SI-86
Kui tervikutunnetust pole, ei ole ka midagi imestada selle üle, et meil ei leidu poliitikuid, kes suudavad käsitleda inimest, elu ja tervist, elamist ja elukeskkonda ning elamise majanduslike, õiguslike, organisatsiooniliste, administratiivsete, poliitiliste, ideoloogiliste, kultuuriliste energeetiliste, ökoloogiliste jt oluliste tegurite koostoimet.
Riik, kus on kombeks nimetada ühiskonda majanduseks ja inimesi käsitletakse majandusedu saavutamise vahendina, riik, kus ei peeta vaesust ning ühiskonna elujõu hääbumist oluliseks, muutub varem või hiljem põlastusväärseks.
Valitsus, mis ohverdab rahva mistahes eesmärgi nimel, ei pälvi austust.
Ühiskond, mille juhtkond ei tunne elanikkonna struktuuri ega arvesta rahva vajadusi, ei saa olla jätkusuutlik (keskmist kodanikku ei ole!).
Erakonnal (olenemata sellest, kas hetkel ollakse koalitsioonis või opositsioonis), mis ignoreerib ühiskonnas kujunenud vastuolusid ja arengupotentsiaali langust ega käsitle ühiskonnas kujunenud vastuolusid probleemidena, mille põhjustest on vaja vabaneda, ei ole rahva usalduse säilitamine pikka aega võimalik.
Poliitikute suust on korduvalt kostnud, et kogu tegevuse tulemuslikkus peab olema mõõdetav ja mõõdetud... Torkab silma, et “mõõdikutest” ja „näidikutest” räägivad inimesed, kellel on küll mingid diplomid, ent ei ole haridust, sest neil ei ole veel olnud aega süvenemiseks. Asjaolu, et mõõta saab vaid kvantitatiivseid karakteristikuid, ei ole neile arusaadav.
Ühiskonnas ja kultuuris orienteerumiseks vajaliku ettevalmistuse puudumine muudab poliitikase pürgija ja seal tegutseja naeru- või häbiväärseks.
Erakondade tiiva all on Eestis poliitikasse settinud ohtlikul määral palju andekaid, ent viletsa (pooliku) hariduse, vähese kogemuse ja sügava „kiiksuga” ebaadekvaatseid inimesi. Nad on pealiskaudsed, räpakad ja hoolimatud, ent ustavad käsutäitjad.
Sellised „poliitikud” paistavad silma ülbe üleoleku ja hoolimatu enesekindlusega. Niisugused „poliitikud” tahaksid vaid rääkida, ent ei ole nõus midagi kuulama, ammugi mitte midagi õppima või uurima. Neile pole mõtet ka rääkida seda, et kvalitatiivseid omadusi ja tervikuid saab hinnata (kui on kriteeriumite süsteem, mida eksperdid valdavad ja arvestavad) ja et ühikuid saab loendada...
Suur osa inimesi on sattunud poliitikasse peamiselt seetõttu, et põhjendamatult kõrgete ambitsioonidega ja sügavalt frustreeritud isikul ei ole mujal kuigi palju lootust välja paista ja midagi sellist saavutada, mida võib eduks pidada; erakondade juhtkond komplekteerib „meeskonda”, kes oleks võimalikult kuulekas; asjatundlikkus ja kindlameelsus on kolmandajärgulise tähtsusega; liiga väike osa valijaskonnast on asjatundlik.
Mõned asjamehed-naised ei tea,
• mida nad peaksid poliitikuks pürgimisel tingimata teadma, mida oskama ja millest oleks vaja kindlasti aru saada (jutt on teadmiste, oskuste ja arusaamise ühtsusest);
• mis on sootsium, milline on sootsiumi koosseis, struktuur, genees ja dünaamika;
• mis on kultuur ja kuidas peaks vaatama inimest, et näha teda üheaegselt nii ühiskonna liikmena kui ka kultuuri esindajana;
• millised on kõnealused süsteemid kui nähtused või asjad ja kui protsessid (ajalises järgnevuses ja loogilises seoses olevate sündmuste järjepidevad jadad);
• mille poolest erinevad reguleeritavad ja isereguleeruvad süsteemid;
• milliste metasüsteemide kontekstis on võimalik avada käsitluse objektiks olevate süsteemide tähendus;
• et millegi (kellegi) nägemiseks tuleb leida küllalt palju vaatepunkte; ühest vaatepunktist nähtud pilt ei ole terviku suhtes usaldatav;
• kuidas kindlustada andmete ja nende varal tuvastatud faktide usaldatavus;
• kuidas saavutada edasisidestus ja kavandada oma ning teiste tegevus nii, et selle tulemused sobiksid sisendiks kõigisse nendesse protsessidesse, kuhu need peaksid sobima;
• et juhtimise objektis saavad olla vaid protsessid;
• millistel eeldustel oleks võimalik juhtida;
• millistel eeldustel oleks võimalik vältida juhtimist ja kindlustada võimalus iseregulatsiooniks;
• mis sõltub juhtimisest ja mis sõltub iseregulatsioonist;
• et valitsemise objektiks saavad olla inimesed ja inimeste mistahes kooslused ( alates enesevalitsemisest);
• millistel eeldustel oleks võimalik valitseda;
• mis sõltub valitsemisest;
• et haldamise objektiks saavad olla materiaalsed (ainelised) väärtused;
• millistel eeldustel oleks võimalik hallata;
• mis sõltub haldamisest;
• et valdamise objektiks saavad olla mittemateriaalsed väärtused;
• millistel eeldustel oleks võimalik vallata;
• mis sõltub valdamisest;
• et sidustamise objektiks saavad olla süsteemid;
• millistel eeldustel oleks võimalik sidustada;
• mis sõltub sidustamisest;
• et efektiivsus on süsteemsuse funktsioon;
• et efektiivsust on mõtet pidada oluliseks üksnes koos tegutsemise otstarbekuse ja intensiivsusega;
• et korraldamise objektiks saavad olla organisatsioonid-
Riigikogu liikmed saavad kõrget palka. Paljud kandideerivad just palga ja selle juurde kuuluvate muude hüvitiste pärast ning ei söanda hüvedest ilma jäämise kartuses ka kuskil oma arvamust omada ega avaldada. Mis juhtuks, kui Riigikogu liikmete tasu muuta kulupõhiseks?
Riigikogu liikmete koormus on küll ebaühtlane, ent enamikul naeruväärselt väike. Eesti on e-riik ja igaliiki andmeid on võimalik edastada ilma kohal käimise nõudeta. Pealegi on Euroopa Liidu seadustik ülimuslik... Mis juhtuks, kui Riigikogu liikmeks valitud isikud töötaksid edaspidi oma ametikohtadel edasi, sest Riigikogu istungid toimuksid ühel päeval nädalas?
Karta on, et igaliiki saamameeste ja broilerite ninad vajuksid norgu ja rusikad tõmbuksid rulli. Mis siis.
Allikas: Ülo Vooglaid
Kontakt: vooglaid.ylo@gmail.com
SI portaal www.si.kongress.ee. Liitumine teabevooga: teata soovist si@kongress.ee. Lahkumine: sama. SI teadete levitamine on vaba ja tervitatav.
