Ma nõustun üldiselt Jürgen Ligi ning mitmete Euroopa suurriikide juhtidega, et Prantsuse rahandusminister Christine Lagarde (Rahvaliikumise Liit) oleks hea valik Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektori kohale, sest "Lagarde on kaheldamatult väga võimekas ja särav kandidaat, kes pakuks ka võimaluse säilitada see koht Euroopa Liidule", nagu ütles Ligi. Aga samas ei maksa vaadata mööda ka võimalikest ohtudest, mis on tema kandidatuuriga seotud. Nagu täheldas Nicolas Dupont-Aignan:
"Ajal kui eurotsoon on vältimatute vapustuste künnisel on hädavajalik, et Euroopa hoiaks enda käes IMF-i juhi kohta, nimetades ühe omadest. See on põhjus, miks oleks äärmiselt kahetsusväärne, kui sellele postile määrataks praegune majandus- ja rahandusminister, keda ohustab kohtulik uurimine väga tõsistes rikkumistes. See oleks tegelikult kahjulik selle tegevusele, kui IMF-i juhib isik, keda kahtlustatakse võimalikus võimu kuritarvitamises, mis läks Prantsuse maksumaksjatele maksma ilmatu 385 miljonit eurot. Ja muidugi oleks see katastroofiline sellele institutsioonile, kui selle kõrgeim juht saaks ametliku süüdistuse nendes asjades. Pealegi ei ole Prantsusmaal, mille reputatsiooni on sügavalt kahjustanud DSK juhtum, mingit õigust riskeerida teise IMF-i juhti puudutava skandaaliga. Kõigil nendel põhjustel, seda niikaua kui õigus pole kõlanud, kutsun ma vabariigi presidenti ütlema avalikult lahti väärast mõttest toetada seda kandidatuuri."Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy seda üleskutset kuulda ei võtnud ja Lagarde kogub järjest toetajaid, kes soovivad näha teda IMF-i eesotsas. Aga kui ta peaks sinna tõepoolest jõudma, kuid seejärel realiseeruvad need riskid, millele viitas Dupont-Aignan, siis... mis siis saab
No comments:
Post a Comment