VEIKO RÄMMEL, ÜKSIKKANDIDAAT 889, TARTU: LAISKUS EI OLE ÕIGUSTATAV!

Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli andmetel jätab ülikooli pooleli kolmandik alustanutest. Põhjuseks töö- ja isiklik elu.

Ilmselt näevad nupukese autorid siin probleemi. Mina küll ei näe, iga inimene on oma õnne sepp ja vabal inimesel vabal maal (iseküsimus, kas me elame vabal maal?) on valik. Kui ta valis töö- või pereelu või mõlemad korraga ja loobus õpingutest, siis see samuti tema valik.

Iseküsimus, et täna on töötamine paljudele päevastele õppuritele sundkäik. Muidu ei ela lihtsalt ära, rääkimata õpingute rahastamisest. Vaatamata IRL-i ja teiste kartellikate kõlavatele lubadustele hääletasid just nemad maha õppelaenude hüvitamise riigi ja KOV sektorisse tööleasujatele ning emadele, kes õppetöö ajal lapse sünnitanud. EÜL-i toel on õppurid küll kohtuasjad seni võitnud, kuid need on üksikud. Riik ei ole oma viga heastanud.

Olen oma programmis kõrgharidusele pühendanud suure osa, see on teema mida jagan. Muuseas IRL-i lubadused ja meetmed on justkui minu kahe aasta tagustest ettepanekutest maha kirjutatud. Selle vahega, et ma ei kasuta populistlikku väljendit TASUTA. Olgu need siinkohal siis välja toodud.

Väljavõte Veiko Rämmeli, üksikkandidaat 889, Tartu valimisprogrammist:

KÕIGILE KÄTTESAADAV KÕRGHARIDUS

+ Kõrgharidus peab olema kättesaadav kõigile võimekamatele, sõltumata noore või tema vanemate rahakotist. Selleks tuleb sisse viia õppemaksu ja ka elamiskulude kompenseerimine edukatele õppuritele.

+ Annan aru, et täiesti tasuta kõrgharidus on utoopia, sest maksumaksjad peavad selle kinni maksma. Samuti võib tasuta hariduse jagamisega kaasneda kuritarvitused ja lohakus. Tuleb vaid teha mõned lihtsad sammud noorele taskukohase hariduse andmiseks Eestis:
+ taastada sisseastumiseksamid kõrgkoolidesse, et selekteerida välja võimekamad;
+ kehtestada õppetoetused (stipendiumid) suuruses ja määras, mis võimaldavad äraelamist ja õppimist ega loo vajadust kõrvalt töötamise järgi;
+ toetused peavad sõltuma õppeedukusest (tublidusest);
+ tuleb vaadata üle õppelaenude süsteem ja hoolitseda selle eest, et neid kasutataks sihtotstarbeliselt;
+ taastada õppelaenude kustutamine neile, kellele riik seda lubas, kuid hiljem seda lubadust murdis;
+ õppemaks peab olema kõigis koolides võrdne, sõltumata erialast ja omandivormist, kusjuures puudujääv osa tuleb koolidele kompenseerida riigieelarvest;
+ tudengi omavastutuse tagamiseks peaks jääma minimaalne õppemaks, vastasel juhul muutuvad meie kõrgkoolid lapsepõlve pikendajateks ja rumalate taimelavaks.

NSBLOGI: VEEL TOIDUHINNAST

Veel toiduhinnast

Posted in nsblogi@politician.com on 31. jaan 2011 by Maximus Germanus Meridius

“Kuna inimesi sünnib rohkem ning põllumaad juurde ei tule, siis jätkavad toiduainete hinnad kasvamist,” ütles Marje Josing. “Kui on lihtsam eksportida, siis meil hind tõuseb.”

Reaalselt saaks toiduhinna tahtmise korral väga lihtsalt alla tuua.

Praegu on toiduhind täielikult viidud börsil toimuva ja maailmaturu nõudluse mõjualasse. See tähendab, et kodumaine toodang viiakse maailmaturule ja hiljem ostetakse see sisse seal kujunenud hinnaga, mis muudabki kalliks.

Kui aga panna peale nt vilja maksimaalhind koduturul, mis arvestaks kõikide osapooltega ja lubataks näiteks vilja välja vedada vaid siis, kui kodumaise turu vajadused on tagatud, siis tuleks hind kiirelt alla. Tavaline põllumees suurt ei kaotaks, sest tema müüb suuresti toodangut kokkuostja poolt fikseeritud hinnaga, küll aga võidaks oma rahvas.

Eesti ei peaks ikka eksootiliste parasiitlikku juurdekasvu toetama.

Aga selline hinnalangetamine ei meeldiks ju euroisandatele – spekulatsioonist kasulõikajatele – ja seetõttu tuleb võimul kõik sellised ideed maha teha.

INFOPARTISAN: JÄRVA- JA VILJANDIMAAL KANDIDEERIJATEST

Järva- ja Viljandimaal kandideerijatest

Selles valimisringkonnas läheb jagamisele kaheksa mandaati. Kandidaate on kokku 60, konkurents seega 7.5 inimest kohale.

Üksikkandidaatidena astuvad üles Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Koguesimees Valdo Paddar, päästjate usaldusisik Andreas Reinberg ja talupidajast bussijuht Kalle Hiob.

Reformierakond, 10 kandidaati. Eelmine kord kogus enam kui kolmandiku oravatele antud häältest Viljandist pärit Meelis Atonen, kes on tänaseks teatavasti aktiivsest tegevpoliitikast lahkunud. Esinumbriks on nüüd toodud Jürgen Ligi, kelle käesoleva ajaveebi lugejad valisid eelmise aasta augustiskõige asjalikumaks ministriks Eesti praeguses valitsuses. Pooled kandidaadid on samad, kes 2007. aastal, nende hulgas riigikogulased Peep Aru, Tõnis Kõiv ja Tõnu Juul ning Viljandi linnapea Kalle Jents, kes suundub pärast neid valimisi ilmselt tööle parlamenti. Kui erakonnal läheb valimistel väga hästi, siis võib sama teed minna ka Viljandi külje all asuva Viiratsi vallavanem Sulev Kannimäe, kes kuulus varem Rahvaliitu. Kannimäe ja ülejäänud kolm uut nime on kandideerinud eelnevalt kõik kohalikel valimistel, kuid mitte parlamenti.

Keskerakond on toonud esinumbriks Enn Eesmaa. 2007. aastast on tagasi siis üksipäini ligi pooled keskerakondlastele antud häältest kogunud Jaak Aab, Paide linnapea Kersti Sarapuu, erakonna peasekretär Priit Toobal ja Peeter Rahnel, kelle juhitavas Abja vallas asub ka president Ilvese talu. Ülejäänute hulgast tuntuim on nähtavasti teoloog Raivo Raave, kes 1999. aastal kandideeris Tallinnas parlamenti Eesti Kristliku Rahvapartei (tänase nimega Eesti Kristlikud Demokraadid) ja kohalikel valimistel Isamaaliidu, kuid 2009. aastal juba Keskerakonna nimekirjas ning on nüüd Tallinna linnavalitsuse palgal. Raave on erakonna kultuurikogu esimees ning tuntud ka kui Aleksandr Dugini poliitilise filosoofia ehk uuseuraasluse maaletooja. Ülejäänud neli on kandideerinud varem kohalikel valimistel, nende hulgas Viljandi Haigla juhataja Ülle Lumi.

Isamaa ja Res Publica Liit. Esinumbriks taas Helir-Valdor Seeder, praegune põllumajandusminister. 2007. aasta nimekirjast on alles veel riigikogulane Kaia Iva ja Albu vallavanem Kalju Kertsmik. Res Publica 2003. aasta lennust on tagasi Andres Jalak ja Raivo Raja. Varem on parlamenti kandideerinud ka Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Ando Kiviberg, kes tegi seda 1995. aastal valimisliidu Isamaa ja ERSP liit nimekirjas. Praegu on ta Viljandi linnavolikogu liige. Ülejäänud neli on kandideerinud seni ainult kohalikel valimistel, nende hulgas Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor ning Karksi vallavolikogu esimees Hendrik Agur ja Tallinna linnavolikogu liige Siim Kabrits, kes võib hea õnne korral isegi parlamenti pääseda, sest asub erakonna üldnimekirjas 19. kohal.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Esinumbriks on erakonna esimees Sven Mikser, kelle võimest häältekogujana oli siin veidi juttu oktoobris. SDE 2007. aasta nimekirjast on tagasi veel viis nime, nende hulgas erakonna endine peasekretär Randel Länts, tekstiilikunstnik ja õppejõud Anu Raud ning OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku vanemnõunik Kaupo Känd. Rahvaliidust on tulnud neli inimest, parlamenti kandideerisid neist eelmine kord Jaanus Marrandi ja Helmen Kütt, Viljandi linnavalitsuse sotsiaalameti juhataja. Ülejäänud kaks on kandideerinud seni ainult kohalikel valimistel.

Rohelistel on siin kõigest kaheksa kandidaati, sest kaks otsustas ennast ise taandada. Nimekirja juhib vabakutseline muusik Jaan Sööt, kes kandideeris 2002. aastal kohalikel valimistel Tartu linnas Res Publica nimekirjas ning kuulus veel paari nädala eest Isamaa ja Res Publica Liitu, kuid esineb nüüd mitteparteilasena. Eelmine kord ligi pooled rohelistele antud häältest kogunud Tõnis Mägi on kadunud ning toonastest kandidaatidest on jäänud alles ainult metsakonsultant Ülle Kuldkepp. Soomaalt on saadud kandideerima Indrek Hein. Tagasi on 1992. aastal kuningriiklaste nimekirjas parlamenti valitud Rein Kikerpill. Ülejäänutest kaks on kandideerinud kohalikel valimistel, teised mitte.

Rahvaliit on seadnud üles kuus kandidaati, erakonda kuulub neist neli. 2007. aasta nimekirjast on jäänud tänaseks alles ainult Monika Kuzmina, Rahvaliidu noorteühenduse ja erakonna regionaalarengu juht. Tagasi on 1999. aastal Koonderakonna nimekirjas parlamenti kandideerinud Järvamaa Põllumeeste Liidu esimees Enn Reismann. Ülejäänud kaks rahvaliitlast on kandideerinud varem kohalikel valimistel, üks neist Saarepeedi vallavanem Salme Koplikask, mitteparteilased mitte. Viimaste näol on tegemist Viljandi ettevõtjatega ja üks nendest, Valdeko Kalma, on ka Rahvaliidu nimekirja esinumbriks.

Eesti Iseseisvuspartei ainsaks kandidaadiks on tuntud soolapuhuja Hannes Vanaküla, kes ei ole varem valimistel kandideerinud.

Erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid ainsaks kandidaadiks on Veiko Teekel, kes kandideeris eelmine kord Võru-, Valga- ja Põlvamaal.

Vene Erakond Eestis on seadnud siin nüüd oma ainsa kandidaadina üles Juri Desjatnikovi, kes kandideeris 2007. aastal Tartu linnas.

PÄEVASÕNA SAALOMONILT

Õpetussõnade kasulikkus

¹Saalomoni, Taaveti poja,
Iisraeli kuninga õpetussõnad
²tarkuse ja õpetuse tundmaõppimiseks,
mõistlike sõnade mõistmiseks,
³et võtta õpetust targaks käitumiseks,
õigluseks ja õiguseks
ning õigeks eluviisiks,
⁴et anda kogenematuile oidu,
noortele teadmisi ja otsustusvõimet -
⁵kes tark on, see kuuleb seda
ja võtab veelgi enam õpetust;
kes aru saab, see omandab oskuse
⁶õpetus- ja tähendamissõnade,
tarkade meeste ütluste
ja nende mõistatuste mõistmiseks.

⁷Issanda kartus on tunnetuse algus,
meeletud põlgavad tarkust ja õpetust.

Hoiatus kurjale teele ahvatlejate eest

⁸Kuule, mu poeg, oma isa õpetust
ja ära jäta tähele panemata
oma ema juhatust,
⁹sest need on su peale ilupärjaks
ja kaela ümber keeks!
¹⁰Mu poeg! Kui patused sind ahvatlevad,
siis ära nõustu!
¹¹Kui nad ütlevad: "Tule meiega!
Varitseme verd, luurame süütut
ilma põhjuseta,
¹²neelame neid otsekui surmavald,
elusalt ja tervelt
nagu haudaminejaid,
¹³küllap me siis leiame
kõiksugust kallist vara
ja täidame oma kojad saagiga.
¹⁴Heida liisku meie keskel
ja meil kõigil olgu ühine kukkur!" -
¹⁵siis, mu poeg, ära mine nendega seda teed,
hoia oma jalg nende radadelt!
¹⁶Sest nende jalad jooksevad kurja poole
ja nad tõttavad verd valama.
¹⁷Ent asjatu on võrku laotada
kõigi tiivuliste nähes:
¹⁸sest nad varitsevad omaenese verd,
luuravad omaenese hinge.
¹⁹Niisugune tee on igaühel, kes ahnitseb kasu:
selle omanikult võetakse hing.

Tarkuse kutse

²⁰Tarkus hüüab tänavail,
annab oma häält kuulda turgudel,
²¹kisendab lärmakates paikades,
kõneleb oma sõnu linnaväravate suus:
²²"Kui kaua te, rumalad, armastate rumalust?
Kui kaua meeldib hooplejail hoobelda
ja alpidel vihata teadmist?
²³Pöörduge minu noomimise alla!
Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu,
teen teile teatavaks oma sõnad.
²⁴Et ma olen kutsunud,
aga te olete tõrkunud,
olen sirutanud oma käe,
aga ükski pole tähele pannud,
²⁵ja et te pole hoolinud
mitte ühestki minu nõust
ega ole tahtnud mu noomimist,
²⁶siis naeran minagi teie õnnetust,
pilkan, kui teie kohkumine tuleb,
²⁷kui teie kohkumine tormina tuleb
ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub,
kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad.
²⁸Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta,
otsivad mind, aga ei leia.
²⁹Sellepärast et nad on vihanud tunnetust
ega ole valinud Issanda kartust,
³⁰et nad ei ole hoolinud minu nõust,
vaid on põlastanud kõiki mu noomitusi,
³¹peavad nad siis sööma oma tegude vilja
ja küllastuma oma kavatsustest.
³²Sest rumalaid tapab nende taganemine
ja alpe hukkab nende hooletus.
³³Aga kes mind kuulab,
võib julgesti elada
ja olla muretu, kurja kartmata."

PÄEVALOOSUNG 01.02.2011.A.

1. Teisipäev Tõstkem oma südamed ja käed Jumala poole taevas.

NI 3:41

Palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega.

Ef 6:18

Ükskõik, kus sa Jumalat ka ei otsiks, kas keset kaunist katedraali või lepavõsas, Jumal vastab otsijale. Isikliku kontakti Jumalaga peab iga inimene saavutama, et olla Jumala tempel, teada, keda ta kummardab, olla ühenduses taevase Isaga, nii siin, kui ka igavikus.

Paul Himma

Lisalugemist: Mt 8:28-34; Rm 3:27-31

VEIKO RÄMMEL, ÜKSIKKANDIDAAT 889 TARTUS: PSEUDOTEEMAD SEEKORDSETEL VALIMISTEL

Selle valimiskampaania märksõnadeks on saamas pseudoteemad. Juba mitmendat päeva saame lugeda naiste vähesusest nii erakondade juhtorganites, kui ka kandidaatide seas.

Olgem siis täpsed ja ausad. Ei ole mingit naiste rõhumise või alavääristamise tendentsi Eestis. Soorollide jaotus on meie maal ajalooliselt kujunenud ja see on võrdne. Ainuke asi, et olid meestetööd ja naistetööd. edasi võib igaüks ise mõelda.

Riigikogus, kui ka firmade juhtorganeis on eeskätt oluline pädevus, kui naisel on see olemas, siis teda ka edutatakse, kui ei...Sookvoodid nii kandideerimisel, kui ka firmade juhtorganite moodustamisel on absurd kuubis, nii saavutame laguneva majanduse ja firmad ning ka riigi. Puuduvad veel kvoodid seksuaalvähemuste (loe:homode ja lesbide) palkamiseks ja kandideerimiseks.

Me peaksime rääkima riigi kriisist välja toomisest, demokraatia taastamisest jms. Väheste eranditega ei soovi neil teemadel eriti keegi sõna võtta.

VEIKO RÄMMEL, ÜKSIKKANDIDAAT 889 TARTUS: AARNE RUBENI RUMAL JUTT DELFIS

Kodanik Aarne Ruben on suutnud Delfis jälle lollustega hiilata. Kahju!

Keegi ei soovi Vene koolide õpilasi Eestlasteks teha, kuid on fakt, et tänaseni on Vene koolid riigivastasuse kantsiks. Kuna kodus Eesti keelt ei õpetata ja ei nõuta ja koolis ka vaja ei lähe, siis enamus ei õpigi.

Isiklikult olen seda meelt, et inimene peab oma juured säilitama ja kui mu naabritüdrukule üritati selgeks teha, et ta on Eestlane, sest Venelased on okupandid, siis pidasin temaga pika vestluse ja käisin koolis (ta õpib Eesti koolis) õiendamas, tulemusega. Kuid see on teine asi.

Sama asi on vene keelega. Me elame Venemaa kõrval ja sinna ei ole midagi parata, me ei saa Eestit selga võtta ja mujale kolida. Paraku on Vene keele oskusega lood sandid ja siin on vaja midagi kohe ette võtta. Oma naabri, seda enam, et potensiaalselt vaenuliku naabri keelt peab oskama.

Me peame lõpetama olukorra, kus riigis on inimesi, keda kasvatatakse 5-s kolonniks maast madalast, kus riigis on getod; Lasnamäe, Kopli, Ida-Viru linnad. Paljud neist muulastest on väga mõistlikud, kuid nad on ühekülgse meedia meelevallas, et mitte öelda tegu on ajupesuga.

TMS: ILMAR VANANURM: USK IMEDESSE

ILMAR VANANURM: Usk Imedesse

Lisatud: 31. jaanuar Saada sõbrale Usk imedesse on ilmselt tõepoolest meie geenidesse siirdatud...Kui inimlaste geene kunagised tulnukad-jumalad „sättisid“ - nagu ulmefännid usuvad - , siis muidugimõista siirdasid nad sinna ka usu. Usu kui ühe aruka, mõtleva liigi säilimise tähtsaima eelduse. Mis elu see olgu, kui sa homsesse ei usu! Usk on ime. Ime aga nii tähtis ja oodatav, et maalisin pealkirjas suure algustähe! Ühes esinemises arvas üks vene kirjanik Aleksandr Prohanov (impeeriumimeelne, kahjuks), et kui jälle asutataks MMM-pank, siis viiksid inimesed ikka jälle sinna oma säästukesed, lootes suuri kasumeid, rikkust kerge(ma) vaevaga. 1990ndail aastail asutas Sergei Mavrodi Venemaal panga, mis lubas suuri intresse. Kelle idee see oli, kes teab? Võimalik, et Mavrodi oli vaid ikoon, vastutusevõtja. Panka voolas kokku miljardeid. Esialgu saadigi pidevate laekumiste arvelt häid intresse. Siis ühel ööl aga viidi hulk tonne kaaluv sularaha siiamaani teadmata suunas ning sajad tuhanded inimesed jäid rahata. Mavrodi pandi muidugi türmi, nüüdseks on ta raudkardinate tagant väljas, ent temalt midagi võtta ei ole. Tema ainsat, möbleerimata korterit Venemaal käest ei võeta. Ja kas siis Eestimaal teisiti oli?! Kadunud Maapank jäigi mulle 3000 võlgu. Usk imedesse ei tunne riigipiire ega erinevusi rasside vahel, isegi haridustase ei takista inimest imedesse uskumast. Imede usukumisest kirjutas ju ka majandusteadlane Andres Arrak: „Valitsuse kulutuste arutu kasvatamine valimislubaduste katteks ei saanud olla jätkusuutlik. Eesti Panga jõuetud näpuviibutused liigodavast rahast lolliks läinud rahva suunas osutusid ettearvatult ebapiisavaks. Mõlemal, nii valitsusel kui ka pangal olid majanduse mahajahutamiseks vajalikud vahendid tegelikult olemas. Ent roosa udu ei olnud vallutanud vaid lihtrahvast. Viimasele meeldis uskuda kokkulubatud pudrumägesid, valitsejad nautlesid neid lubadusi jagades.“ („Võrumaa Teataja“ 24. oktoober 2009) Ammu-ammu vestsin muinasjutu vanapoisist Riihardist, kes heinaajal seitse korda rehale astus ja vastu pead sai. Sest üks kavalpea (võibolla poliitik, kuigi toona seda sõna ei kasutatud) ütles talle, et su reha piid peavad seitse päeva taevasse vaatama, siis saadab Kõigevägevam kauaoodatud kauni naisukese. Usu nimel neelas ta alla kõik vopsud ja irvitused. Nüüdki - ja valimiste eel eriti - usuvad kümned tuhanded inimesed, et needsamased Eesti majanduse suunajad tahavad ja suudavad imet teha ning Eesti jõuab vot-vot Euroopa rikkamate hulka. Tühja rahakoti omanik usub, et küll imetegijad temagi tengelpunga midagi kopsakat poetavad. Imede ime on see, et rikkuseuskujate seas on ka elukogenud inimesi. Elu näinud küll, kuid kes, nagu too Riihard, on suure Eesti Ime nimel valmis jälle vastu pead saama. Imesse uskujaid, neid rikkaks saada tahtjaid ei veena ümber isegi sada tuhat võõramaal tööleiba söövat inimest, tuhanded näljased koolilapsed ega see kümnendik oma rahvast, kes töötuna sandikätt väristab. Kõiki neid riihardeid seletamas kuuldes mõtlen ikka jälle: jah, usk teeb tõesti imesid!

OLEG BUROV: LILLA TEEMA

Arvan, et sellel teemal ma kaasaütelda midagi ei saa, sest ei tea, kelle- ja millega on tegemist. Pole uurinud selle nähtuse teaduslikke aluseid ja põhjendusi ja ei soovi seda ka teha, ei huvita. Kas on sisuline või põhimõtteline vahe homol ja daltoonikul? Haiged. Ehk neid peaks hoopis haletsema, sugutung on, aga ei suuda paeluda naisterahava tähelepanu ja ei leia, kes neile anduks.

Ehk on inetud, suust haiseb, veel midagi. Ma ei saa kommenteerida nähtust, millest aru ei saa. Jah, nad on vastikud, aga sama vastikud on kusehaisulised isikud. Kõlblus? Kes defineerib seda mõistet. Samas aga on suur kamp palgalisi inimõiguslasi, kes röögivad igal nurgal õigustest, aga unustavad, et Inimõiguste deklaratsiooni § 13 lubab igal isikul oma tahte järgi valida elukohamaad, aga kuidas see seostub viisarežiimidega? Vaikus nendelt.

Siin tuletaksin meelde ühte ütlust: Ära liiguta sitta, hakkab haisema.

VANGLAPLANEET: ANTO RAUKAS KLIIMAST JA CO2-ST

VANGLAPLANEET: Anto Raukas kliimast ja CO2-st

UUS MAAILMAKORD I: LIBERALISM - VABAMÜÜRLASTE VÄLINE IDEOLOOGIA, 1. POOL

Uus maailmakord I: liberalism - vabamüürlaste väline ideoloogia, 1. pool

31. jaanuar 2011

SI-37 Käesoleva valimiseelse nädala raamatuks on valitud "Uus maailmakord", mis puudutab usuvoolu nimega "vabamüürlus" ambitsioone ja selgitab, mille poolest neid saab pidada lutsiferiaanliku maailmavalitsuse rajamise katseks. Tekst: "Uus maailmakord" Liberalism pole mitte vabamüürluse olemus, vaid pigem praktiline aspekt, vahend (paljude väidete osas pealegi ajutine) lutsiferiaanluse maailmavalitsuslike plaanide ehk uue maailmakorra elluviimisel. Kui see saab ükskord ellu viidud, pole vabadusest enam juttugi. Vajaduse korral võivad vabamüürlased kasutada – ja on tegelikkuses ka kasutanud – oma kavatsuste elluviimiseks teisi ideoloogiaid, millel on liberalismiga üsna vähe ühist (vahest ainult nende destruktiivsus Jumala loomuliku ja üleloomuliku korra suhtes ning vaen katoliku religiooni ja Kiriku vastu). Näiteks marksismi ja kommunismi väljakujundamisel, nagu ka kommunistliku Oktoobrirevolutsiooni läbiviimisel, mängisid otsustavat osa peamiselt juudi päritoluga illuminaadid juudi pankurite ja suurtöösturite rahade toetusel. Ka vabamüürlaste liberalism kui nende ideoloogiline põhirelv ise on ajaloo jooksul põhjalikke muutusi läbi teinud. Massoonliku ideoloogia ratsionaalsed (filosoofilised) aspektid: 1. Vabamüürlaste ideoloogia filosoofiliseks vundamendiks on tunnetuslik ja eetiline subjektivism ning relativism. Selle kohaselt ei eksisteeri maailmas mingit universaalset, inimestest sõltumatut, objektiivset ja muutumatut tõde ning mingit objektiivset, inimese tahtest sõltumatut moraalset korda. Vastupidi, tõde ja moraal sõltuvad inimestest, nimelt ühiskondlik-poliitilistest, sotsioloogilistest ja kultuurilistest oludest, muutudes ja arenedes koos nendega ikka paremuse suunas – progressism ja futuroloogiline optimism on vabamüürlaste ideoloogia ja maailmavaate oluline osa. Arengu suuna määravad muidugi “valgustatud targad”, kelle plaanid ainsana relativeerimise alla ei kuulu, igatahes mitte valgustamata “pööbli” poolt. Kui ei eksisteeri mingeid kindlaid ja muutumatuid väärtusi, kui kõik väärtused on suhtelised ja muutuvad, on meil tegemist dogmaks tõstetud relativismiga. 2. Liberalism kui negatiivne arusaam vabadusest (vabadus igasugustest piirangutest ehk vabadus mõelda, öelda ja teha, mis iganes pähe tuleb) on tihedas seoses relativismiga. Et anda ideoloogiale väärikat nime ja laiadele massidele atraktiivset kuju, nimetavad vabamüürlased seda mõtte- ja südametunnistuse vabaduseks ning on selle kuulutanud üheks põhiliseks inimõiguseks (Inimõiguste deklaratsioon, art 7). 3. Religiooni vallas propageerivad vabamüürlased kõikide religioonide võrdsust (kuna pole mingit absoluutset tõde, pole ka mingit Jumala ilmutatud üleloomulikku religioosset tõde ja ükski religioon pole tõesem kui teised) ning sellest tulenevat religioonivabadust. 4. Kuna jumalik ilmutus ja usk kui inimese vastus sellele on olemuslikult üleloomulikud (inimloomuse enese võimalusi ületavad) nähtused ja seotud inimese tõstmisega loomulikust korrast üleloomulikku ehk armu korda, siis on vabamüürlased igasuguse loomulikku korda ületava ja täiustava Jumala-poolse “vahelesegamise” idee vastu. Seda hoiakut võib iseloomustada mõistetega ratsionalism (siin tähendab: ainult puhas mõistus!; jumaliku ilmutuse ja üleloomuliku usu kui tunnetusvahendi põhimõtteline eitamine) ja naturalism (imede, pühitseva armu ning inimese üleloomuliku lõppeesmärgi eitamine). 5. Vabamüürlaste filosoofiliste ning religioossete vaadete aluseks on mitmesugused uus- ning kaasaegsetes filosoofilistes vooludes (kantism, eksistentsialism, strukturalism, psühhoanalüüs, mütoloogilis-sümbolistlik religioonifilosoofia jt) väljenduvad seisukohad, mille ühisosadeks on agnostitsism, subjektivism, immanentism ning alateadvuse, tunnete, fantaasia ja tahte seadmine kõrgemale mõistusest või sellega võrdsele tasemele. Mõistus kuulutatakse nende teenriks või keeldutakse talle omistamast teiste võimete suhtes kõrgemat ja juhtivat rolli. Selline antropoloogia on radikaalselt vastupidine klassikalisele antiik- ja kristliku kultuuri antropoloogiale, mille kohaselt inimese kõrgeim jõud on mõistus, mis tahte abil peab valitsema fantaasia, kirgede, tunnete ja alateadvuse üle ning neid juhtima. Uus antropoloogia on inimhinge sisekorra, vaimse elu ja moraali, kuid ka ühiskondliku korra tasemel radikaalselt revolutsiooniliste tagajärgedega, õigustades ja põhjendades subjektivismi, voluntarismi, egoismi ning kõikide loomalike tungide ja kirgede vallapäästmist inimeses. Modernismi kaudu on sellised vaated leidnud sissepääsu ka teoloogiasse ning katoliku Kirikusse, olles Vatikani II Kirikukogu järgse revolutsiooni põhiliseks intellektuaalseks teguriks. 6. Religioossete veendumuste kohta õpetavad vabamüürlased, et kõik usutõed ja –vormelid on ainult sümbolid, mille eesmärgiks on avada inimese teadvus ja stimuleerida seda religioosseteks läbielamisteks, tundmusteks, mõteteks, Jumala tunnetamiseks iseendas. Religioossed ideed tulenevad inimese alateadvusest, religioossetest läbielamistest, eksistentsiaalsetest vajadustest, mille mõistus nende üle reflekteerides sümboolselt mõistetavateks dogmadeks sõnastab (uute “vajaduste” ilmnemisel sõnastatakse nad muidugi ümber). Seega asetub vabamüürlaste arvates religioon seesmise elamuse, kogemuse ja valgustusena tervenisti inimeste sisemaailma, olles ei midagi rohkemat kui teadvuse funktsioon. Jumal poleks siis tegelikkuses midagi muud kui inimese idee, mis tähendab, et igal inimesel oleks oma väike mugav jumalake, mis on tema kujutluste ja vajaduste kohane. Esitame enesele küsimuse: kas selline idee või ebajumal suudab kedagi reaalselt päästa – päästa reaalsest kurjast, päästa surmast? Religioon muutub sellises vaadete süsteemis lihtsalt enesepettuse vormiks. 7. Mis puudutab avalikkuse ning vabamüürluse madalamate astmete ees demonstreeritavat suhtumist Jumalasse, siis on vabamüürluses välja kujunenud kaks põhisuunda: üks deistlik (Jumal on, kuid ei sega end maailma asjadesse vahele) ja teine kas agnostiline (kas Jumal on või ei ole, seda pole võimalik kindlalt teada) või otseselt ateistlik (Jumal on kahjulik idee primitiivsete ja valgustamata inimeste peades). 8. Kõrgemate pühendusastmete tasandil muutub vabamüürlaste ähmane ja vastuoluline Jumala-idee üha rohkem panteistlikuks, vastuolulisust kaotamata, pigem seda juurde võttes. Jumalat samastatakse maailmakõiksusega, kosmosega, eriti aga inimkonnaga, kes “valgustatute” juhtimisel toimuva ühiskondlik-ajaloolise progressi käigus jõuab üha selgema Jumala äratundmiseni iseendas, kuni täieliku samastumiseni Jumalaga. Nende pseudoteoloogiliste ideede väljendamisel kasutab paljude illuminaatlike salaordude gnostitsism palju kristlikust teoloogiast laenatud mõisteid, kaasa arvatud Kristus, lunastus, kolmainsus, Püha Vaim, ortodokssus jne, andes neile moonutatud või tõelisele risti vastupidise tähenduse. 9. Pankristusliku või kristuseeritud inimkonna panteistlikust samastamisest Jumalaga tuleneb otsese järeldusena religioosselt motiveeritud, tsentraliseeritud kultuuri- ja haridussüsteemi kaudu teostatav totalitaarne kollektivism ning teokraatlik etatism (s.t inimese täielik allutamine riigile, riigiorjus). Inimesel on selles süsteemis väärtus ja olemisõigustus ainult niivõrd, kuivõrd ta on osa ühtset pankristlikku planetaarset teadvust (ehk ideoloogilist homogeensust) omavast pankristlikust inimkonnast. 10. Seoses sellega pakub vabamüürlus alternatiividena iga üksikinimese sügavaimat reaalsust – pattu ja surma – puudutavale kristlikule lunastusele, päästmisele ning igavesele elule välja ainult ühiskondlikku lunastust ning maapealset paradiisi heaoluühiskonna ja ülemaailmsete politseijõudude abil kindlustatava üleüldise maailmarahu näol. Mis juhtub inimese hingega pärast surma, selle küsimusega vabamüürlaste lunastusõpetus ei tegele. Selline lunastus on poolik, armetu ja illusoorne. Allikas: Uus maailmakord

VABADUSPARTEI: VALITSEJAD SOOVIVAD, ET ROHELISED JÄTKAKSID TOOMPEAL

Vabaduspartei: valitsejad soovivad, et rohelised jätkaksid Toompeal

31. jaanuar 2011

SI-38 Valimiskomisjoni nn liisuhääletus nimekirjade järjestamiseks ja ETV valimisstuudio kulg peegeldavad, et lisaks neljale väljakujunenud Toompea-pretendendile on teist kampaaniat järjest erilise lemmiklapse positsioonis roheliste seltskond. Suurtest erakondadest töötatakse vastu Rahvaliidule. Iseseisvuspartei rahvas mõõtis stopperiga, mil määral andsid Rahvusringhäälingu ajakirjanikud 26. jaanuari valimisstuudios erakondade esindajatele sõna. Pingerida kujunes järgmiseks (minutid.sekundid): Isamaa ja RL – 13.05 Keskerakond – 11.50 Sotsiaaldemokraadid – 10.40 Reformierakond – 9.50 Rohelised – 8.05 Iseseisvuspartei – 4.45 Rahvaliit – 4.25 Kristlased – 3 EIP meelest langeb järjestus üsna täpselt kokku ka valimiskomisjonis "liisuheitmisega" moodustatud Riigikogu valimiste nimekirja järjekorraga, kus kõik viis täisnimekirja (järjekorras Rohelised, IRL, SDE, Reform, Kesk) olid eespool kui neli poolikut nimekirja (Vene-erakond, EIP, Rahvaliit, Kristlased). Seega ei lähtuta nimekirjade järjestuse "loosimisel" ja valimisdebatis sõna andmisel mitte osalejate võrdsusest, vaid rahast - riigile maksimaalse, 250 alampalga suuruse kautsjoni üle kandnud rühmitused saavad ka täieliku eelise. Vabaduspartei teabetoimkonna järeldus on, et Andrus Ansipi juhitud koalitsioon poliitkartell loodab seekord viie erakonna pääsu Toompeale. Viies erakond on vajalik selleks, et igal juhul tagada praeguste võimukoalitsiooni jätkumine ka Keskerakonna hea valimistulemuse korral. Viimasel juhul on vajalik kolmanda koalitsiooniosalise lisamine ning seekord ei saa enam loota sotsiaaldemokraatidele nagu neli aastat tagasi. Rohelised on tõestanud end võimukoalitsiooni andunud kannupoistega, keda saab raha ja muude hüvedega alati kintsu kaapima panna. Kui Reformierakond ja IRL peaksid lõikama näppu ning rohelised saavad suhteliselt palju hääli, ent jäävad napilt alla künnise, muutub olukord haldusvõimu ladvikus huvitavaks. Allikas: Vabaduspartei teabetoimkond Kontakt: fraktsioon@vastupanu.ee

ENDEL ÜTLEB:

Ümarlaua "tarkpeadele" teadmiseks ...

AVALIK kiri (saadetud ... edasi saatmisel, pole teist mitte kellelgi lubatud mitte ühtegi tähte ega kirjavahemärki muuta), siis te moonutate ära tarkuse, milles on pidev tõe taotluse vaim - "oma"näoliseks ...
Moto: TARKUS, milles on pidev tõe taotluse vaim, ainult see töötab. ARVAMUStarkus aga ei tööta üldse ...

Pikaajalise haridusstrateegia "tarkadele", - ma pakun teile minu juures kehtivad TARKUSE ja RUMALUSE olemuse definitsiooni ... see pole minu väljamõeldis, vaid on sätestatud Pühas Kirjas endas juba aastatuhandeid tagasi ... ja need ei muutu eales ...
Tarkus saab eksisteerida ISIKSUSENA vaid tarkade man ja RUMALUS saab eksisteerida ISIKSUSENA vaid rumalate man ... Pole aga miskit parata ...

1. tarkade maailmas* ...
*TARKUS- Kg 12,11. Tarkade sõnad on otsekui astlad ja nende kogumik sissetaotud naelte sarnane. Need on antud ühe ja sama Karjase poolt. (loe pikemalt nii Saalomoni tarkuse raamatut, kui ka JSiiraku tarkuse raamatut - apokriivadena) ...

Tarkusel ... on see omapära, et teiste seisukohti, eriti aga arvamusi kummutades ... on teised targad tänulikud, et neile koht kätte näidati, nad õppisid sellest ... ning lahkuvad vestlusringist rahulolu tundega - nad said kingituseks mõne uue tarkuse pärli ...

2. rumalate maailmas* ...
*RUMALUS - Jer 4,22. Mu rahvas on ju meeletu, nad/ta ei tunne mind; nad on rumalad lapsed, neil ei ole arusaamist; nad on küll targad tegema kurja, aga nad ei mõista teha head.

Rumalusel ... on jälle see omapära, et enne vestlusringi tuleb kehtestada kindlad reeglid, millest "peavad" kõik juhinduma (vastasel juhul minnakse tülli, tekib kaklus) ... Teatavasti rumalate maailmas on kõigil peas vaid üks küsimus - kuidas ikka teisi üle trumbata, üle kavaldada ... et siis ise tunda sellest üleolekust (Phyrrose võit) naudingut ... sisuliselt on tegu n.ö. "ärapanemisega" ...

Kordan (kordamine on kinnistumiseks vajalik):

*RUMALUS - Jer 4,22. Mu rahvas on ju meeletu, nad/ta ei tunne mind; nad on rumalad lapsed, neil ei ole arusaamist; nad on küll targad tegema kurja, aga nad ei mõista teha head.

JSiirak 3,24. Sest paljusid on eksitanud nende enda arvamus ja vale arusaam(kujutlus) Jumalast on rikkunud nende mõtlemise täielikult.

Kõlvatu on rääkida/kirjutada tarkuses, milles on arvamise vaim ...
Jh 8,44. Kõik arvajad on oma isast kuradist ning tegutsevad (nii mõttes, sõnas kui ka teos) oma isa himude järgi. Kurat on inimese tapja algusest peale, sest ta ei püsi oma sõnades tõe vaimus, sest temas ei ole tarkust, milles on tõe vaim. Kui ta räägib valet, siis ta räägib enda oma, sest ta on valetaja ja vale isa.

Mt 12,36.37. "... inimesed peavad kohtupäeval aru andma igaühest tühjast sõnast, mis nad on rääkinud. Sest Su sõnust mõistetakse Sind õigeks ja Su sõnust mõistetakse Sind hukka" ja

L 141,5. Õige löögu mind; sest see on heldus!

Ho 4,6. Mu rahvas hukkub tarkuse puudumisel ...

Ja nüüd mõned oletused - mida on rääkida näiteks:

Mati Heidmetsal: "Ma arvan ..., ma arvan ..., ma arvan ...,"

Marju Lauristinil: "eks ole, eks ole, eks ole ..."

Margit Sutropil: - jääb alati üle aja pulti oma naba imetlema ... arvates end eriliselt targa olevat, ent rääkides teiste/võõraid materjale ilma adapteerimata Eesti oludele ...

Olav Aarnal: tuleb ilmselt välja jälle mingi keeruka skeemiga, millest tema ise ainult aru saab ... väliselt justkui ikka tehniline ekspert ...

Kuulake hoolega nende ARVAMUSI ... hiljem (peale ümarlauda) võin veel üle kommenteerida ...

Mul on piinlik seda kirja teile ära saata, ...

kuid siiski NB! veel - teil kõigil on taskus mingi arvamuskomisjoni poolt antud kas doktoridiplom või professori kutse ... Olav teab seda ju imehästi, kuidas kutsekoda töötab täna ...

Ja TARKUSE iva, mida üldse võiks sellisel FOORUMIL arutada on:

Kooli põhivastuolu täna on "ÕPPIMISE sügav individuaalsus ja ÕPETAMISE massilisus"

Ja veel - absoluutselt kõik õpilased on andekad, igaüks täiesti isemoodi ... ning suured klaasitoad ja ilma armastuseta õpetajad ongi kogu kurja juur

NB! Iga õpilane on omamoodi AINULAADNE, ERILINE, KORDUMATU ... ning küsimus seisneb ainult selles - kuidas õpetada nii, et õppuri VABADUS kaotsi ei läheks ...

Ja veel - mingit pikaajalist haridusstrateegiat pole olemas ning olla ei saagi ...

ELU on ARMASTUS ja USALDUS (toetugem nendele). Tervitades - Endel

Koostöö Kogu oma "tarkus/rumalus" avaldub aga järgnevas:

http://www.kogu.ee/

NSBLOGI: PUTIN, RAHVUSLIKU ENESETAPU JA ISLAMISTIDE VASTANE MIITING MOSKVAS

Pilt: Putini, rahvusliku enesetapu ja islamistide vastane miiting Moskvas

Posted in nsblogi@politician.com on 30. jaan 2011 by Maximus Germanus Meridius

Mõni nädal tagasi toimunud miiting Moskvas telefonist pildistatuna.

Jäta kommentaar »

NSBLOGI: HEA KÜSIMUS

Hea küsimus

Posted in nsblogi@politician.com on 30. jaan 2011 by Maximus Germanus Meridius

Peaminister Andrus Ansip ütles saates «Olukorrast riigis» Reformierakonna nelja aasta taguse valimislubaduse kriitika kohta, et majandusvabaduselt on Eesti Euroopa esimese viie hulgas .

Konkreetselt aga Ansip oma lubadust ei kommenteerinud, vaid põikles kõrvale nagu ikka. “Aastatel 2000–2009 on Eesti IMFi andmetel Euroopa Liidu kiireima majanduskasvuga riik – meie majandus kasvas keskmiselt aastas 4,82 protsenti…”

Selle peale jääb üle vaid tsiteerida ühte väärt küsimust:

Jaan, 30.01.2011 18:06. Mis su rahvas sellest saab, kui sina ja su sõbrad rikkaks saite?

Vaadates “neutraalse” meedia poolt ette söödetud majandusuudiseid peaks majandus suisa püstloodis üles ronivat ja nii juba pikemat aega,. Raporteeritakse pidevalt suurest edust, kus kõik kasvab kiiremini, on vabam ja parem, kui kõigil teistel( Albaanial jts?). Oleks tore, kui see ka rahvani mõnel sajandil jõuaks. See eeldaks aga riigi jõulisemat rolli majanduses, nagu tehti peale Suur depressiooni saabumist ja, mis tõi kiiremini tollase Eesti suuremast kriisist välja, viis tulude kasvuni ja seda kuni 1939. aastani, kuid see nõuaks ka liberaalfantaasiast lahkumist.

INFOPARTISAN: HAABERSTIS, PÕHJA-TALLINNAS JA KRISTIINES KANDIDEERIJATEST

Haaberstis, Põhja-Tallinnas ja Kristiines kandideerijatest

Selles valimisringkonnas läheb jagamisele üheksa mandaati. Kandidaate on kokku 68, konkurents seega 7.6 inimest kohale.

Üksikkandidaate on kolm. 2007. aastast on tagasi 27 häält kogunud Svetlana Ivnitskaja ning Rahvaliidu nimekirjas 19 häält saanud Andres Ergma, kes on Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhatuse esimees. Tuntuim üksiküritaja on siin aga Mart Helme, endine Eesti suursaadik Vene Föderatsioonis, kes on kandideerinud varem teistes ringkondades, 1992. aastal valimisliidu Rohelised nimekirjas ja 2003. aastal Rahvaliidu liikmena. 2004. aastal kandideeris ta Rahvaliidu nimekirjas Euroopa Parlamenti, saades 1289 häält, kuid sama aasta sügisel viskas Rahvaliidu juhatus ta erakonnast välja, sest Helme, kes kuulus toona ise Rahvaliidu volikokku, kritiseeris avalikult siseminister Margus Leivot, nõudes tema tagasiastumist Lihula samba mahavõtmisel juhtunu tõttu. Pärast seda hakkas Rahvaliidu reiting teatavasti langema ning põhja käis ka valitsust juhtinud Res Publica populaarsus.

Reformierakond, 11 kandidaati, esinumber Taavi Rõivas. Eelmine kord selles ringkonnas enam kui pooled oravatele antud hääled kogunud Rein Lang saadeti ära Pärnumaale. 2007. aastast on jäänud alles Rõivas ja veel viis nime. Toona mujal kandideerinutest on toodud siia Jaanus Rahumägi, Tarmo Leinatamm ja Ants Leemets. Värsked tulijad on transiidiettevõtja Andrei Šaršov ja Kairi Aljas, kes on alates eelmisest aastast Tallinna linnavolikogu liige.

Keskerakond. 2007. aastast on jäänud alles kuus kandidaati, nende hulgas eurosaadik Vilja Savisaar-Toomast, kes nüüd valituks osutumise korral ilmselt Riigikogus tööle ei asuks. 2003. aasta nimekirjast on tagasi Vladimir Panov, endine Tallinna abilinnapea. Ülejäänud neli on kandideerinud seni ainult kohalikel valimistel, nende hulgas praegused abilinnapead Yana Toom jaDeniss Boroditš. Esinumber on Boroditš.

Isamaa ja Res Publica Liit. Eelmine kord enim hääli kogunud Jaak Aaviksoo saadeti ära maale. Esinumbriks on Ken-Marti Vaher, kellele lisaks on 2007. aasta nimekirjast tagasi veel viis kandidaati. Toona mujal kandideerinutest on toodud lisaks Liisa-Ly Pakosta, Res Publica 2003. aasta lennust tagasi Nelli Kalikova. Paar tüüpi on kandideerinud varem ainult kohalikel valimistel, üks ei ole teinud sedagi. See viimane on noor kultuuritegelane Kaarel Oja, erakonna paljukiidetud kultuuriprogrammi üks autoritest ja endine teater NO99 tegevjuht, kelle produtseeritud oli ka "Ühtne Eesti" – geniaalne projekt, mille abil hoiti nende valimiste eel ära võimalike uute erakondade teke, milles IRL nägi ohtu enda positsioonidele.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Esinumbriks Eiki Nestor, kellega koos on jäänud 2007. aastast alles ainult Jaak Juske ja Hardi Volmer. Mujalt on toodud siia üle Katrin Saks, Hannes Rumm ja Oleg Gogin. Lisaks veel 2003. aastal Mõõdukate nimekirjas Tartus kandideerinud Rene Tammist ning Vladimir Simagin, kes on kandideerinud parlamenti korduvalt 1990-ndatel ning olnud enne sotsidega ühinemist Rahvaliidus, Eestimaa Ühendatud Rahvaparteis (hilisema nimega Konstitutsioonierakond) ja Eesti Demokraatlikus Tööparteis (hilisema nimega Eesti Vasakpartei), aga kandideerinud 2009. aastal kohalikel valimistel ka erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas. Ainult kohalikel valimistel on varem kandideerinud kaks inimest, nende hulgas noorsotside peasekretär Maris Sild. Puhtalt lehelt alustab ilmateadustaja Peep Taimla.

Roheliste parteil on siin kümme kandidaati. Eelmine kord enim hääli kogunud lavastaja Peeter Jalakas on läinud, kuid kaks toonast kandidaati on siiski veel alles, nende hulgas riigikogulane Maret Merisaar. Juurde on toodud kolm 2007. aastal mujal kandideerinut, nende hulgas Valdur Lahtvee, kes on pandud nüüd esinumbriks. Ülejäänud viiest üks on kandideerinud varem kohalikel valimistel, teised mitte. Puhtalt lehelt alustajad ei ole kõik avalikkusele päris tundmatud tegelased, näiteks juhtimiskonsultant Ülo Vihma ja filmimees Aare Varik, aga ka mitte üldtuntud ja -teatud näod.

Rahvaliit on seadnud üles seitse kandidaati. Esinumbriks majandusteadlane, Tallinna Ülikooli professor ja tuntud euroskeptik Ivar Raig, kes ise ühtegi erakonda ei kuulu ning kandideeris parlamenti viimati 1992. aastal valimisliidu Mõõdukad nimekirjas, kogudes siis Harju- ja Raplamaal 1883 häält, mille tulemusel ta osutus ka valituks. Enne seda oli ta juba olnud nii Eesti Kongressi, Ülemnõukogu kui ka Põhiseadusassamblee liige. Riigikogus oli Raig toona majanduskomisjoni esimees. 2007. aasta nimekirjast on jäänud alles ainult Heidy Tamme, see tuntud laulja, dirigent ja muusikapedagoog. Ülejäänud viiest üks – Maardu Noortekeskus juhataja Jevgeni Golovatš, kes on olnud varm Keskerakonna ja Vasakpartei liige, kuid Rahvaliitu ei kuulu – valiti 2009. aastal Maardu linnavolikogu liikmeks, teised neli ei ole kohalikel valimistel osalenud. Viimastest kaks on tundmatud mitteparteilased, kolmas Põllumeeste Kogust tulnud Priit Kõrve ja neljas Rene Naptal, erakonna majandustoimkonnast.

Eesti Iseseisvuspartei ainsaks kandidaadiks on Kristiine Üürnike Ühenduse juhatuse esimees Henn Leetna, kes kuulus varem Keskerakonda ning on kandideerinud selle nimekirjas Tallinnas kohalikel valimistel.

Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid on tulnud välja kahe kandidaadiga, nende hulgas erakonna esimees Peeter Võsu, kes kandideerisid parlamenti ka 2007. aastal, kuid mitte selles valimisringkonnas.

Vene Erakond Eestis on seadnud kandidaadina üles Andrei Lobovi, kes on Tampere Tehnikaülikooli dotsent, ise erakonda ei kuulu, kuid on Eestis tuntudaktiivse venekeelsete koolide eest võitlejana.

PÄEVASÕNA SAALOMONILT

Emalik õpetus kuningale

¹Lemueli, Massa kuninga sõnad, millega ta ema teda õpetas:
²"Mis oleks mul sulle öelda, mu poeg,
mu üsa poeg, mu tõotuste poeg?
³Ära anna oma rammu naistele,
oma teid nende hooleks,
kes hävitavad kuningaid!
⁴Ei sünni kuningail, Lemuel,
ei sünni kuningail juua veini
ega vürstidel himustada vägijooki,
⁵et nad juues ei unustaks seadust
ega väänaks kõigi vaeste õigust.
⁶Andke vägijooki norutajale
ja veini sellele, kelle hing on kibestunud,
⁷et ta jooks ja unustaks oma vaesuse
ega mõtleks enam oma vaevale!
⁸Ava oma suu keeletu heaks,
õiguse tegemiseks kõigile põlatuile!
⁹Ava oma suu, mõista õiglast kohut,
tee õigust viletsale ja vaesele!

Tubli naise ülistus

¹⁰Tubli naine on palju enam väärt kui pärlid.
Kes leiab tema?
¹¹Ta mehe süda loodab tema peale
ja tulust ei ole tal puudust.
¹²Kogu oma eluaja teeb ta mehele head
ja mitte kurja.
¹³Ta muretseb villu ja linu
ning töötab virkade kätega.
¹⁴Ta on kaupmehe laevade sarnane:
ta toob oma leiva kaugelt.
¹⁵Ta tõuseb, kui on alles öö,
ja annab oma perele rooga
ja määratud osa oma teenijaile.
¹⁶Ta soovib põldu ja hangib selle,
oma käte viljast ta istutab viinamäe.
¹⁷Ta paneb enesele vöö kõvasti vööle
ja teeb oma käsivarred tugevaks.
¹⁸Ta märkab, et ta tulemused on head:
ei kustu öösel ta lamp.
¹⁹Ta paneb oma käed koonlapuu külge
ja ta pihud hoiavad kedervart.
²⁰Ta avab oma pihu viletsale
ja sirutab vaestele mõlemad käed.
²¹Ei ta karda lund oma pere pärast,
sest kogu ta perel on kahekordsed riided.
²²Ta valmistab enesele vaipu,
ta riietus on linane ja purpurpunane.
²³Ta mees on tuntud väravais,
kui ta istub maa vanemate hulgas.
²⁴Ta valmistab ja müüb särke
ning annab kaupmeestele vöösid.
²⁵Ta riided on tugevad ja ilusad
ja ta vaatab rõõmsalt tulevikku.
²⁶Ta avab oma suu targasti
ja tema keelel on sõbralik õpetus.
²⁷Ta valvab tegevust kojas
ega söö laiskuse leiba.
²⁸Ta pojad tõusevad
ja nimetavad teda õnnelikuks,
ja ta mees ülistab teda:
²⁹"Palju on tütarlapsi, kes töös on tublid,
aga sina ületad nad kõik!"
³⁰Võluvus on petlik ja ilu on tühine,
aga naine, kes Issandat kardab, on kiiduväärt.
³¹Andke temale ta käte vilja
ja tema teod ülistagu teda väravais!"

PÄEVALOOSUNG 31.01.2011.A.

31.Esmaspäev Tema tunneb ja teab südame saladusi.

Ps 44:22

Peetrus ütles Jeesusele: Issand, sina tead kõik, Sina tead, et sa oled mulle armas.

Jh 21:17

Inimesi ja inimlikke asju peab tundma, et neid saaks armastada. Jumalat ja jumalikke asju peab armastama, et neid võiks tunda.

Blaise Pascal

Lisalugemist: Mt 21:18-22; Rm 3:21-26

INFOPARTISAN: VÕRU-, VALGA- JA PÕLVAMAAL KANDIDEERIJATEST

Võru-, Valga- ja Põlvamaal kandideerijatest

Selles valimisringkonnas läheb jagamisele üheksa mandaati. Kandidaate on kokku 68, konkurents seega 7.6 inimest kohale. Tegemist on ainukese ringkonnaga, kus ei ole ühtegi üksikkandidaati.

Reformierakond, 11 kandidaati. Esinumbriks on Tallinnast toodud Valdo Randpere, kes ei ole seni parlamendivalimistel kandideerinud. Eelmisest korrast on jäänud alles neli nime, nende hulgas oravatele kahepeale kokku ligi pooled häältest kogunud Urmas Klaas ja Margus Lepik. 2003. aastal kandideerinutest on tagasi Meelis Mälberg ja Jüri Kaver. Viimane kandideeris toona Isamaaliidu nimekirjas ja on teinud seda varem ka Tuleviku Eesti Erakonna omas. 1999. aastal kandideerinutest on tagasi Valter Malm, kes on praegu Valga linnavolikogu aseesimees. Kohaliku tasandi poliitikast on tulnud nimekirja ka praegused Võru abilinnapead Innar Mäesalu ja Kersti Kõosaar. Värskeim tulija on Tõrva Tarbijate Ühistu juhatuse liige Ilona Leetma, kes on kandideerinud kohalikel valimistel küll juba kolmel korral, kuid ei ole seni veel valituks osutunud.

Keskerakond. Viis nime on samad, mis eelmine kord. Esinumbriks muidugi taas Heimar Lenk. Endisi rahvaliitlasi on tulnud juurde neli, nende hulgas endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo, Ülle Juht ning 2003. aastal parlamenti kandideerinud Jüri Konrad. Ülejäänud kaks kandidaati on Valga abilinnapea Alar Nääme ja Põlva linnapea Tarmo Tamm, kes kandideeris 1999. aastal parlamenti Koonderakonna nimekirjas.

Isamaa ja Res Publica Liit. Esinumbriks on Tallinnast toodud Jaak Aaviksoo, kelle peamiseks valimislubaduseks on kohalikes lehtedes ilmunud intervjuude põhjal otsustades nüüd viisavabadus Vene Föderatsiooniga. Neli kandidaati on samad, kes eelmine kord. Toona mujal kandideerinutest on toodud siia Elle Kull, Res Publica 2003. aasta lennust tagasi Põlva vallavanem Arne Tilk. Kolm nime on kandideerinud varem ainult kohalikel valimistel, nende hulgas Põlva maavanem Priit Sibul, kes on pärit Valgast. Oma valimisdebüüdi teeb Valga linnaametnik Meelis Linnamägi.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Esinumbriks on pandud eurosaadik Ivari Padar, kes kogus eelmine kord enam kui pooled sotsidele antud häältest, kuid on nüüd avalikult tunnistanud, et ta ei kavatse Riigikogus tööle asuda. Tegelikult ju päris huvitav, et kui paljud valijad sellist peibutusparti toetavad. Eelmisest korrast on peale Padari tagasi veel neli inimest, lisaks toona Rahvaliidu nimekirjas kandideerinud Rein Randver. Keskerakonnast on tulnud üle Helme vallavanem Tarmo Tamm. Ülejäänud neli on kandideerinud varem samuti ainult kohalikel valimistel, nende hulgas vahepeal lühikest aega Võru linnapeaks olnud Anneli Viitkin, kes kuulus varem Rahvaliitu.

Eestimaa Rohelised. 2007. aastal kandideerinutest on jäänud alles ainult Valga Muuseumi direktor Pille Tomson, kellest on saanud nüüd roheliste esinumber. Toona mujal kandideerinutest on toodud siia Räni Meister. Mõned ülejäänutest on kandideerinud varem küll kohalikel valimistel, kuid enamuse nimekirjast moodustavad siiski uued tulijad, nende hulgast ilmselt tuntuim vabakutseline muusik Triinu Taul.

Rahvaliit on saanud esinumbriks Maalehe ajakirjaniku Peeter Ernitsa, kes on kandideerinud 1990-ndatel parlamenti erinevate valimisliitude koosseisus, kuid samas on neil jäänud isegi selles ringkonnas täisnimekirjast üks kandidaat puudu. 2007. aastast on jäänud alles kolm nime. Ülejäänutest kolmandik on kandideerinud varem kohalikel valimistel, teised mitte. Viimaste hulgas leiduvad ka sulemees Kalle Mälberg ning Valga Maxima klienditeenindaja Reet Krondel, kes on meedias avaldatud info kohaselt Rahvaliidu erakonda mittekuuluva peaministrikandidaadi Jaan Tootsi elukaaslase Kati Tootsi õde.

Iseseisvuspartei poolt on seatud üles ainult Tõnis Bleive.

Erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid ainuke kandidaat on siin Võru Babtisti Koguduse pastor Toivo Teekel, kes on kandideerinud parlamenti juba kolmel korral ning osalenud kohalikel valimistel ka Reformierakonna nimekirjas.

Vene Erakond Eestis on seadnud kandidaadina üles Juri Žuravljovi, kes ise sellesse erakonda ei kuulu, vaid on pärit hoopis Eestimaa Ühendatud Vasakparteist, kuhu ta jõudis Eesti Konstitutsioonierakonna kaudu. Žuravljov kandideeris 2009. aastal kohalikel valimistel Tallinnas ning kogus Euroopa Parlamendi valimisel üksikkandidaadina kogu Eestist kokku 585 häält, neist 18 sai ta Võru-, Valga- ja Põlvamaalt.