25-29.04. 2011, kl. 09-17.00 korraldatakse Toompea lossi ees nädalapikkune meeleavaldus Tartu Rahu piiride kaitseks ja nõudmaks 2005. aastal sõlmitud Eesti-Vene piirilepingu denonsseerimist ja moratooriumi seadmist loovutuslikele piiriläbirääkimistele. Üks eriti innukas mees plaanib koguni söömise lõpetada.
See on juba mitmes sellelaadne viljatu aktsioon ja kindlasti on piiriteema mitmes mõttes oluline, sest suur osa põlisest setodega asustatud maadest ja Eestile kuulunud maa-aladest on hõivatud, kuid mida loodetakse saavutada aktsiooniga, mis enamus elanikkonna täiesti külmaks jätab? Arvatakse, et nii muudetakse võimude poliitikat või mida?
Tekib küsimus miks tegeletakse analoogsete asjadega, kui on palju olulisemaid teemasid? Eesti enda jätkusuutlikus on sattnud küsimärgi alla, eliit sepistab uut maksupaketti jne. Need on teemad nr. 1 tavainimese elus, mis elu otseselt mõjutab.
Seni on tavainimesele jäänud osadest rahvuslastest mulje kui imelikest, kes tegelevad täielike pseudoteemadega ajal, kui rahvas pageb oma riigist, eliit teeb, mida tahab, majandus on käinud alla jne. eriti on selline arvamus levinud noorte hulgas. Just majandusküsimused, rahva eksistentsi jätk, alternatiivi pakkumine peab olema prioriteet nr 1. Rahvuslus on vajalik element ja olnud tugevate riikide tekke eelduseks, kuid vaid rahvusluse trummiga suurt poliitikat ei tee. Rahvuslus peab olema segunenud majandusliku alternatiivi pakkumisega ja vastama tänapäevastele väljakutsetele, mitte keskenduma esmajärjekorras kadunud sajandite aukudele.
Paigalseis vanadel teemadel ongi ERLi suguste liikumiste surmaseisundi põhjuseks.
Alles siis, kui on elimineeritud katkuna leviv rahva hääbumine, võib pilgud suunata muudele asjadele, sest alles siis on sellel ka mõte.
0 comments:
Post a Comment