NSBLOGI: REAALSUSTAJUTA UUS VALITSEMISAASTA

31. dets 2011DVXLisa kommentaar

Peaminister Andrus Ansip ütles aastalõpu intervjuus, et Eesti areng on kiirem kui teistel Balti riikidel ning jõuab sellise tempoga ka Põhjamaade tasemele.

“Me oleme väga pikkade sammudega juba liikunud Põhjamaade poole. See võtab aega, aga ma väga loodan, et kui me nii jätkame, siis ükskord me sellele tasemele jõuame,” sõnas ta.

Põhjamaades ei esine lausliberaalset poliitikat, kus riik üldse majanduses peale seaduste tegemise ei osale, riik toetab aktiivselt ekportivat tööstust ja aitab kaasa ärisidemete sõlmimisele.

NSBLOG:SOOME POLITSEI ÕPETAB

dets 2011DVXLisa kommentaar

Soome politsei näitab oma kodulehel, milline peab olema tubli soomlase passis vm isikut tõendavas dokumendis olev pilt.

1) Oikein		2) Väärin: hartiat vinossa	3) Väärin: pää vinossa	4) Väärin: pää kallellaan

Ilmselt nende samade politseilt ja vasakpoliitikutelt tulenevate õpetuste tõttu ongi Helsingis näha nii palju Soomet lisa sotsiaalkulutustega rikastavaid, ülepäevitunud ja gorilla ninadega soomlasi.

Allikas:NSB, terra88 ja poliisi.fi

PÄEVALOOSUNG 01.01.2012.A.

Võidulippu kandev Jumala Tall on pärit Piiblist. Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu!” (Jh 1:29) Läbi varakristliku sümboolika jõudis Tall juba böömi-määri vendade vapile. Praegu kasutab Vennastekogudus seda sümbolit kõikjal maailmas.

UUSAASTA

Kõik, mida te iial teete sõna või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, tema läbi Jumala Isa tänades.

KI3:17

Lk 4:16-21; Jk 4:13-15; Ps121

Jutlus: Jos 1:1-9

1.Pühapäev

Issanda kartus, see on Siioni rikkus.

Js 33:6

Jeruusalemmas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli õiglane ja vaga ning ootas Iisrali lohutust. Ta võttis Jeesuse sülle, ülistas Jumalat ja ütles: Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda, sest mu silmad on näinud Sinu päästet.

Lk 2:25, 28-30

Osaduses Jumalaga tunneb ka rikkaim end vaesena ja vaeseim rikkana.

Elmar Salumaa

HEAD AASTA LÕPPU JA ÕNNISTATUD UUT AASTAT ANNO DOMINI 2012

MEIE KIRIK: PAAVSTI UUSAASTASÕNUM - MORAALIRELATIVISM EI AITA SAAVUTADA ÕIGLUST JA RAHU

"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga." (Augsburgi Usutunnistus)

Paavsti uusaastasõnum: moraalirelativism ei aita saavutada õiglust ja rahu

Autor: uudistetoimetus

laupäev, 31 detsember 2011

Paavst Benedictus XVI rõhutab oma sõnumis uusaastapäevaks, et maailmas ei ole võimalik saavutada õiglust ja rahu, kui eiratakse objektiivseid moraalinorme, mida väljendavad Kümme käsku. Paavsti sõnul on vabadus seotud loomuliku moraaliseadusega ning selle õige kasutamine on õigluse ja rahu edendamisel keskse tähendusega. „Inimene on suhtlev olend, kes elab suhtes teistega ja iseäranis Jumalaga. Ehtsat vabadust ei saa iial saavutada lahus Jumalast,“ lausus paavst. Väljaanne The Telegraph märgib, et paavsti sõnad on terav kriitika „humanistliku usutunnistuse“ aadressil, mille kohaselt ei ole objektiivseid moraalistandardeid olemas.

ISEKIRI: EESTI RIIK SAI VASTU MAGU

Eesti ajakirjanduse üks kestlik tabuteema andis tunda ka tänavu. See on sovetiaja salateenistuste — KGB kaakide, NKVD kaabakate jts "kombekate kaaskodanike" — pärand EV-s. Näiteid? Palun.

I. ARNOLD GREENI LAHKUMINE — järelehüüetes talle mindi punaminevikust kaarega mööda ja nimelt sellest, et ta 1940-1941 oli N Liidu kommunistliku noorsooühingu (ÜLKNÜ) Virumaa Komitee instruktor ja hiljem kompartei (NLKP) nomenklatuuri teenekas tipptegelane, kes…

• AD1940 korraldas Vabadussõja monumentide hävitamist ja…
• AD1941 osales NKVD hävituspataljoni tegevuses, ning…
• AD1949 oli massiküüditamise volinikuks, samuti kuidas ta…
• AD1962 ründas ÜRO foorumil N Liidu kõnepuldist mitme välisriigi diplomaate selle eest, et need samal plenaarisitungil Eesti sovetlikku anastamist arvustasid.

Miks on sellise tähelepanuväärt ja kõrgetasemelise kollaboratsionismi meenutamiseks endiselt vaja välismaal ilmuvat eesti ajakirjandust? Taanis elav ajaloolane Vello Helk, kelle sõnul Eesti massimeediumid on talle suletud, viitas sel puhul New Yorgis ilmuvas nädalalehes Vaba Eesti Süna endiselt E(NS)V eksisteerivale "puutumatute" kastile või seisusele:

Arnold Green kuulub selle sovetiaja nomenklatuuri hulka, kelle teod Kapo poolt uurimise alla ei kuulu või kui siiski, siis nii, et sellele midagi ei järgne.

Vt Vello Helk "Vaikimisega ei kao ebameeeldivad faktid" 26. XI 2011 VES-is

II. OKUPATSIOONI-AGENTIDE AVALIKUSTAMISE LÕPP. Üldsuse tähelepanust välja jäi peavoolu-ajakirjanduse vaikiva kaasabiga ka see tõsiasi, et Kapo tegi juba läinud talvel, täpselt tänavuse teedelagunemise ajaks, lõpu võõrvõimu salateenistuste töötajate ja nende abiliste paljastamise kampaaniale. See juhtus aga seisus, kus päevavalgele sai toodud kindlalt alla kümnendiku Eestis tegutsenud KGB ja selle eelkäijate koosseisust, kõnelemata Eestit okupeerinud ülejäänud luureorgansatsioonidest või seda enam koosseisuvälistest agentidest. Kaitsepolitseiameti "paljastustöö" põhjalikumat eritlust vt Eesti Meele blogis: Kapo kirbutsirkus…

Veelgi tähenduslikum on fakt, et see juhtus just pärast Simmi-afääri ilmsiks tulemist. Ning mida pärast seda ka ei öeldaks kaitsepolitsei tarmukuse või edu kohta NATO salanõuniku Herman Simmi (*1947) vmt taolise juhtumi paljastajana, on siin tegemist sootuks vastupidisega — lustratsiooni puudumise ja julgeolekupoliitika süsteemse läbikukkumise viljadega, mida oli võimalik ka ennustada. Ennustatigi:

SALAJANE
Salanõunik Simmi-Sammi
dešifreeris telegrammi:
«Päike paistab, tuul on päri,
edeneb me salaäri,
kuid kui tuleb teedelagu,
võime saada vastu magu.»

Hando Runnel "Oli kevad, oli suvi" (Tln, 1992, lk 59)

Ja mida me teame täna Simmi salanõunikuks edutajatest või seda vältima pidanud kontrollsüsteemi vigadest. Ajakirjandus võinuks analüüsides kaugemalegi minna, rääkida KGB või SVR-i võimalike residentide rõõmudest ja muredest, sest rohkem neid ju olema ei peaks! Kuid palju on hoiatusi või kirjeldusi agendivärbamise käsitööst? — Neid lihtsalt pole, kuna nende olemaolu eeldaks sovetisüsteemi liiga põhjalikku lahkamist, okupatsiooni toimemehhanismi, kollaboratsionismi ja — NB! — kollaborantide paljastamist. Rääkimata on jäänud lood ka nendest sovetliku salateenistuse vabatahtlikest abistajatest, kelleks vene ajal enamasti olid kõik Eestis võtmekohtadel olnud seltsimehed ja kes koostööd KGB-ga tegid usaldusisikuina, so priitahtlikult. Miks seda ei tehta? Võimalikku seletust vt Isekirja 7. VIII 2009 postituses: Meedia ussipuru

Meenub õigupoolest vaid üksainus sellesse lahtrisse kuuluv erand, ligi 3 aasta tagant, kui Eesti Ekspress meile pajatas…

KUIDAS AGENTI VÄRVATI. Umbes nii kirjeldas üht 1985. aasta värbamist ajakirjanik Madis Jürgen:

Kõledalt maitsetus, vaid laua ja paari tooliga kabinetis võtab teid vastu kahvatu, ülikonna ja lipsuga mees, kätleb, tutvustab ja pakub sõbraliku naeratuse saatel istet.

Tema sõnul töötab üks endisi KGB-lasi, kõnealune värbajast agendijuht praegu Eestis meediavallas (foto aastast 1964). Niisiis, tegi ajakirjanik intervjuu 1960-kümnendi algupoole sündind mehega, kes oli siis, kui ta avalduse kirjutas ja sovetirežiimi agentide salavõrgustikku astumiseks oma allkirja andis, TRÜ üliõpilane:

Avaldus. Riikliku Julgeolekukomitee Tartu Osakonnale. Palun mind vastu võtta…

— ma ei mäleta sõnastust. Ainukese asjana on meeles vastik õõnes tunne. Ja siis pidin ma veel ka komsomoli astuma — kõik selleks, et pääseda praktikale [loe: välismaale]. Ja kunagi — ei mäletagi, millal täpselt — anti mulle ka agendinimi. See käis nii, et kahvatu näoga sõbralik tüüp pakkus igasugu variante ja mina siis valisin välja.

Et mitte kaabakana näida, soostus endine agent EE-le kõnelema oma KGB-minevikust. Sestap käinud ta 10 aastat pärast värbamist ka Kaitsepolitseis, nii et...

Eesti riigi ees mul saladusi ei ole. Põhjus, miks ma otsustasin selle loo ka lehes ära rääkida, on lihtne — ma ei tea, kui suur on tõeliste kaabakate osa KGB agentide hulgas.

Vt intervjuud Madis Jürgenile "Kuidas minust sai KGB agent" 12. II 2009 EE-s

AGA KES OLI VÄRBAJA? Agent agendiks, kuid värbaja nimi peaks olema avalik… Aga mida suuremad kaagid, seda vähem jääb E(NS)V tänases olustikus tõenäosust, et neist kaakidest räägiks "suur ajakirjandus". Olgu, Isekiri täidab lünga.

See oli Arno Kaerama (*1955), kes veerand sajandi eest ühe Tartu tudengi värbas ning kes mullu Õhtulehe sünnipäeva puhul mängis lehetoimetusega isegi lustakalt nostalgilist glastnostimängu… Jättes ka siis hiljukesi avalikustamata oma teenistuse Tartu KGB operatiivtöötajana. Õhtuleht tutvustas oma reklaamiosakonna projektijuhti küll kui imelist "mööblikujundajat" ja mitmest-setmest küljest veel… Ent mitte tema tööd kaaskondsete käe- ja elukäiku rikkunud kaagina!

Arno Kaerama: «Kaks aastat sundaega pidin õpetaja olema, kui ülikoolist majandusgeograafi diplomi kätte sain [---] Linnapeaks pole ma veel kandideerinud, Hardo Aasmäe lõpetas minust 5 aastat varem. Pulmavanem olen olnud ja kodumööblit disainin — iseendale ja sõpradele. Suund on sürrealismile ja futurismile…»

Võiks lisada, et ta on siirdeajal olnud ka taksojuht Tartus ja autoremonditöökoja valvur Koerus. Ning sel sajandil mõnda aega ka topeltparteilane. Mis see tähendab? — Nii hinge vaakuval Rahvaliidul kui võimukal Reformierakonnal on tõesti olnud "topeltliikmeid" ja üks neist oli eksgebist Kaerama, kes aasta 2008 lõpul oravaparteist astus Rüütli-parteisse ja jäi siis 4 kuuks mõlema partei liikmeskonda. Kas pole imelik? Võib-olla mõjuisikuna! Aidates vastasrindlikku erakonda põhja lasta? Kokkuvõttes olnuks palju põnevam, kui see geograaf ja muidu kõrgelt haritud mööblidisainer, viimase kümnendi Õhtulehe reklaamiüksuses veetnud mees, oleks teinud avalikuks oma salapärase gebistitöö üksikasjad poliitilise sündmustiku poolest tiheda 1980-kümnendi Tartus. Sama kehtib mitte üksi Kaerama või Õhtulehe, vaid kogu Eesti ajakirjenduse kohta.

VEIKO RÄMMEL: MAHA RIIGI JA RAHVA REETURID, TAASTAGEM RAHVUSRIIK!

No ei taha ma Savisaarega nõus olla, kuid peab, tõe vastu ei saa ja ei oleks ka aus. On selge, et ansipi jt eurootikute eurohullustus on Eesti riigile ning rahvale karuteene teinud. Hinnatõus jms. Rääkides majanduskasvust, siis inimesena, kes käib ringi lahtiste silmadega - paraku ei näe ma seda kusagil. Statistika aga on teatavasti "teaduslik valetamine", mida moonutatakse valitsejate huvides.

Maha Eesti riigi ja rahva reeturid ning taastagem tõeliselt rahvuslik poliitika (olemasolevad liidrid selleks ei kõlba!)

Muuhulgas on huvitav, et ka hea õppejõud Marju Lauristin on veendunud, et majanduskriis tõstab rahvusriigid jälle au sisse. Soovitan soojalt tema intervjuud lugeda.

Ansip ja Savisaar on euro edukuse osas eriarvamusel

(89)

Delfi Majandus

30. detsember 2011 14:26

Foto: Tanel Meos

Peaminister Andrus Ansipi hinnangul on euro Eestile väga palju kasu toonud, kuid Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul tõi uus valuuta kaasa hinnatõusu.

Ansip ütles ERRi raadiouudistele, et paljud küll kahtlevad selles, kas euro oli Eestile hea või mitte, kuid tema on veendunud selles, et eurost on Eestile väga palju kasu olnud, vahendab ERR.

"Euro muutis jälle Eesti atraktiivseks otsestele välisinvesteeringutele ja just need on Eestisse toonud uusi töökohti ning tootnud suuri ekspordimahte ja tänu neile on Eesti majandus kasvanud esimese üheksa kuuga lõppeval aastal 8,8%," selgitas peaminister.

Tallinna keskerakondlasest linnapea Edgar Savisaare sõnul oli lõppeva aasta võtmekoht see, mis toimus euroga ja mis kasu me eurole üleminekust saime või ei saanud.

"Hinnatõusu saime. Kõik muu, mis pärast seda tuleb, on juba tuleviku muusika," märkis Savisaar.

IVAN MAKAROV: JÕULULAUPÄEVAVÄÄRILINE TELEÕHTU TERVELE PEREKONNALE

Helgel jõululaupäeva õhtul otsustasin veidi vaadata, kuidas hoitakse ülal meeleolu väljaspool avalik-õiguslikku teleruumi. Ütlen kohe, et TV3 “Üksinda kodus” järjekordne nelja rahvusvahelise terroristiga seeria mind ei köitnud: seda telliskivide loopimist viiendalt korruselt otse pähe, elektriga piinamist, skalbi põlema panemist elusa inimese peas ja malmist toru näkku viskamist on niigi nähtud kõigil eelnevatel jõuludel. Nii et vaatasin natuke sellele armsale jõulufilmile järgnenud “Visa hinge”. Avaldas muljet küll: kõride efektsed läbilõikamised, meeleolukad kägistamised ja tulistamised, jääpurika torkamine läbi silma otse ajju, kahe lennukitäie inimeste sakraalne elusast peast põletamine ja rõhutud rahva esindaja ehk neegri lennukiturbiinis hakklihaks hekseldamine olid tasemel. Kõik terroristid eriti julmal viisil mättasse löönud Bruce Willis, limane ja ketšupine kangelane, oigas nagu naine ja tegi selliseid nägusid, et sellega võrreldes kahvatusid isegi Kristuse kannatused, kellele vaevalt et keegi mõtles selle filmi vaatamise ajal. Jõulumeeleolu aitas kindlustada ka ohtralt kasutatud väljend “motherfucker”. See oli väärt jõululaupäeva teleelamus… TV3 “Visa hing 2” vaadatud, lülitusin Kanal 2-le, kus just algas “Surmarelv 1”. Ekraanile ilmus kena rinnapartii, aga see polnud kohe kindlasti mitte toitva jumalaema rind. Kena paljas näitsik liikus mööda tuba, tarbis kokaiini, läks rõdule, ronis piirde peale, natuke seisis, siis viskas ennast pilvelõhkujalt alla, kus ta pärast efektselt filmitud lendu süütu parkija auto päris ära lömastas. Tagatipiks selgus filmi käigus, et ennast nõnda tapnud neiu oli niikuinii veel ka ära mürgitatud, nii et surm siin või Siberis… Sellele kohutavale surmastseenile järgnes episood vagunelamus, kus Mel Gibsoni kangelane suitsetab voodis saatana rohtu ehk tubakat, siis näitab vaatajatele oma piiblilist ehk päevitamata paljast tagumikku, käib alasti ringi, joob pudeliõlut ja teeb krõõksu. Temastki võib aru saada, sest tal on pidevast inimeste tapmisest närvid läbi, alles üks on vagaseks tehtud nii, et keha oli lastud sõelapõhjaks, nii et kui asi toimuks öösel, siis saaks aukude kaudu näha ilusat tähistaevast. Kangelane surub vahelduseks püstolitoru endale vastu laupa, siis vaatab torusse, siis pistab toru suhu. Ega suurt valikut polnudki: TV6-l oli välja pakkuda Lady Gaga kontserttuuri “Monstrumite ball” ülesvõte, kuid selle diiva laval vaatamine ja eriti otselaul ei paita silma ega kõrva. Siis aga järgnes tore jõululaupäeva “Õuduka õhtu”: esiteks õudusfilm “Loomade surnuaed”, siis aga teinegi õudusfilm, sedapuhku temaatiline – püha öö hakul näidati filmi “ Pimedus kerkib”. Kanal 12 näitas aga filmi “7 sekundit”, kus professionaalne varas tahab röövida rahaautot, aga järgneb pantvangidraama vene gangsterite osavõtul. Selle filmi sappa läks teinegi jõululaupäevahitt – erootikafilm “Kiusatused”. Ega muidu me ei teaks, kuidas need lapsed siia ilma sünnivad… Nii et kogu selle jõululaupäevaväärilise eestlaste perede teleõhtu peale jäi ainult rist ette lüüa ja laulu “Püha öö” kuulata. Või lülituda mõnele Venemaa telekanalile, kus kogu Venemaa ja ka maailma õigeusklike patriarhh Kirill väitis oma kõnes, et jumala ja pühakute erilise eestkoste all on Venemaa Föderatsiooni strateegilised raketiväed. Kui ma poleks seda kuulnud oma kõrvaga, siis jääksingi arvama, et Kristuse sünniga ei tasuks siduda seksi ja kõride läbilõikamist, nagu tegid meie Eesti kommertstelekanalid. Aga parem juba seks ja lokaalne vägivald, kui totaalne tuumasõda jumala eestkostel isand Kirilli moodi. Aga meie näitame jõululaupäeval õudukaid… Lasteaed mis lasteaed!
_____________________
Rahulikul ja hardal jõululaupäeval kostitas siis televisioon meid ehtsas moraalitus liberaaldemokraatia stiilis vägivallukultusega. Loodame, et vanaasta õhtu tuleb veidigi vägivallavabam. Vähemalt ETV lubas meile pakkuda seekord lausa lustakt vägivalda - täiesti lima vägivallata kohe mitte ei saa - see saab kindlasti eriti "lõbus" olema.
M.I.

VEIKO RÄMMEL: EESTI VAJAB HOOLIVAT RAHVUSLIKKU POLIITIKAT JA SELLEKS EI SOBI ÜKSKI TÄNANE ERAKOND!

Ma kohe ei mõista kaua võib ajada rumalat juttu parempoolsusest- ja vasakpoolsusest Eesti poliitikas. Kas Keskerakond on vasakpoolne või sotsid ja IRL ning REF parempoolsed?Kus sa sellega, tegu on põhimõttelagedate lauspopulistidega ja seda vähemalt juhtide tasandil.

Lausliberalism peab lõppema, kuid Ansipi vahetamist Savisaare või purupunase Mikseri vastu ei soovi ilmselt keegi. Vajame poliitilise süstemi täielikku muutust ja hoolivat rahvuslikku poliitikat.

Edgar Savisaar

www.DELFI.ee

Foto: Tanel Meos

2012. aastat on peetud maailmalõpu aastaks. Samas on räägitud ka sellest, et 2012. aastal maailm lihtsalt oluliselt uueneb, inimesed suunduvad õigele teele ja need, kes ajavad valet asja, saavad oma õppetunnid. Olgu maailma kui terviku pöördumisega kuidas on, kuid Eesti poliitikas tähendab 2012. aasta olulist muutumist kindlasti.

Parempoolsed lõpetavad ja hooliv poliitika pääseb lõpuks vabasse vette.

Eestis pikka aega võimutsenud lausliberalistlik parempoolsus on riigi maksimaalse võimaliku piirini ära kurnanud. Siit ei paista enam ei majanduslikku võimekust ega inimeste lootust suutmaks asju paremaks muuta, sotsiaalsest hoolimisest rääkimata. Rahvas on killustunud ja igaüks on asunud päästma vaid oma isiklikku nahka. Kes lahkub riigist, kes katsub elu sees hoida metsade taha kolides ja oma põldu pidama hakates, kes veel aktiivselt otsib võimalusi, kuidas järgnevad aastad üle elada. DELFI

AHTI MÄND: JÕULUKINGITUS HARJU MAAKOHTULT

22.juulil 2011.a. alustasin kohtuteed röövitud maa tagasisaamisekshttp://www.nommevalitsus.org/?p=8367 , mille käigust lubasin lugejaid teavitada. Esimest korda reageeris Harju Maakohus 31.oktoobril ning jättis hagi käiguta põhjusel, et nõudis hagejalt hagi esitamise eeltingimusena kriminaalkuriteo sooritamisthttp://www.nommevalitsus.org/?p=8563 . Puuduste kõrvaldamiseks anti 10 päeva aega.

Teisel korral jättis Harju Maakohus 24.novembril hagile käigu andmata põhjusel, et asja väärtuseks TsMS §126 mõtte kohaselt tuleb lugeda asja tegelik väärtus (turuväärtus), mitte linnavalitsuse poolt kehtestatud maa maksustamishind. Seega nõudis Harju Maakohus objektiivselt määratlematut suurust. Põhjus on oluline ka seetõttu, sest takistab tasumast riigilõivu, mis on teatavasti % hagi hinnast. Ilma riigilõivu tasumata, hagile käiku ei anta. Puuduste kõrvaldamiseks anti taas 10 päeva http://www.nommevalitsus.org/?p=8672 .

05.detsembril jättis Harju Maakohus taas hagile käigu andmata tsiviilasja hagi hinna põhjusel, mis on tänaseni hagejal teadmata, taotledes subjektiivset turuhindaega nõustunud hageja poolt pakutavaga võtta aluseks ametlikult määratatud maa maksustamishind.

Tänaseks on kohtutee jõudnud lõpusirgele, sest oma jõulueelses lõppresolutsioonis jättis Harju Maakohus hagi käiguta põhjendusel, et mul ei olegi õigus röövitud maad tagasi saada!

Iseenesest see otsus mind ei üllata ning seda oligi oodata, sest röövitud maa tänased omanikud kuuluvad Keskerakonna tugisammaste sekka ning okupatsioonivõim endastmõista ju kaitseb nende „omandit”.

22.detsember 2011

Ahti Mänd