Ma olen muidugi rohkem kui 100% kindel, et ka Iivi Jõe Connoni jutt jääb hüüdjaks hääleks, sest vabatahtlikult täissöönud oma rahvast reetvad võimurid positsioone ei loovuta.
Põlissoomlaste mäekõrgune edu annab aga ka lootust meile eestlastele, õigemini Eesti rahvuslastele, kes ainsatena tõeliselt hoolivad oma riigist ja rahvast. Mida rohkem võimueliit vägivallatseb, seda kiiremini tuleb pööre. Ajaloo paradoks, mida ülalolijad ei soovi arvesse võtta.
Lisaks sellele, et opositsiooniparteid Eestis on hävingul (protsess, mis tuletab meelde Martin Niemölleri “Kõigepealt tulid nad…..” ), on võimulolejad riigi ametiasutusi kasutanud oma poliitiliste eesmärkde saavutamiseks. Äsja möödunud märtstikuus toimus kolm olulist sündmust.
1. Riigikogu valimised, mille tulemused tekitasid osades eestlastes kahtluse, et tegemist oli häälte varastamisega e-hääletamise süsteemis, mille suurimad edendajad on võimul olevad erakonnad.
2. Riigi president andis oma allkirja eelnõule, mis annab võimudele suuremad õigused elanike telefonikõnede pealtkuulamiseks.
3. Valitsuse toetusel ilmuvas väljaandes Diplomaatia avaldati kaitseminister Jaak Aaviksoo artikkel, milles ta õigustab petmist ja valetamist enesekaitse ja ellujäämise nimel: “Samamoodi tuleb meil leppida arusaamisega, et jumal või Darwin — jällegi sõltuvalt ilmavaatest — ei andnud meile eneseteadvust ja tarkust mitte selleks, et tõde teenida, mida mõned reformatsioonist ja valgustusajast hullutatud inimesed tänase päevani arvavad, vaid selleks, et ellu jääda.” (Diplomaatia nr. 3, märts 2011). Aaviksoo juhatab sisse oma teesi vihjega kübersõjale, kuid võib põhjendatult väita, et tema sügavalt veendunud maailmavaade leiab ka kasutamist, kui ta teeb olulisi otsuseid riigi poliitika asjus.
E-hääletamisega seotud probleemid vajavad lahendust. Olles enam kui 15-aastase kogemusega endine valimiste korraldaja (Registrar of Voters) ühes Connecticuti osariigi linnas USAs, pean tähtsaks kodaniku õigust salajasele hääletamisele, mis on demokraatia põhinõue. Ma näen e-hääletamises mitmeid kodaniku õiguste rikkumisi ja praktilisi probleeme. Kui olin Mõõdukate erakonna liige, tutvusin Eesti valimisseadusega ja käisin vabatahtliku vaatlejana Tallinna kesklinna valimispunktides. Koostasin erakonnale raporti rikkumistest, mida olin näinud. Minu teada ei võetud midagi ette selleks, et eksimusi vältida. DELFI
0 comments:
Post a Comment