Endine kaitseminister ning nüüd haridus- ja teadusministeeriumi juhiks läinud Jaak Aaviksoo ütles usutluses Postimehel, et ta jääb ajakirjas Diplomaatia esitatud arvamuse juurde, mis tekitas tuliseid vaidlusi.
Aaviksoo kirjutas ajakirjas Diplomaatia muu hulgas, et «Informatsiooniline enesemääratlemine rahvusriigi tasemel tähendab ka seda, et keegi ei saa meid sundida tõde rääkima, kui me ise seda ei taha. Ja meist oleks rumal panna pahaks nende riikide tegevust, kes samuti ei soovi alati tõde rääkida.»
Aaviksoo mõtisklus tekitas tulist vastukaja ja näiteks Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud ühines üleskutsega, et Aavisoo ei tohiks jätkata ministrina. POSTIMEES
Ajaloos on see kõik juba olnud, ma pean silmas jesuiitide kuulsat põhimõtet - eesmärk pühendab abinõu ja ei mingit eetikat. Kurvem kogu loos on see, et seda poliitikat hakkab ta juurutama ka noortes, Eesti on niigi moraali ja eetikaga sandis seisus, kas ikka tõesti on vaja olukorda sellise ministri juhtimisel veel halvemaks kujundada?
Hiljuti toimunud küsimuste ja vastuste voorus Riigikogus väitis minister samuti, et riik võib petta. Jutt oli õppelaenude kustutamisest KOV-i või riigi struktuuridesse tööle läinutele, kellele valitsus seda lubas, kuid ühepoolselt ja etteteatamata lõpetas, rikkudes sellega õigusliku ootuse printsiipi. Viga on tunnistanud ka kohtud, kohustades järgepanu KOV-e hüvitamist jätkama.
On küsimus, kas me ikka vajame haridust juhtima sellist härrasmeest. IRL võiks siinkohal kõvasti järgi mõelda. Populaarsust selline minister kohe kindlasti ei too.
0 comments:
Post a Comment