11 Ennekõike Soome töö ja ettevõtlus – Põlissoomlaste tööstuspoliitika
Soome majanduslikku ja tööstuslikku baasi on vaja tugevdada. Võimulolijad sisendavad rahvale, et näha on majanduse kasvumärke. See on kvartiilimajanduse pime koht. Samal ajal takistatakse sobimatute otsustega majanduse toimimist ja tööhõive käimatõmbamist. Heaolu tagavat tööstust koormatakse nüüd märksa enam omas riigis tehtud kliimapoliitiliste otsustega kui meiega konkureerivates maades. Me oleme veel kaugel lamale eelnenud "heast" ajast. Põlissoomlaste meelest ei saa Soome lubada endale jätkamist praegusel kliimapoliitika kursil – õige valik oleks üleminek süsteemile, kus erinevate tööstusharude heitkogused on määratud sektorite kaupa, loobuda praegusest heitkogustega kauplemise süsteemist.
11.1 Praeguse kliimapoliitika puudused
Paljud praeguse valitsuse lihtsakoelised maksu- ja litsentsiotsused – rohelise energia maks, eritariifid, kliimatasu arenevatele ja arengumaadele jms. – on suurendanud käegakatsutavalt meie majapidamiskulusid. See kahjustab meie majanduskeskkonda ja õõnestab riigi majandust. Kui tehakse selliseid järske lükkeid, siis peaksid nende arvutuste aluseks olema kindlad ja vaidlustamatud lähteandmed.
Heitkogustega kauplemise süsteemi väärkasutamist ilmneb üha sagedamini. Sadu miljoneid eurosid on suunatud eraisikute kontodele. Heitkogustega kauplemisest, ülejäänud kliimapoliitika miljarditesse küündivatele rahavoogudele lisaks, on saamas üks majanduskurjategijate tulusamaid ärisid.
Teine suur veidrus ÜRO kliimapoliitikas on nn. tööstusriikide südametunnistusraha kogumine. Seda põhjendatakse järgmiselt: arenenud riikidel on kohustus ja vastutus maksta arenevatele riikidele ja arengumaadele kliimaraha! Praegune valitsus on lubanud osaleda selles fondis riigieelarve kaudu kahesaja kuni neljasaja miljoni euroga. On see tänu selle eest, et vanavanemad ja vanemad on loonud pikkade päevade jooksul kõva tööd tehes tööstuse Soome heaolu tagamiseks. Põlissoomlaste meelest on selline rahaline mõtlemine ning südametunnistuse puhtaks ostmine absurdne. Arenevates riikides Hiinas ja Indias ning arengumaades, peamiselt Aafrikas, omavad tootmisettevõtteid kohalike riikidega kahasse rahvusvahelised suurkontsernid. Nad konkureerivad maailmaturul meie tööstusega samades valdkondades. Kuid nemad toimivad täiesti teistsuguste reeglite järgi. Nad tallavad üldjuhul töötajate õigustel ega hooli keskkonnast. Ja need ettevõtted jagavad miljardeid eurosid tulu oma omanikele. Põlissoomlaste meelest peaksid need rahvusvahelised ettevõtted ise eraldama oma suurtest kasumitest kübekese raha keskkonnaohutuse tagamisse investeerimiseks, nagu seda on juba teinud Soome ettevõtjad. Kehtivad riiklikud ning rahvusvahelised baasseadused ütlevad selgelt, et lagastaja koristagu oma jäljed alati ise.
11.2 Tööstuse eluline tähtsus allhankijatele ja heaoluriigile
Meie tööstuse tegevustingimusi tuleb parandada. Kui seda ei tehta, siis praeguse heaoluühiskonna rahaline alus mureneb, seda ei suuda korvata ka nn. roheline kasv.
Pärast valimisi peab uus valitsus muutma kliimapoliitika suunda, et tagada meie põhiliste tööstusharude allesjäämine ja eeldused kasvuks meie maal. Ilma suunamuutuseta võime öelda lähiaastatel majanduskasvule hüvasti. Soome suured metsa- ja metallikontsernid saavad hakkama, kuid selle, et nende tootmisrajatised jääksid Soome, määrab ära tulevase valitsuse programm. Suurte metsa- ja metallikontsernide tegelik mõju tööhõivele tuleb nende tegevuse suurest seotusest allhankijate ja tarneahelatega. Eelseiseva valitsemisperiood ajal toimub tugev konkurents selles, millistesse riikidesse metsa- ja metallitööstuse ettevõtted alles jäävad ja kus nad laiendavad oma tegevust. Riiklikest otsustest sõltub, kas Soome jääb selles konkurentsis püsima.
11.3 Muutused heitkoguste-süsteemi
Heitkogustega kauplemise süsteemi ning administratiivselt heitkoguste vähendamiseks kvantitatiivsete eesmärkide seadmisega ei saavutata globaalselt püstitatud heitkoguste vähendamise eesmärke. Praegune kliimapoliitika ainult aeglustab Euroopa Liidu ja Soome majanduskasvu ning põhjustab tööpuudust heaoluühiskonna põhirahastajale, tööstusele, sest lisakoormus tööstuse kulustruktuuridele kahjustab lõpuks konkurentsivõimet.
Üleminek sektoripõhisele süsteemile oleks õiglane ja see võtaks arvesse juba tehtud investeeringuid, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid. Näiteks Soome terasetootmises on heitkogused tonni kohta poole väiksemad kui Euroopas keskmiselt, rääkimata Aasia ja Venemaa vastavatest ettevõtetest. See on saavutatud süstemaatiliste investeeringutega: sadu miljoneid eurosid on investeeritud tõstmaks tootlikkust ja saamaks heitkoguseid miinimumini.
11.4 Ei tootmise kärpimisele – jah konkurentsivõimele
Kategoorilisel heitkoguste kvantitatiivsete piirnormide rakendamisel tuleb kärpida tootmist, mis viiakse seetõttu üle nendesse riikidesse, mis ei ole võtnud endale kohustust saavutada sarnaseid eesmärke ega teinud selliseid otsuseid nagu Soome ja Euroopa Liit. Meie soovitud süsteemi puhul lepitaks selle asemel kokku üleilmsetes sektoripõhistes piirarvudes. Need tootmisasutused, mis ei jää oma sektoripõhiste heitetasemete alla, maksavad riiklikku või rahvusvahelist kliimamaksu. Kliimamaks on sihtotstarbeline ning sellest rahastatakse investeeringuid keskkonnaohutusse. Tehnoloogiat viidaks selle fondi rahastamisel sinna, kus seda vaja on.
Soomes on töötatud juba välja süsinikdioksiidi sidumise tehnoloogia, mis suudaks vähendada heitkoguseid kuni 30%. Ja seda kõike sulgemata ühtegi puusöe, kändude või turba peal käivat elektri- ja soojajaama. Nii saaks luua vähemalt ühe "väike-Nokia" heaoluühiskonna rahastamiseks. Kliimasanktsioonide tuludest võiks osta just selliseid soomlaste tehnoloogiaid Soomest, mida saaks rakendada maailma erinevates osades kliimat reostavate ettevõtmiste parandamiseks. Maksja peab olema saastaja, mitte keegi teine. Kellelgil ei tohi lubada seda tehnoloogiat kopeerida ja müüa siis oma tootena.
11.5 Riik kui aktiivne omanik ja tööandja
Omanik on oluline. Sinivalge kapital toetab tööhõivet ning tagab turvalise ja taskukohase kapitalitoe börsil noteerimata kasvupõhistele ja kasvule orienteeritud ettevõtetele. Sinivalge kapitalitoe tuumiku moodustavad riiklikud riskiinvesteeringutega tegelevad ettevõtted ja pensionikindlustusfondid. Finnvera ja Teollisuussijoitus peavad arvestama riskide võtmisel saadud suunistega, need vajavad kapitaliseerimist ja nende tööjaotus täpsustamist. Laevaehitustööstusele peavad olema tagatud konkureerivate maadega võrdväärsed tagatiste ja toetuste süsteemid.
Põlissoomlased julgustavad pensionifonde investeerima tugevalt kodumaisesse infrastruktuuri, kaevandusprojektidesse ning kasvuettevõtetesse. Tööpensioni rahad tuleb investeerida kasulikult ja turvaliselt – meie raha ja meie pensionid on paremini kaitstud kodumaale investeerimise, mitte laenude andmisega Kreekale.
Riigiasutustest käiv tööviljakusprogramm tuleks panna Põlissoomlaste meelest seisma, sest see on osutunud pelgalt koondamisprogrammiks, mille puhul ei ole tõendeid tegelikust säästmisest.
11.6 Juurida välja varimajandus
Kuritegelik varimajandus tekitab Soomele igal aastal tohutut majanduslikku kahju, lausa nelja-viie miljardi euro suurusjärgus saamata jäävat maksutulu. Esmajoones just tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus on tõuganud toitlustus- ja ehitussektori varimajanduse nõiaringi välismaise odava tööjõu tõttu. Ehituses tuleks juurde 20 tuhat uut töökohta, kui varimajandus sealt välja saaks kitkutud.
Praegune valitsus on vähendanud sihilikult politsei ressursse rahvusvaheliste majanduskuritegude uurimiseks ning maksuametile ei ole, paljudest nõudmistest hoolimata, tagatud õigust siia saadetud töötajate maksuandmetele. Valitsus on pööranud oma pilgu sellelt kasvavalt probleemilt teadlikult kõrvale ja laiutab nüüd käsi varimajanduse ees. Kosmeetilised seadused, näiteks tagasipööre käibemaksu rakendamisel ehitussektoris, üksi ei aita varimajandust välja juurida. Piisavalt kõvad sanktsioonid tööandjatele, kelle töövõtjad ei täida töötingimusi, ametiühinguliikumise nõudeõigus ning maksumaksja-numbri loomine igale välismaisele töötajale on esimesed sammud, eriti toitlustus- ja ehistussektoris, tasakaalu saavutamiseks. Vastutava poole praegust trahvi, 15 tuhat eurot, tuleb muuta selliselt, et rikkuja peaks maksma 15% kogumahust, näiteks kümne-miljonilise ehituslepingu trahvi suurus oleks 1.5 miljonit eurot.
Praegust õigusrikkumiste tõlgendamise praktikat tuleb tugevdada selliselt, et ehitusplatside kontrollimise käigus vahele võetud varimajandusega tegelejatel, nii ettevõtjatel kui ka töötajatel, konfiskeeritaks koheselt Soomes asuv vara, et tagada sissenõutavate hüvitiste maksmine.
Nõndasamuti tuleb esimeses järjekorras karmistada ka seadust tellija vastutuse kohta ning eraldada rohkem vahendeid õigusjärelevalvet teostavatele asutustele. Ka avalik register maksurikkumistega tegelevatest alltöövõtjatest on suurepärane viis avaldada ettevõtetele survet olla vastutustundlik. Põlissoomlased ei või taluda seda, et majandusliku dünaamikaga õigustatakse maksukuritegevuse kaitsmist.
11.7 Väikeettevõtluse mõju tööhõivele tuleb võtta arvesse maksustamisel
Ilma tööstusliku tootmiseta oleksid heaoluriigi olemasolu eeldused oluliselt halvemad kui praegu. Väikeettevõtluse olulisus Soome ühiskonnale on aga kasvanud ja selle olulisus kasvab pikemas perspektiivis veel märkimisväärselt. Väikeettevõtluse kannustamine ja väikeettevõtjate rolli tugevdamine on olulised. Vajadus tõsta tööhõivet vanuselise struktuuri muutudes on rahvamajanduse seisukohalt väga keerukas väljakutse.
Valitsev töötus läheb meie ühiskonnale majanduslikult ja moraalselt kalliks maksma, seda tuleb üritada seega tõhusalt vähendada. Põhirõhk peab olema tõeliste töökohtade loomisel avatud turule. Ettevõtlusabi, töökohtade loomise toetamise ja maksuerisuste kõrval saab Soome väikeettevõtete konkurentsivõimet ja tööhõivepotentsiaali parandada võttes maksustamisel senisest paremini arvesse ettevõtte töömahukust ja käivet.
Samuti on oluline märkida, et Soome väikeettevõtete huviks ei ole oma tegevuse viimine välismaale. Väikeettevõtlus on tööjõumahukas majandustegevus ja seetõttu on see väär, et väikeettevõtlust takistavad liiga ranged maksureeglid, mis ohjeldavad tööhõivet. Ettevõtete käibel põhinevat maksusoodustuste alampiiri (22500 eurot) tuleb tõsta, nagu ka väikeettevõtete käibemaksu alampiiri, mis on praegu vaid 8500 eurot. Maksusoodustused võib saada kaetud tööhõive suurenemisega.
11.8 Hanked mõistlikes kätes
Hangete ja võistupakkumiste reegleid tuleb Põlissoomlaste meelest täpsustada nii, et Soome ettevõtted jõuaksid avalikes konkurssides samale redelipulgale. Tänane lihtsustatud lähenemine "odavaim võidab" diskrimineerib kodumaiseid ettevõtteid. Kõige soodsam "kogu majanduse" seisukohalt on õiglasema ja Põlissoomlastele meelepärasem liin. Sellisel juhul võetakse arvesse ka ettevõtete ja nende töötajate poolt maksudena tasutavat raha ja võimalikke oste kohalikelt varustajatelt. Praegused hangete ja võistupakkumiste reeglid toidavad varimajandust.
11.9 Transpordiühenduste seisukord
Sellises pikkade vahemaadega riigis nagu Soome on tööstuspoliitika üks keskseid tegureid logistika toimimine. Meie maa maanteevõrk on ebapiisava rahastamise tõttu kannatanud – see on viinud majandusaktiivsuse vähenemiseni, eriti Soome maakondade äärealadel. Seetõttu teevad Põlissoomlased ettepaneku suurendada teede korrashoiule kuluvat raha kahesaja miljoni euro võrra. Suurem osa kaubavedudest toimub maanteid mööda.
Laevade väävlimaks on väljapressimine, mida tuleb tõrjuda. Kui see ei õnnestu, siis on vaja pikki üleminekuperioode, sest Soome on praktiliselt peaaegu saareke, mis ei saa hakkama ilma taskukohaste mereteedeta.
Probleeme raudteede hooldamisel näitavad nii kaug- kui ka linnalähirongide šokeerivad hilinemised ning seetõttu teeme ettepaneku suurendada saja miljoni euro võrra raha raudteede hooldamiseks.
Transpordikulusid ei tohi koormata meiega konkureerivatest maadest kõrgemate keskkonna- ja muude maksudega.
Soome majanduslikku ja tööstuslikku baasi on vaja tugevdada. Võimulolijad sisendavad rahvale, et näha on majanduse kasvumärke. See on kvartiilimajanduse pime koht. Samal ajal takistatakse sobimatute otsustega majanduse toimimist ja tööhõive käimatõmbamist. Heaolu tagavat tööstust koormatakse nüüd märksa enam omas riigis tehtud kliimapoliitiliste otsustega kui meiega konkureerivates maades. Me oleme veel kaugel lamale eelnenud "heast" ajast. Põlissoomlaste meelest ei saa Soome lubada endale jätkamist praegusel kliimapoliitika kursil – õige valik oleks üleminek süsteemile, kus erinevate tööstusharude heitkogused on määratud sektorite kaupa, loobuda praegusest heitkogustega kauplemise süsteemist.
11.1 Praeguse kliimapoliitika puudused
Paljud praeguse valitsuse lihtsakoelised maksu- ja litsentsiotsused – rohelise energia maks, eritariifid, kliimatasu arenevatele ja arengumaadele jms. – on suurendanud käegakatsutavalt meie majapidamiskulusid. See kahjustab meie majanduskeskkonda ja õõnestab riigi majandust. Kui tehakse selliseid järske lükkeid, siis peaksid nende arvutuste aluseks olema kindlad ja vaidlustamatud lähteandmed.
Heitkogustega kauplemise süsteemi väärkasutamist ilmneb üha sagedamini. Sadu miljoneid eurosid on suunatud eraisikute kontodele. Heitkogustega kauplemisest, ülejäänud kliimapoliitika miljarditesse küündivatele rahavoogudele lisaks, on saamas üks majanduskurjategijate tulusamaid ärisid.
Teine suur veidrus ÜRO kliimapoliitikas on nn. tööstusriikide südametunnistusraha kogumine. Seda põhjendatakse järgmiselt: arenenud riikidel on kohustus ja vastutus maksta arenevatele riikidele ja arengumaadele kliimaraha! Praegune valitsus on lubanud osaleda selles fondis riigieelarve kaudu kahesaja kuni neljasaja miljoni euroga. On see tänu selle eest, et vanavanemad ja vanemad on loonud pikkade päevade jooksul kõva tööd tehes tööstuse Soome heaolu tagamiseks. Põlissoomlaste meelest on selline rahaline mõtlemine ning südametunnistuse puhtaks ostmine absurdne. Arenevates riikides Hiinas ja Indias ning arengumaades, peamiselt Aafrikas, omavad tootmisettevõtteid kohalike riikidega kahasse rahvusvahelised suurkontsernid. Nad konkureerivad maailmaturul meie tööstusega samades valdkondades. Kuid nemad toimivad täiesti teistsuguste reeglite järgi. Nad tallavad üldjuhul töötajate õigustel ega hooli keskkonnast. Ja need ettevõtted jagavad miljardeid eurosid tulu oma omanikele. Põlissoomlaste meelest peaksid need rahvusvahelised ettevõtted ise eraldama oma suurtest kasumitest kübekese raha keskkonnaohutuse tagamisse investeerimiseks, nagu seda on juba teinud Soome ettevõtjad. Kehtivad riiklikud ning rahvusvahelised baasseadused ütlevad selgelt, et lagastaja koristagu oma jäljed alati ise.
11.2 Tööstuse eluline tähtsus allhankijatele ja heaoluriigile
Meie tööstuse tegevustingimusi tuleb parandada. Kui seda ei tehta, siis praeguse heaoluühiskonna rahaline alus mureneb, seda ei suuda korvata ka nn. roheline kasv.
Pärast valimisi peab uus valitsus muutma kliimapoliitika suunda, et tagada meie põhiliste tööstusharude allesjäämine ja eeldused kasvuks meie maal. Ilma suunamuutuseta võime öelda lähiaastatel majanduskasvule hüvasti. Soome suured metsa- ja metallikontsernid saavad hakkama, kuid selle, et nende tootmisrajatised jääksid Soome, määrab ära tulevase valitsuse programm. Suurte metsa- ja metallikontsernide tegelik mõju tööhõivele tuleb nende tegevuse suurest seotusest allhankijate ja tarneahelatega. Eelseiseva valitsemisperiood ajal toimub tugev konkurents selles, millistesse riikidesse metsa- ja metallitööstuse ettevõtted alles jäävad ja kus nad laiendavad oma tegevust. Riiklikest otsustest sõltub, kas Soome jääb selles konkurentsis püsima.
11.3 Muutused heitkoguste-süsteemi
Heitkogustega kauplemise süsteemi ning administratiivselt heitkoguste vähendamiseks kvantitatiivsete eesmärkide seadmisega ei saavutata globaalselt püstitatud heitkoguste vähendamise eesmärke. Praegune kliimapoliitika ainult aeglustab Euroopa Liidu ja Soome majanduskasvu ning põhjustab tööpuudust heaoluühiskonna põhirahastajale, tööstusele, sest lisakoormus tööstuse kulustruktuuridele kahjustab lõpuks konkurentsivõimet.
Üleminek sektoripõhisele süsteemile oleks õiglane ja see võtaks arvesse juba tehtud investeeringuid, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid. Näiteks Soome terasetootmises on heitkogused tonni kohta poole väiksemad kui Euroopas keskmiselt, rääkimata Aasia ja Venemaa vastavatest ettevõtetest. See on saavutatud süstemaatiliste investeeringutega: sadu miljoneid eurosid on investeeritud tõstmaks tootlikkust ja saamaks heitkoguseid miinimumini.
11.4 Ei tootmise kärpimisele – jah konkurentsivõimele
Kategoorilisel heitkoguste kvantitatiivsete piirnormide rakendamisel tuleb kärpida tootmist, mis viiakse seetõttu üle nendesse riikidesse, mis ei ole võtnud endale kohustust saavutada sarnaseid eesmärke ega teinud selliseid otsuseid nagu Soome ja Euroopa Liit. Meie soovitud süsteemi puhul lepitaks selle asemel kokku üleilmsetes sektoripõhistes piirarvudes. Need tootmisasutused, mis ei jää oma sektoripõhiste heitetasemete alla, maksavad riiklikku või rahvusvahelist kliimamaksu. Kliimamaks on sihtotstarbeline ning sellest rahastatakse investeeringuid keskkonnaohutusse. Tehnoloogiat viidaks selle fondi rahastamisel sinna, kus seda vaja on.
Soomes on töötatud juba välja süsinikdioksiidi sidumise tehnoloogia, mis suudaks vähendada heitkoguseid kuni 30%. Ja seda kõike sulgemata ühtegi puusöe, kändude või turba peal käivat elektri- ja soojajaama. Nii saaks luua vähemalt ühe "väike-Nokia" heaoluühiskonna rahastamiseks. Kliimasanktsioonide tuludest võiks osta just selliseid soomlaste tehnoloogiaid Soomest, mida saaks rakendada maailma erinevates osades kliimat reostavate ettevõtmiste parandamiseks. Maksja peab olema saastaja, mitte keegi teine. Kellelgil ei tohi lubada seda tehnoloogiat kopeerida ja müüa siis oma tootena.
11.5 Riik kui aktiivne omanik ja tööandja
Omanik on oluline. Sinivalge kapital toetab tööhõivet ning tagab turvalise ja taskukohase kapitalitoe börsil noteerimata kasvupõhistele ja kasvule orienteeritud ettevõtetele. Sinivalge kapitalitoe tuumiku moodustavad riiklikud riskiinvesteeringutega tegelevad ettevõtted ja pensionikindlustusfondid. Finnvera ja Teollisuussijoitus peavad arvestama riskide võtmisel saadud suunistega, need vajavad kapitaliseerimist ja nende tööjaotus täpsustamist. Laevaehitustööstusele peavad olema tagatud konkureerivate maadega võrdväärsed tagatiste ja toetuste süsteemid.
Põlissoomlased julgustavad pensionifonde investeerima tugevalt kodumaisesse infrastruktuuri, kaevandusprojektidesse ning kasvuettevõtetesse. Tööpensioni rahad tuleb investeerida kasulikult ja turvaliselt – meie raha ja meie pensionid on paremini kaitstud kodumaale investeerimise, mitte laenude andmisega Kreekale.
Riigiasutustest käiv tööviljakusprogramm tuleks panna Põlissoomlaste meelest seisma, sest see on osutunud pelgalt koondamisprogrammiks, mille puhul ei ole tõendeid tegelikust säästmisest.
11.6 Juurida välja varimajandus
Kuritegelik varimajandus tekitab Soomele igal aastal tohutut majanduslikku kahju, lausa nelja-viie miljardi euro suurusjärgus saamata jäävat maksutulu. Esmajoones just tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus on tõuganud toitlustus- ja ehitussektori varimajanduse nõiaringi välismaise odava tööjõu tõttu. Ehituses tuleks juurde 20 tuhat uut töökohta, kui varimajandus sealt välja saaks kitkutud.
Praegune valitsus on vähendanud sihilikult politsei ressursse rahvusvaheliste majanduskuritegude uurimiseks ning maksuametile ei ole, paljudest nõudmistest hoolimata, tagatud õigust siia saadetud töötajate maksuandmetele. Valitsus on pööranud oma pilgu sellelt kasvavalt probleemilt teadlikult kõrvale ja laiutab nüüd käsi varimajanduse ees. Kosmeetilised seadused, näiteks tagasipööre käibemaksu rakendamisel ehitussektoris, üksi ei aita varimajandust välja juurida. Piisavalt kõvad sanktsioonid tööandjatele, kelle töövõtjad ei täida töötingimusi, ametiühinguliikumise nõudeõigus ning maksumaksja-numbri loomine igale välismaisele töötajale on esimesed sammud, eriti toitlustus- ja ehistussektoris, tasakaalu saavutamiseks. Vastutava poole praegust trahvi, 15 tuhat eurot, tuleb muuta selliselt, et rikkuja peaks maksma 15% kogumahust, näiteks kümne-miljonilise ehituslepingu trahvi suurus oleks 1.5 miljonit eurot.
Praegust õigusrikkumiste tõlgendamise praktikat tuleb tugevdada selliselt, et ehitusplatside kontrollimise käigus vahele võetud varimajandusega tegelejatel, nii ettevõtjatel kui ka töötajatel, konfiskeeritaks koheselt Soomes asuv vara, et tagada sissenõutavate hüvitiste maksmine.
Nõndasamuti tuleb esimeses järjekorras karmistada ka seadust tellija vastutuse kohta ning eraldada rohkem vahendeid õigusjärelevalvet teostavatele asutustele. Ka avalik register maksurikkumistega tegelevatest alltöövõtjatest on suurepärane viis avaldada ettevõtetele survet olla vastutustundlik. Põlissoomlased ei või taluda seda, et majandusliku dünaamikaga õigustatakse maksukuritegevuse kaitsmist.
11.7 Väikeettevõtluse mõju tööhõivele tuleb võtta arvesse maksustamisel
Ilma tööstusliku tootmiseta oleksid heaoluriigi olemasolu eeldused oluliselt halvemad kui praegu. Väikeettevõtluse olulisus Soome ühiskonnale on aga kasvanud ja selle olulisus kasvab pikemas perspektiivis veel märkimisväärselt. Väikeettevõtluse kannustamine ja väikeettevõtjate rolli tugevdamine on olulised. Vajadus tõsta tööhõivet vanuselise struktuuri muutudes on rahvamajanduse seisukohalt väga keerukas väljakutse.
Valitsev töötus läheb meie ühiskonnale majanduslikult ja moraalselt kalliks maksma, seda tuleb üritada seega tõhusalt vähendada. Põhirõhk peab olema tõeliste töökohtade loomisel avatud turule. Ettevõtlusabi, töökohtade loomise toetamise ja maksuerisuste kõrval saab Soome väikeettevõtete konkurentsivõimet ja tööhõivepotentsiaali parandada võttes maksustamisel senisest paremini arvesse ettevõtte töömahukust ja käivet.
Samuti on oluline märkida, et Soome väikeettevõtete huviks ei ole oma tegevuse viimine välismaale. Väikeettevõtlus on tööjõumahukas majandustegevus ja seetõttu on see väär, et väikeettevõtlust takistavad liiga ranged maksureeglid, mis ohjeldavad tööhõivet. Ettevõtete käibel põhinevat maksusoodustuste alampiiri (22500 eurot) tuleb tõsta, nagu ka väikeettevõtete käibemaksu alampiiri, mis on praegu vaid 8500 eurot. Maksusoodustused võib saada kaetud tööhõive suurenemisega.
11.8 Hanked mõistlikes kätes
Hangete ja võistupakkumiste reegleid tuleb Põlissoomlaste meelest täpsustada nii, et Soome ettevõtted jõuaksid avalikes konkurssides samale redelipulgale. Tänane lihtsustatud lähenemine "odavaim võidab" diskrimineerib kodumaiseid ettevõtteid. Kõige soodsam "kogu majanduse" seisukohalt on õiglasema ja Põlissoomlastele meelepärasem liin. Sellisel juhul võetakse arvesse ka ettevõtete ja nende töötajate poolt maksudena tasutavat raha ja võimalikke oste kohalikelt varustajatelt. Praegused hangete ja võistupakkumiste reeglid toidavad varimajandust.
11.9 Transpordiühenduste seisukord
Sellises pikkade vahemaadega riigis nagu Soome on tööstuspoliitika üks keskseid tegureid logistika toimimine. Meie maa maanteevõrk on ebapiisava rahastamise tõttu kannatanud – see on viinud majandusaktiivsuse vähenemiseni, eriti Soome maakondade äärealadel. Seetõttu teevad Põlissoomlased ettepaneku suurendada teede korrashoiule kuluvat raha kahesaja miljoni euro võrra. Suurem osa kaubavedudest toimub maanteid mööda.
Laevade väävlimaks on väljapressimine, mida tuleb tõrjuda. Kui see ei õnnestu, siis on vaja pikki üleminekuperioode, sest Soome on praktiliselt peaaegu saareke, mis ei saa hakkama ilma taskukohaste mereteedeta.
Probleeme raudteede hooldamisel näitavad nii kaug- kui ka linnalähirongide šokeerivad hilinemised ning seetõttu teeme ettepaneku suurendada saja miljoni euro võrra raha raudteede hooldamiseks.
Transpordikulusid ei tohi koormata meiega konkureerivatest maadest kõrgemate keskkonna- ja muude maksudega.
0 comments:
Post a Comment