on omaaegse Eesti Vabariigi Peaministri Presidendi ülesannetes tema enda saadikumärkmetele, dokumentidele ja kirjavahetustele tuginev omakäeline mälestusteraamat perioodist 1938-1944, mis ilmus Rootsis trükis alles pärast Aleksander Warma ootamatut surma 1971.aastal ning on nüüd loetav aadressil http://www.nommevalitsus.org/?p=8844
Mainitud põhjusel on teose väljaandja Eesti Kirjanike Kooperatiiv märkinud oma eessõnas:
„Käesolevat teost lugedes on vajalik silmas pidada järgmisi asjaolusid: Autori ootamatu surma tõttu detsembris 1970 on käsikiri paratamatult jäänud ilma selle autoripoolse viimistluse ja lõppkontrollita, mis tavaliselt eelneb käsikirjade trükkiandmisele. Kirjastus on silmapaistvalt hädavajalikel juhtumeil püüdnud jõudumööda seda ülesannet täita. Sellejuures on autori algtekst reeglina säilitatud võimalikult algupärasel kujul.”
Ülaltoodud raamatu väljaandja märkuses tuleb siiski vähemalt osaliselt kahelda, sest mitmetes dokumentides on terved lõigud välja kärbitud, kus traditsioonilisel viisil on jäetud kärpekoht tähistamata. Teadaolevalt ei ole taoline talitusviis Aleksander Warmale omane. Torkab silma, et välja on kärbitud kõik, kus ajaloolistes dokumentides on Rootsi kohta midagi vähegi negatiivse varjundiga välja öeldud. Seetõttu käesolevas internetiväljaandes on kärbitud dokumendid asendatud originaaltekstidega.
Aleksander Warma saadikutegevus Soomes algas 1 päev enne Talvesõja algust ning pärast Eesti okupeerimist N.Liidu poolt 1940.a. juunis kuni Jätkusõja lõpuni poollegaalsena polnud see kerge, sest lisaks tavapärastele raskustele tekitasid talle keerulisi probleeme ka erinevate meelsustega eestlased ise, mida kokkuvõtlikult ilmestab Aleksander Warma enda poolt öeldu:
„...olen kõikidele öelnud, et ma ei laula ei Saksa ega Inglise hümni, vaid ainult Eesti hümni nii nagu seda oskan ja niikaua kui minul hääl töötab.”
Aleksander Warma Peaministri Vabariigi Presidendi ametisoleku ajal tegutses valitsus vaikselt, ka põhiseaduslik vaidlus paguluses elavate eestlaste vahel oli kümnendi vahetusel vaibunud, kuid kaks olulist momenti väärivad siiski esiletõstmist. 1963.a. sügisel saatsid Aleksander Warma ja Tõnis Kint USA välisministri abile F.G.Duttonile informatsiooni ja selgituskirja Vabariigi Valitsuse tunnustuse sooviga ning seoses Inglismaal asuva Eesti kulla võimaliku üleandmisega NSV Liidule saatis Vabariigi Valitsus Suurbritannia valitsusele 1967.a. aprillis märgukirja, millele kirjutasid alla Tõnis Kint ja August Koern, ühtlasi nimetas Aleksander Warma Oskar Kersoni Eesti Panga Presidendiks sama küsimuse korraldamiseks. Mõlematel sammudel mingit edu ei olnud. Tolle perioodi dokumentidega on võimalik tutvuda aadressil http://www.nommevalitsus.org/?p=113
0 comments:
Post a Comment