Tuletan lugejatele meelde ühte aastatetagust kõrge kaitseministeeriumi ametniku sõnu, et Eesti Kaitseväele ei tohi osta palju relvi, sest nad võivad siis hakatagi sõdima ja nii hävinevad kõik meie kultuuriväärtused. Praegu loomulikult nad enam nii trastiliste sõnavõttudega ei esine, kuid kaiteväe võitlusvõime nõrgendamine käib täie hooga edasi.
Toon nüüd väljavõtte Kaitseväe korralduse seadusest (vastu võetud 19.06.08):
§ 34. Keelatud käsk
4) mille täitmine on põhjendamatult ohtlik käsu saaja või teiste isikute elule, tervisele või varale.
Selline seadusepunkt halvab tegelikult sõjaväe võitlusvõime, iga reamees võib nüüd saadud käsud vaidlustada, sest sõjaajal ei olegi käske mis ei seaks ohtu sõjaväelaste elu. Seni kehtis sõjaväes põhimõte, et saadud käsud kuuluvad täitmisele ja nende eest vastutab ainuisikuliselt käskude andja.
Mulle tundub, et Eesti Kaitseväest soovitakse kujundada vaid üks missiooniarmee, mis võtab kuulekalt osa kõigist ÜRO ning natoriikide poolt algatatud sõdadest ja riigikaitse jäätakse täielikult NATO hooleks. Aga kas NATO tuleb meile appi?? Teatavasti NATO sõjavälased ise ei saa algatada ühtegi sõjalist operatsiooni, vaid seda otsustavad riikide valitsused konsensuliku otsuse põhjal. Näiteks viienda kolonni väljaastumiste ja sellele järgneva Venemaa rünnaku korral kaasmaalaste kaitseks, vaevalt, et natoriikide valitsused ühisele otsusele jõuavad.
Vaadake ka videot, milline võiks juba lähiajal olla Eesti sõjavägi:
http://rahvuslane.blogspot.com/2010/11/selline-voiks-juba-lahiajal-olla-eesti.html
0 comments:
Post a Comment