatsioonikild, et riigireeturiks kuulutatud Hermann Simm sai ligipääsu riigisaladusi sisaldavaile dokumentidele isiklikult tollaselt kaitsepolitsei peadirektorilt Jüri Pihlilt. Me ei tea, kas tegu oli kapo ebakompetentsuse või tahtliku tegevusega, kuid asjaolu, et see fakt ühiskonna tähelepanu alt välja jäeti, on paljuütlev. Samuti tasub tähelepanu pöörata faktile, et Simmi ei tabatud mitte kapo „tulemusliku töö” tagajärjel, vaid NATO vastavalt struktuurilt saadud informatsiooni põhjal. Nagu selgunud, ei viidud Simmi uurimist läbi põhjalikult kõikide episoodide osas, vaid kiirustati tema süüdimõistmisega n-ö vastastikuse kokkuleppe alusel. Mistõttu levibki rahvuslik-patriootlikes ringkondades arvamus, et igasuguse tsiviilkontrollita** tegutseva kaitsepolitsei puhul on tegu FSB filiaaliga, mida juhib ekskommunistist miilitsa politruk. Kõike eelnevat silmas pidades on Luua-Villu case ülimalt tähtis Eesti ühiskonna tulevikku silmas pidades, mistõttu pühendamegi sellele suurt tähelepanu.
--------
*Samalt autorilt ilmus ajakirjas Klubi, 2007/2, lk 37 artikkel: „Kaitsepolitsei karmid võtted”, kus kirjeldati paljude faktide najal kapo seadusevastast tegevust. Mingit meedia tähelepanu tollane lugu ei pälvinud. Berendson vallandati tollase tööandja Oliver Kruuda poolt meelsuspolitsei survel Sporditähe toimetaja kohalt. – Toim.
**Kaitsepolitsei tööd kontrolliv riigikogu jõustruktuuride tegevust kontrollima pidav komisjon on naljanumber, kes sisulist tööd ei tee. Vastavad materjalid on välja pandud siinsamas veebilehel rubriigis: „Meeluspolitsei rikub Põhiseadust”. – Toim.

KAVKASZENTER TEATAB

Tapmise tehnika.Mosambiigi stsenaarium.


КАТЫНЬ-2. Техника исполнения убийства Леха Качиньского. Мозамбикский сценарий


Польское информационное агентство Polska Web News сообщило новости о ходе расследования убийства польской военной и политической элиты в спецоперации, проведенной международной террористической организацией ФСБ России, которая получила название Катынь-2:

"Многочисленные папки с делами в одном московском архиве, которые находятся там уже более 20 лет и время от времени извлекаются для учебных целей, вызвали в настоящее время необычный общественный интерес, так как значительная часть этих документов, как утверждается, послужила основой для покушения на польского Президента, который действительно недавно погиб в в авиакатастрофе под Смоленском по невыясненной причине.

Папки были переданы из запасов бывшей советской тайной службы КГБ, и в них говорится о до сих пор полностью не проясненном крушении Туполева-134 в 1986 году в Южной Африке, расследование причин которого Москва проводила с помощью своей собственной следственной комиссии. Это случай вызвал по всему миру большой интерес, потому что южно-африканский режим апартеида хотел убить президента соседней страны Самору Мачела и, естественно, рассматривал все варианты заговора. Однако это стало известно только спустя многие годы.

Идентичность событий в России и Южной Африке

Сценарий таинственного крушения самолета сморится как материал для фильма о Джеймсе Бонде. Точно так же смотрятся самые вероятные причины крушения Туполева Качиньского, а последствия получились почти 1:1.

Уже тогда в катастрофе в Африке погибли президент страны, министры и другие важные руководители государства. Уже тогда трагедия произошла при посадке Туполева. По невыясненным в то время причинам самолет отклонился от курса на 37 градусов и рухнул. Вскоре после катастрофы уже тогда в крушении обвинили русских пилотов и президента Мачела, который, как утверждалось, был пьян.

Южная Африка полностью взяла пол себя все расследования, ссылаясь на Чикагский договор. Опубликование содержимого черных ящиков откладывали изо дня в день, из недели в неделю, и никого больше не хотел верить, что это был несчастный случай.

Однако теоретически оставался открытым вопрос, каким образом было организовано крушение самолета. Бомба? Саботаж? Манипуляция? Южно-африканский министр иностранных Бота дел говорил в то время "о печальном несчастном случае". Точно то же самое каждый день сегодня хотят внушить польские и русские власти и СМИ.

Мозамбикская элита была ликвидирована с помощью "израильской" техники

Первый официальные отчет следствия после крушения Ту-134 в Южной Африке почти идентичен с недавно опубликованным в Москве официальным отчетом о смоленском крушении: "Самолет Президента Мозамбика был в полной исправности", "мы исключаем теракт или саботаж", "экипаж действовал согласно правилам".

Тем не менее, громкие требования независимого расследования катастрфы и выдачи черных ящиков были холодно проигнорированы южно-африканскими властями.

Вместо этого СМИ, после того, как промосковского президента Мачела уже не было в живых, заговорили и побуждали враждебных соседей воспользоваться уникальным шансом к "примирению".

Кремль, который уже выпустил свои щупальца через КГБ, протестовал против отчета следствия и обвинял южно-африканские власти в организации крушения Туполева через их агентов посредством "искажения спутниковых сигналов" в целях ликвидации политического руководства Мозамбика.

На пост президента претендовали две команды

Вскоре после крушения Ту-154М с польским Президентом на борту 10 апреля 2010 года под Смоленском примерно в 9.40 по среднеевропейскому времени Polskaweb и Рейтер, среди прочих, сообщили в связи с этим со ссылкой на данные спикера варшавского МИД о трех выживших пассажирах ("Трое выживших в смоленской катастрофе").

Позднее польские власти более никогда не упоминали трех выживших. Любительский фильм, сделанный вскоре после катастрофы, дает основание говорить о казнях выживших.

На месте катастрофы находился спецназ польских военных, а также польские дипломаты из московского посольства. В катастрофе с Ту-134 в Южной Африке выжили 9 человек из 43, включая русского бортового инженера. Самолет столкнулся с горой, на которой находилось также небольшое село. Одному из выживших удалось добраться до одного дома в селе, чтобы позвать на помощь жителей.

Однако дверь ему открыли не жители, а вооруженные южно-африканские военные. В этой связи Москва утверждала, что поблизости от места крушения находились два спецподразделения, чтобы в случае неудачи покушения убить Президента Мачела "вручную". Его тело было, кстати, найдено с полностью перебитым лицом.

Агент с ракетой земля-воздух

В неразберихах, последовавших за развалом Советского Союза, вся эта история для Москвы закончилась. Никого в Москве больше не интересовало, кто там кого должен был убить в Африке.

Позднее под давлением родственников жертв, включая жену Манделы, которая раньше была женой убитого Президента Мозамбика, расследования были возобновлены и фактически продолжаются вплоть до сегодняшнего дня. Улик и доказательств, полученных в ходе свидетельских показаний, о проведенном режимом апартеида покушении на Мачела накопилось огромное количество. Однако, как и раньше, Южная Африка отказывается признать это преступление.

Согласно показаниям бывшей жены Грасы, противники Мачела в его собственной стране играли в покушении важную роль. Раньше Южная Африка уже два раза пыталась атаковать его резиденцию в мозамбикской столице посредством местных агентов.

Через почти 20 лет, в январе 2003 года, бывший тайный агент расистского режима в Южной Африке Ганс Лоув признался, что крушение самолета было организовано в результате преднамеренной подделки спутниковых сигналов южно-африканскими агентами. В этом он участвовал самолично и сам отдал приказ другим агентам сбить самолет мобильной ракетой земля-воздух, если не удастся манипуляция с навигационным оборудованием Туполева.

Автопилот принял манипулированные данные

Русские пилоты Ту-134, как представляется, были в то время введены в заблуждение, что привело их к смерти. Агенты были повсюду, включая также контрольную башню в аэропорту на границе Мозамбика с Южной Африкой.

Аналогичным образом агенты должны были находиться в контрольной башне смоленского аэропорта, или точнее в полуразвалившемся сарае (фото).

Эти агенты служили заменой настоящему персоналу контрольной башни, находящейся между двумя взлетно-посадочными полосами. Агентство Polskaweb уже рассказало об этом в своей первой теории. Мы также рассказали о возможно отманипулированных посадочных лампах и радиомаяках (системы Beacon). При этом последнее играло большую роль в покушении в Южной Африке.

Мы также рассказали о возможных выстрелах на месте смоленского крушения и о фатальном состоянии фюзеляжа Ту-154, в которое его могла привести только ракета земля-воздух или воздух-воздух. При этом управляемый от GPS автопилот принял отманипулированные данные, что объясняет не только отклонение Туполева при посадке от идеальной пространственной линии, но также фальшивые данные о высоте самолета в связи с предупредительным сигналом от системы Taws, которая без сомнения и в противовес всем отрицающим это сообщениям была знакома с местными особенностями в Смоленске.

Причиной крушения Туполева является миконинг

Сценарий убийства Президента Мозамбика в 1986 году сослужилл службу, хотя и неосознанно, политтриллеру 24 года спустя. Результаты журналистского расследования агентства Polskaweb смоленской катастрофы в полном объеме охватывают также отчет русского следствия по крушению в Южной Африке.

При этом теракт в Смоленске имеет более отчетливые улики, указывающие на покушение, и свидетельствуют о превосходной подготовительной и полном отсутствии дополнительной работы. Однако вы сейчас спросите, как конкретно была отманипулирована система GPS и следовательно также автопилот на Туполеве.

Ответ очень ясный, хотя и немного сложный с технической точки зрения. Напрмер, в Германии или Австрии уже много лет к стандартной оснастке самолетов относится применение передатчиков помех для навигационных приборов GPS. Такие создающие помехи передатчики можно найти, например, на атомных электростанциях, очень высоких зданиях или на важных военных установках. Во время воздушных налетов англичан, американцев и поляков на Багдад в первую очередь прецизионным оружием были уничтожены передатчики для манипулирования GPS.

Два крупных специалиста по этой техники, известной в кругах экспертов под названием миконинг, считают, что Лех Качиньский был убит в Смоленске посредством миконинга.

Немецкие эксперты уверены, что в Смоленске был теракт

Ганс Додель является ведущим специалистом в Германии по навигационным системам и ведению электронных войн. В обстоятельной книге он еще раньше описал возможности и технику миконинга. Марек Страссенбург-Клечак - ведущий польский эксперт по трехмерной навигации, который также и раньше публиковал работы по миконингу.

В конце прошлой недели в совместном интервью польскому новостному порталу niezalezna.pl, они объявили, что для инициирования смоленской катастрофы был использован миконинг.

"К успешным операциям миконинга без сомнения относится также заманивание вражеских самолетов в ловушки. Вражеских бомбардировщиков вынуждают бомбить своих собственных солдат (дружеский огонь), или корабли отводятся в те места, на которых на них лучше всего напасть. Возможности миконинга неограничены, а опасности еще не полностью осознаны", предупреждают эксперты.

То, что система миконинга так мало известна, объясняется тем, что зависимые СМИ, естественно, не плюют в суп своих спонсоров и поэтому подавляют любимых ими "сторонников теории заговора".

Как можно доказать теракт посредством миконинга?

Лучшая и почти единственная возможность доказать манипулирование с данными GPS на Туполеве требует черных ящиков. Однако в данном случае два из трех бортовых самописца находятся в Москве.

По данным польского правительства, соответствующие расшифровки их должны быть переданы польскому "главному следователю" в понедельник или во вторник. Однако подобные заявления мы слышим уже более 6 недель.

Находятся ли черные ящики в Москве или Варшаве не имеет никакого значения, потому что, как представляется, здесь никто не заинтересован в том, чтобы узнать правду.

Любой честный прокурор при наличии подобных сомнительных следователей давно бы уже вызвал страх и ужас в любой другой стране, но не в Польше и не в России, в которых до сих пор прав только сильнейший или тот, кто может больше всего предложить.

Поэтому не удивительна гениальная поддержка этих средневековых систем западными соседями.

Отдел мониторинга КЦ

Дата публикации: 2010-05-31 13:18:05
Постоянный адрес статьи на KAVKAZCENTER.com: http://www.kavkazcenter.com/russ/content/2010/05/31/72786.shtml
© Copyright 2001-2010 KavkazCenter.com

MÄRGUKIRI RAHVUSLASTE ÜMARLAUA POOLT TARTU LINNAVALITSUSELE

MÄRGUKIRI


TARTU LINNAVALITSUS JA VOLIKOGU

VABARIIGI VALITSUS



29. mai ümarlaua otsus: Pakkuda Tartu linnale osalust Raadi memoriaali saatuse rahvaküsitluse korraldamisel

Ümarlaud kuulas ära Raadi memoriaali saatuse rahvaküsitluse algatajate ettekanded ning jõudis ühisele tõdemusele, et küsitluse korraldajate ja Tartu linna taotlus välja selgitada ajalooline tõde Raadi memoriaali kohta on sarnane ning Tartu linn võiks olla 9. mail alustatud Raadi küsitluse ametlik läbiviija.

Küsitluse algatajad ja ümarlauast osavõtjad on omalt poolt valmis nõu ja jõuga igati kaasa aitama küsitluse õnnestumisele.

9. mail 2010 alustasid SA Mälestusfond Ristideta Hauad ja Eesti Vabaduspartei / Põllumeeste Kogu rahvaküsitlust Raadi punamonumendi edasise saatuse kohta. Kuni 23. augustini vältavas aktsioonis palutakse Eesti kodanikel ning eriti Tartumaa inimestel vastata kuuele küsimusele:

1. Kas teha Raadi pargis väljakaevamised, et selgitada, kes on sinna tegelikult maetud?
2. Kas Raadi punamonument teisaldada? Kui, siis kuhu? (Eesti Ajaloomuuseumi filiaali Maarjamäel, Sõjaväe kalmistule jne)
3. Kas asendada ajalooliselt võltsi tekstiga mälestustahvel uuega? Kui, siis millisega? (“Nõukogude okupatsiooni ohvritele” jne)
4. Kas paigaldada monumendi juurde neljas keeles (eesti, vene, inglise, saksa) selle olemust ja püstitamislugu selgitavad stendid?
5. Kas Punaarmee pooldajate 9. mai mälestusüritus Raadi pargis keelustada?
6. Kas püstitada Tiksoja metsas mõrvatutele mälestusmärk?

Lisatud on ka väljavõte SA Mälestusfondi Ristideta Hauad uurimusest Raadi memoriaali tausta kohta, mis tõendab, et Raadi ühishauda on ümbermaetud Tiksoja metsas 1949. aastal hukatud eesti metsavendade jäänused.

Küsitluse algatajad lubasid esitada tulemused küsitlust korraldavate organisatsioonide poolt koos kaaskirjaga Tartu linnavalitsusele, Tartumaa maavalitsusele ja Tartu linnapeale.

19. mail saatsid Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must ja linnapea Urmas Kruuse ühele küsitluse korraldajale Veiko Rämmelile Tartu linna seisukoha Raadi memoriaali saatuse teemal: "Tartu linn peab oluliseks, et meie hulgast lahkunute viimseks puhkepaigaks on kalmistu. Tartu linn ei ole Raadi memoriaali ümbruses ega ka selle vahetus naabruses (ega ka mujal Tartu linnas) tegelenud surnukehade otsimisega ja meil puuduvad täna kindlad andmed surnukehade otsingute alustamiseks. Oleme teinud ettevalmistusi, et seda ääretult palju lugupidamist ja häid tavu austavat ettevõtmist algatada. See on vajalik ajaloolise tõe väljaselgitamiseks. Selleks vajame aga väga laiapõhjalisi ajaloolisi uuringuid, arutelu, analüüsi ning korralikult ettevalmistatud tegevuskava matusekohtade otsinguks, kindlakstegemiseks ja ümbermatmiseks."

Tartu esindajad toonitasid, et ollakse "aruteludeks avatud, lootuses leida parimaid lahendusi parema elukeskkonnaga Tartu heaks", ning näevad esimese sammuna ette memoriaali juurde infotahvli paigaldamist, mis selgitaks, mis tegelikult Tartus 1940. aastail toimus.

Teatavasti kannab 1975. aastal okupatsioonivõimude poolt Raadile püstitatud monumentaaltaies tänini müüridel eesti- ja venekeelset sõnumit, mis on vastuolus riikliku seisukohaga, et Eestis oli 1940-1941 Nõukogude Liidu okupatsioon, 1941-1944 Saksa Riigi okupatsioon ja 1944-1991 Nõukogude Liidu okupatsioon – okupant ja annekteerija ei saa olla vabastaja:

1941 SUUR ISAMAASÕDA 1945
OMA KAITSJAID JA VABASTAJAID –
KÕIGI NSV LIIDU RAHVASTE POEGI –
MÄLESTAB TÄNULIK TARTU AJAST AEGA. 2.


Sõjahaudade kaitse seaduse pg 5 lg I alusel on Raadi memoriaal Eesti kaitseministri 27. veebruari 2007 käskkirjaga kantud numbri 148 all sõjahaudade nimekirja. Hiljemalt sellest hetkest peaks olema aastast aastasse 9. mail Raadil korduv Punaarmee pooldajate üritus eestlastest ohvrite jäänustel keelatud, kuna Sõjahaudade kaitse seadusest tuleneb kohustus tagada nimetatud ühishauda maetud sõjaohvrite säilmete kaitse, austamine ja väärikas kohtlemine.

Sõjahaudade kaitse seaduse nõuete ning Eesti Vabariigi poolt ühinetud, 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli artikli 34 sätetega vastuolus oleva avaliku koosoleku (ürituse) korraldamine sõjahauaks oleval matmispaigal ning isikuid taolisel avalikul koosolekul osalema üleskutsumine õhutab neid rikkuma seadust – avalikku korda. Seadusega vastuolus oleva avaliku koosoleku läbiviimisega kaasneb oht avalikule korrale, isikute turvalisusele ja ühiskondlikule julgeolekule.

Paigaldada mälestusmärk Tiksoja metsa, kus toimusid NKVD-KGB poolt Eestlaste mõrvamised.


Ümarlaud palub, et Tartu Linnavalitsus teataks tähtaja, millal käesolevas kirjas mainitud toimingud saavad tehtud. Omaltpoolt pakume, et toimingutega võiks alustada kuu aja jooksul. Ümarlaua poolt on kontaktisikuks Veiko Rämmel, Põllumeeste Kogu juhatuse liige GSM 58 08 11 09 teoloog@gmail.com




Iseseisvuslaste ümarlaud
Eesti Vabaduspartei-Põllumeeste Kogu

SA Ristideta Hauad

MTÜ Julius Kuperjanovi Selts
Tartus, 29. mail 2010

SI-153: ERAKONDADE RAHASTAMINE!

Ülevaade erakondade kartelli rahastamisest Eestis
SI-153

Äriregistri teabesüsteemi andmetel on Eesti Vabariigis registreeritud 13 poliitilist parteid.

Rahandusministeeriumi andmetel on 2009. aastal erakondadele eraldatud raha alljärgnevalt:

Eesti Reformierakond - 26 miljonit (25 947 921) krooni
Eesti Keskerakond - 24 miljonit (24 273 860) krooni
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit - 16 miljonit (15 903 563) krooni
Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 8 miljonit (8 370 302) krooni
Erakond Eesti Rohelised - 5 miljonit (5 022 177) krooni
Eestimaa Rahvaliit - 5 miljonit (5 022 177) krooni

Lisaks on saanud kartelliväline Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 150 tuhat krooni, kuna kogus eelmistel valmistel totaalsele võimaluste ebavõrdsusele vaatamata 1,7% häältest. Võrreldes riigiparteidega on see närune summa, mis ei kata ka nelja maksmisaasta jooksul isegi neid kulutusi, mida kristlased pidid tegema ainuüksi kautsjoni tasumisele, et esineda valimistel täisnimekirjaga. Teatavasti üldse ainult täisnimekiri, st vähemalt 101 kandidaadi väljapanemine, tagab valimiskampaania ajal enam-vähem võrdse kohtlemise riikliku meedia valimisstuudiotes.

Seega pani kartell mullu taskusse 85 miljonit krooni rahva raha ning tänavu umbes sama palju, millega siseneb valimisvõitlusse, et tagada sama olukorra jätkumine ka edaspidi. Ka rohelistel ja Rahvaliidul on kummalgi võimalik kulutada oma viimseks ohkeks 5 miljonit krooni. Maksumaksja rahadega peetakse üleval erakondi, kes on saanud riigikogusse - seepärast kardavad poliitikud alla valimiskünnise jäämist nagu tuld, tavaliselt lõpeb see ka partei hääbumisega.

Olukorrast on kaks tsiviliseeritud väljapääsu: kas lõpetada erakondade riiklik rahastamine või korraldada see põhjalikult ümber, et rahastamisskeem arvestaks erakondluse kui nähtusega, seega kõigi registrisse kantud parteidega.

Allikas: Matti Ilves
Kontakt: matti.ilves387@gmail.com

SI portaal www.si.kongress.ee



______________________________

Liitumine teabevooga: teata soovist aadressil si@kongress.ee.

Lahkumine: sama.

SI teadete levitamine on vaba ja tervitatav.

ENDEL ÜTLEB:


AVALIK kiri
Moto: Tarkus, milles on tõe vaim, see töötab !!! ... ARVAMUStarkus aga ei tööta üldse
Rahvuslaste ümarlaud Tartus ...
Laupäeval, 29 mail toimus Tartus rahvuslaste ümarlaud, kus ... hüljati EESTLUSE IDENTUTEEDI ALUSKIVI täielikult, ning minu korralekutsuvat häält ka kuulda ei võetud mitte kellegi poolt ... kõik olid "iseenese tarkusest" purjus ...
Kohalolijad vatrasid üksnes sellest, kuidas ikka võimule pääseda, teadmata, et ilma aluskivil olemata on see surma minek ...
Js 45,7. on kirjutatud: Mina valmistan valguse ja mina loon pimeduse, mina annan õnne ja mina toon õnnetuse, mina Jehoova teen kõike seda!
Jh 15,5. "... sest ilma minuta ei või te midagi teha!" ütleb Issand
NB! Kõik need, kes ronivad võimutroonile, võtavad enesele vahimehe kohustuse ... ning kust siis tuleb häda, ikka sellest, et mitte keegi ei taha kuuldagi EESTLUSE IDENTITEEDI ALUSKIVIST, teisisõnu ilma aluskivil olemata pole võimalik võimul ollagi ...
1Ko 3,11. Sest teist aluskivi ei või keegi panna kui see, mis juba on pandud, see on Kristus meie südameis!
Vahimehe kohustus

Hs 33,1. Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2. "Inimesepoeg, räägi oma rahva lastega ja ütle neile: Kui ma toon mõõga maa kallale, aga maa rahvas on võtnud enese keskelt ühe mehe (või erakonna) ning on pannud selle enesele vahimeheks -
3. ja kui see (mees või erakond) näeb mõõga tulevat maa kallale ja puhub sarve ning hoiatab rahvast -,
4. siis, kui keegi kuuleb sarvehäält, aga ei lase ennast hoiatada, tuleb mõõk ja võtab tema ära; tema veri tuleb ta enese pea peale:
5. ta kuulis sarvehäält, aga ei lasknud ennast hoiatada; tema veri tuleb ta enese peale. Aga oleks ta lasknud ennast hoiatada,
siis ta oleks päästnud oma hinge.
6. Aga kui vahimees näeb mõõga tulevat, aga ei puhu sarve ega hoiata rahvast ja mõõk tuleb ning võtab ära nende hulgast ühe
hinge, siis võetakse see küll ta oma süü pärast, kuid tema verd ma nõuan vahimehe käest.
7. Ja sina, inimesepoeg, sinu olen ma pannud Iisraeli soole vahimeheks. Kui sa kuuled sõna minu suust, siis sa pead neid
hoiatama minu poolt.
8. Kui ma ütlen õelale: Õel, sa pead surema!, sina aga ei räägi, et manitseda õelat pöörduma tema teelt, siis see õel küll
sureb oma süü pärast, kuid tema verd ma küsin sinu käest.
9. Aga kui sa manitsed õelat tema tee pärast, et ta sellelt pöörduks, tema aga ei pöördu oma teelt, siis ta sureb oma süü
pärast ja sina oled päästnud oma hinge.

Inimene otsustab ja Jumal täidab kõik omade soovid:

Õp 2,11. OTSUSTUSVÕIME valvab Sinu üle ...

Laulude raamatus on kirjutatud:L 145,14. Issand toetab kõiki, kes on langemas, ja tema tõstab püsti kõik, kes on küüru vajutatud.
15. Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende (vaimu)roa omal ajal;
16. Sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega.
17. Õige on Issand kõigil oma teedel ja vaga kõigis oma tegudes.
18. Issand on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda tarkuses, milles on tõe vaim, - appi hüüavad.
L 145,13. Sinu riik on kõigi ajastute riik ja sinu valitsus kestab rahvapõlvest rahvapõlve.

Rahvuslaste ÜMARLAUAL OTSUSTATI valida Surmatee kogu Eesti rahvale ... Aga see ei toimi, sest sellise pläraga ei saa rahvuslased iialgi võimule ...

HÄBI sm.-d (1Ko 15,34.)

ELU on ARMASTUS ja USALDUS (toetugem nendele). Tervitades - Endel

KAVKASZENTARER TEATAB

Manipulatsioonid raadiomajakatega.See tähendabki "ungru".
See pole kellegi lennukatastroofi uurimine!See on vale,vale ja veelkord vale!
http://www.kavkazcenter.com/russ/content/2010/05/30/72756.shtml

Kas Ukraina eriteenistused FSB kontrolli alla?
NB!Moskva anub USA "abi" Kaukaasia Emiraadi vastu...

КАТЫНЬ-2. Это не расследование крушения самолета. Это ложь, ложь и еще раз ложь


Путин единолично стряпает «правдоподобную» версию убийства поляков в авиакатастрофе под Смоленском.

Польское информационное агентство Polska Web News сообщило новости о ходе расследования убийства польской военной и политической элиты в проведенной международной террористической организацией ФСБ России спецоперации, получившей название Катынь-2:

"Выяснение причины крушения самолета 10 апреля вблизи города Смоленск (фото) на западе России, в котором погибло почти 100 человек, включая Президента Польши Леха Качиньского и других высокопоставленных руководителей Польши, все больше уходит в сторону, наталкиваясь на настоящую волну дезинформации, отсутствия политического стремления выяснить правду, а также усилия контрпродуктивных следователей и властей.

Простая человеческая логика говорит, что с каждым днем работы результатов расследования должно становиться больше, однако в данном случае этого не происходит, что делает последствия трагедии еще более непроницаемыми.

В то время, как русские власти вообще ничего не говорят, польские следователи пытаются выдать фантазии русских СМИ за официальные результаты следствия.

В итоге, польская сторона, как и раньше, вообще ничего не знает или, соответственно, не имеет, а Москва имеет и знает все, однако ничего не выдает и не говорит.

Существует 3 или 4 польские газеты и одна телевизионная станция, которые, как кажется, действительно заинтересованы в правде о катастрофе. Во всех других случаях СМИ по всему миру совершенно не волнует, что 64% поляков, на основании обстоятельств крушения и поведения политиков и следователей, считают вероятным возможность теракта против Президента Польши и громко требуют помощи от международной следственной комиссии.

К ним относятся не только семьи жертв, но также эксперты, политики или писатели. Все это, однако, не интересует ни польского премьера Дональда Туска, ни и.о. президента Коморовского (он в настоящее время пребывает в немецком городе Эссен), ни министра МИД Радослава Сикорского, ни также "жертву Освенцима" Владислава Бартошевского.

Все они уверены в том, что Москва проводит расследования с максимально возможной прозрачностью, а польские следователи во всем участвуют - об этом снова в конце недели возвестил министр МИД Сикорский.

Сикорский лжет, не краснея, точно так же, как Туск, Коморовский и т.п. Руководствуясь принципом "много поваров портят еду", они поручили выпечь правдоподобный вариант событий одному только Владимиру Путину, за время правления которого, как известно, по таинственным причинам умерло не менее 67 журналистов.

Сейчас, когда вечером говорят, что незадолго до крушения Туполева в кабине пилотов была какая-то женщина, то к утру женщина уже превращается в мужчину. Польские следователи слышат раздирающие слух крики пилотов, однако через две недели они отказываются от своих слов.

Пилот делает четыре попытки приземления, потом три из них вычеркиваются. А сегодня ставится вопрос, хотел ли пилот вообще приземлиться или просто хотел выяснить видимость в районе аэропорта.

Затем следователи утверждают, что глава ВВС Бласик, возможно, сам сидел за штурвалом самолета смерти, а вот уже, как три дня, мы знаем, что Бласик никогда сам не управлял самолетом.

Потом утверждается, что большинство жертв с трудом или вообще нельзя было опознать из-за ожогов. Однако глава МЧС в Смоленске, который координировал работу гражданских спасателей на месте катастрофы, заявил, что пожар был только на площади в 20 квадратных метров, однако не там, где лежали трупы, и не там, где позднее в грязи и в воде были найдены пистолеты и запасные обоймы телохранителей Президента.

В единственном до сих пор опубликованном в Москве официальном отчете по состоянию следствия по авиакатастрофе внушается, что у пилота произошло в голове затмение или что он хотел убить всех пассажиров, так как иначе невозможно понять выводы "компетентных" представителей властей.

Потому что пилот, у которого раньше была видимость якобы 500-600 метров (которая затем два раза была понижена "следователями" до 200-300 метров), не мог ни при каких обстоятельствах идти на посадку, потому что это было равносильно самоубийству.

Поэтому он якобы снизил высоту, так как хотел проверить правильность того, что сообщил ему о погоде авиадиспетчер, который через три дня после катастрофы пропал и теперь якобы где-то проживает как анонимный преждевременный пенсионер.

Пилот проверял диспетчера якобы потому, что Качиньский был нежелательным лицом в этой местности и ему, безусловно, хотели помешать своевременно добраться до цели.

То, что странный авиадиспетчер оказался лжецом, сейчас уже доказано, как доказано, что он сидел не в контрольной вышке смоленского аэропорта, а в странной конструкции, которое вы видите на этой фотографии.

Существует сотни сомнительных утверждений и противоречий относительно причины катастрофы и проведения расследований. Однако на 100% ясно, что польские, а также русские прокуроры и эксперты пытаются найти единственно причину "несчастного случая", что естественно дает ответ на вопрос, почему результатов становится все меньше, а не больше.

Только полный дурак в рамках целенаправленной дезинформации, а также скандальных расследований может сейчас еще говорит о несчастном случае, с учетом имеющихся сегодня сведений и знаний.

Здесь следует еще заняться возможным "отключением" одного маяка в километре от аэропорта, который точно прекрасно работал еще за 75 минут до крушения.

Кроме того, смоленский аэропорт, используемый в гражданских и военных целях, при такой видимости должен был быть закрыт, по крайней мере, для президентского Туполева, так как для обеих сторон, т.е. Варшавы и Москвы, он имел гражданский статус.

Это статус доказывается тем, что проводящееся для проформы следствие руководствуется не соглашением между Польшей и Россией от 1993 года, а, с согласия Дональда Туска, Чикагским договором об авиации, благодаря чему Владимир Путин в состоянии оформлять результаты, как ему заблагорассудится".

Отдел мониторинга

КЦ

ERAKONDADE RAHASTAMINE

Äriregistri teabesüsteemi andmetel on EV-s registreeritud 13 poliitilist parteid, palju neist aktiivselt tegutsevad on teadmata. Teame vaid seda, et maksumaksja rahadega peetakse üleval erakondi, kes on saanud riigikogusse, seepärast kardavad poliitikud alla valimiskünnise jäämist nagu tuld, tavaliselt lõppeb see ka partei hääbumisega ja registrist kustutamisega.
Rahandusministeeriumi andmetel on ainuüksi 2009. aastal nn. riigierakondadele eraldatud raha alljärgnevalt:

Erakond Kulutaja kood Kohtade arv Riigikogus Kinnitatud summa (kroonides)
Eesti Reformierakond 80043147 31 25 947 921
Eesti Keskerakond 80053370 29 24 273 860
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 80243584 19 15 903 563
Sotsiaaldemokraatlik Erakond 80052459 10 8 370 302
Erakond Eesti Rohelised 80223139 6 5 022 177
Eestimaa Rahvaliit 80040344 6 5 022 177

On ainult üks erand:
Erakond Kulutaja kood Protsent häältest Kinnitatud summa (kroonides)
Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 80060832 1,70% 150 000

Kristlikele demokraatidele, kes said hääli üle 1%-di on makstud 150 000 krooni. Võrreldes riigiparteidega on see närune summa, mis ei kata kaugeltki (isegi 4. aasta jooksul) kulutusi, mida nad pidid tegema ainuüksi kautsjoni tasumisele, et esineda valimistel täisnimekirjaga, ainult täisnimekiri tagab valimiskampaania ajal enam-vähem võrdse kohtlemise.
On vaid kaks teed, lõpetada erakondade riiklik rahastamine, või korraldada see põhjalikult ümber, et rahastamisskeem oleks registrisse kantud parteide suhtes ka õiglane.



Matti Ilves