Minu meelest on kommunism üpris kuritegelik ideoloogia – kui seda hakatakse tõsiselt rakendama (üritatakse tõesti saavutada eraomanduse, perekonna ja riigi kaotamist), siis jõutakse ikka ja jälle vägivallani ning lõpuks tuleb välja nii nagu alati. Kuid sellele vaatamata leian ma nüüd, et kommunistide tagasitulekEesti poliitilisele maastikule on suht positiivne. Eesti on üks vähestest Euroopa riikidest, kus puudub kommunistlik partei. See ei ole ilmselt tingitud sellest, et Eestis puuduksid inimesed, kellel on kommunistlikud vaated. Ja praeguses olukorras tundub tervitatav juba igasugune katse poliitilist mitmekesisust veidigi suurendada – isegi kui see esindab suunda, millega mina isiklikult ei nõustu.
Iseküsimus on see, kas antud juhul on tegemist tõsise algatuse, mingi veidra nalja või petteoperatsiooniga.
Korra samas kohas midagi juba üritati. Nüüd on alustatud taas anonüümselt, aga kirjutatakse ka soovist jõuda kunagi erakonna asutamiseni. Oleks justkui võetud omaks demokraatia reeglid. Erakonna ametlikuks registreerimiseks vajalikku tuhandet liiget nad tõenäoliselt kuidagi kokku ei saaks, sest nii palju kommuniste Eestis kah ei ole – ning kaitsepolitsei võib selle üldse kohe ära nullida (kui tegemist ei ole just kaitsepolitsei enda loodud "kärbsepaberiga", mille abil üritatakse hoida protsesse kontrolli all). Erakonnaseaduse kohaselt on sekkumine erakonna siseasjadesse meil keelatud, aga näiteks VEE puhul kutsutakse inimesed, kes soovivad astuda selle liikmeks, väidetavalt kohe kaitsepolitseisse vestlusele, rääkimata kaponatside tegevusest.
Poliitilise politsei olemasolu on Eestis reaalsus ja teiste riikide analoogsete tegelastega on see käitunud seni üsna resoluutselt. Näiteks aasta tagasi peeti piiril kinni Leedu erakonna Sotsialistlik Rahvarinne liikmed, kes tahtsid tulla NATO välisministrite kohtumise ajal Tallinna, et avaldada meelt võõrvägede viibimise vastu Afganistanis. Kuna see sõjapoliitika, mida toetab sisuliselt kogu Eesti poliitiline klass, on rahva hulgas suhteliselt ebapopulaarne, siis kiputakse reageerima selle kritiseerimise peale mõnikord moel, mis ei ole omane tõeliselt demokraatlikele riikidele. Eks näis, kas pärast paremäärmuslaste juhi hiljutist avaldust, mille kohaselt on Eesti poliitilisel maastikul jõutud arvamuste paljusust innustava ja toetava süsteemi kriitilise miinimumpiirini, ollakse kommunistide suhtes tolerantsemad.
Ehtne Kommunism oli võimalik ainult koopaelanike ajastul. Hetkel, mil tekkisid juhid ja alluvad, rikkad ja vaesed, kommunistlik ideoloogia muutus utoopiaks, sest OMA SÄRK ON IHULE LÄHEM, ja sellest puhtinimlikust arusaamast lahti saada on võimatu. Oleg Burov
ReplyDelete