10. aprillil 1978. aastal suri Grazi linnas Lõuna-Saksamaal dr Hjalmar Mäe(pildil eesti 
-leegionäridega).
Hjalmar Mäe tegustes 1930ndate esimesel poolel Eesti Vabadussõjalaste Liidu propagandajuhina. Pärast Pätsu-Laidoneri riigipööret alanud "vapside" massilise represseerimise perioodil Mäe arreteeriti korduvalt, ta saadeti asumisele, talle mõisteti kahel korral vanglakaristus - viimane neist 20 aastaks. 1938. aastal ta vabanes amnestiaseaduse alusel. 1940ndal aastal kolis Mäe võltsitud dokumentide alusel koos ümberasujatega Suur-Saksamaale, ning pääses sellega saatusest, mis viis surma tuhandeid ja tuhandeid eesti patrioote ja mille põhjudeks oli diktaator Konstantin Pätsu hukatuslik välispoliitika. 1941. aastal oli Mäe Eesti Vabastamise Komitee esimeheks Soomes. 1941-1945 oli Mäe Eesti Omavalitsuse juht. Pärast sõja õnnetut lõppu oli ta kaks aastat vangistatud nn lääneliitlaste poolt. Seejärel töötas dr Mäe ajakirjanikuna ja hiljem ametnikuna. - Juut Max Jakobsoni juhitud "Inimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti rahvusvahelise Komisjoni" rapordis püütakse vihjata sellele, et Mäel oleks olnud mingi vastutus Eestis väidetavalt toimunud Eestile võõraste rahvuste (juutide ja mustlaste) väidetavates ahistamistes. - Taolise järelduse põhjuseks võib olla vabalt ka komisjoni esimehe rahvus.
-leegionäridega).Hjalmar Mäe tegustes 1930ndate esimesel poolel Eesti Vabadussõjalaste Liidu propagandajuhina. Pärast Pätsu-Laidoneri riigipööret alanud "vapside" massilise represseerimise perioodil Mäe arreteeriti korduvalt, ta saadeti asumisele, talle mõisteti kahel korral vanglakaristus - viimane neist 20 aastaks. 1938. aastal ta vabanes amnestiaseaduse alusel. 1940ndal aastal kolis Mäe võltsitud dokumentide alusel koos ümberasujatega Suur-Saksamaale, ning pääses sellega saatusest, mis viis surma tuhandeid ja tuhandeid eesti patrioote ja mille põhjudeks oli diktaator Konstantin Pätsu hukatuslik välispoliitika. 1941. aastal oli Mäe Eesti Vabastamise Komitee esimeheks Soomes. 1941-1945 oli Mäe Eesti Omavalitsuse juht. Pärast sõja õnnetut lõppu oli ta kaks aastat vangistatud nn lääneliitlaste poolt. Seejärel töötas dr Mäe ajakirjanikuna ja hiljem ametnikuna. - Juut Max Jakobsoni juhitud "Inimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti rahvusvahelise Komisjoni" rapordis püütakse vihjata sellele, et Mäel oleks olnud mingi vastutus Eestis väidetavalt toimunud Eestile võõraste rahvuste (juutide ja mustlaste) väidetavates ahistamistes. - Taolise järelduse põhjuseks võib olla vabalt ka komisjoni esimehe rahvus.
0 comments:
Post a Comment