03-04-2011
Postimees Online 02.04.2011 kirjutab artiklis: "Kas eestimaalased vajavad Tarkade Parteid", et kümmekond juristi ja ajaloolast tegutseb selle nimel, et käesoleva aasta lõpuks sünniks uus vasaktsentristlik erakond. Algataja Enn Koppel: "Selle tarviduse tingib, et võimul olevad parempoolsed erakonnad ajavad võrlemisi kummalist majanduspoliitikat ning mõnevõrra ebamäärast välis- ja sisepoliitikat."
Kas kümmekond kõrgharidusega inimest ei suuda aru saada, et riigikogus olevad erakonnad ei aja mingit majanduspoliitikat, vaid viivad ellu EL majanduspoliitikat Eestis. Selle majanduspoliitika nimeks on uuskolonialism, mis tõe ilustamiseks on nimetatud uusliberalismiks. Või ei suuda "tarkade" esikümme aru saada, et Eestil pole oma välispoliitikat. Muidugi suudavad, nad lihtsalt kardavad tõde välja öelda, nad on valelikud. Aga selliseid parteisid on Eestis palju, neli neist isegi riigikogus. Eestis on ainult üks aus partei - Eesti Iseseisvuspartei, mis ütleb tõe valja ja on täpselt välja öelnud ka selle, mis riigi kordategemiseks tuleks teha.
KOMMENTAAR.
Ma nõustun väitega, et nimetus "Tarkade Partei" on pretensioonikas ja puht semantiliselt annab signaali, et kõik ülejäänud on rumalad. Seetõttu ei ole mul ka sellesse kooslusesse erilist usku, nagu ei olnud ka E-erakonda. Juba iseenesest nimetus partei, erakond on tänases Eestis halva maiguga ja lõhnab vaid võimu haaramise soovi järel, vägagi kahtlane on kas nad saavad 1000 liiget, mis erakonna asutamiseks vajalik, kokku. Lubage kahelda?
Eeltoodu on ka põhjus, miks ise oleme jäänud seni rahvaliikumise juurde, MTÜ Vabade Kodanike Ühendus. Kuigi ka siin ei ole välistatud vajaduse korral, rõhutan vajaduse korral parteiks kujunemine. Täna oleme seisukohal, et vajadus partei järel on Eestis vaid tänu kehtivale ebademokraatlikule valimisseadusele, mis lisaks muule ka Põhiseaduse vastane, kuigi kõik instantsid kinnitavad, et JOKK. Eesti vajab majoritaarset valimisseadust ja isikuvalimisi. Erakonnad võivad olla, kuid sellist rolli nagu täna seadus neile annab ei ole neile vaja. Meie erakonnad on kujunenud võimu anastamise vahendiks ja poliitbroilerite kasvulavaks. Tulemust näeme ebakompetensete ministrite näol.
Härra Leito mõtteavalduses ei ole aga midagi üllatavat. Nimetatud härra on ikka ja alati vaid oma naba imetlenud ja kõiki teisi halvustanud, et Jumala eest Eesti rahvuslastel midagi ei õnnestuks. Ma ei süüdista teda kellegi kolmanda huvide teenimises, selline egomaniakk ta kord juba on. Tal on ka tubli kaasvõitleja Tõnu Kalveti näol, kes nii möödunud valimistel, kui ka varem on teinud kõik rahvuslaste lõhestamiseks. Viimati promos ta üksikkandidaadina PK nominaalset ja ebaseaduslikku esimeest Valdo Paddarit, kes samas segmendis ja ringkonnas suisa õgis EIP hääli. Sellise skisofreenilise käitumise tulemusel nii viimati, kui ka varem on EIP kujunenud täiesti marginaalseks jõuks, kelle poolt ei hääleta ka erakonna omad liikmed. Millest rääkida?
Härra Leito, tõe väljaütlemisest ei ole mingit kasu, kui selle järgi ei käida ja tulemuseks on nii erakonna, kui ka nende jõudude mandumine, keda väidetavalt esindatakse.
Veiko Rämmel
0 comments:
Post a Comment