Aasta lõpul presenteeriti meedias Vene kooliõpilastele suunatud kaart, kus on Venemaa osaks märgitud isegi Jaapan ja Skandinaavia poolsaarhttp://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/foto-vene-kooliopilaste-maakaardil-on-venemaa-osaks-ka-jaapan-ja-norra.d?id=63714192
Uudisesse võiks muidugi suhtuda heatahtliku muigega kui järjekordsesse kurioosumisse, sest analoogsed uudisenupud korduvad viimase paarikümne aasta vältel aastast aastasse ja tegemist pole sugugi alati Venemaal välja antud kaartidega – Balti riike on Venemaa osadena kujutatud Taani, Saksamaa ja mitmete teistegi Lääne-Euroopa riikide poolt välja antud kaartidel, mille loetelu kujuneks liiga pikaks, et neid siin käsitada. Kuid just see geograafiaalane aastakümnete pikkune järjekindlus tõstatabki mõningaid agasid. Lõppude lõpuks teab igaüks, et ajupesu inimeste veendumuste kujundamisel algab varasest lapsepõlvest, mida on põlvest põlve edukalt rakendatud – olgu selleks siis „nõukogude inimese” kujundamine või siis „poliitkorrektse inimese” kujundamine vms.
Käesolevat juhtumit ilmestab tõsiasi, et Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liit sõlmisid 15. oktoobril 1939 salajase koostööpakti, mille eesmärk oli Saksamaa vallutamine. Nimetatud koostööpaktiga andsid Inglismaa ja Prantsusmaa N. Liidule õiguse okupeerida Soome ja Baltimaad ning samuti Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra. Moskvas sõlmitud ja rangelt salastatud pakt oli kahe lääneriigi ja Moskva poolt sõlmitud sõjaline sobing, mis on 2017. aastani Inglismaa arhiividesse suletud. See salapakt tuli ilmsiks aastatel 1932–1949 Soome marssali Carl Gustav Emil von Mannerheimi salajaste luurematerjalide kausta S-32 põhjalhttp://www.nommevalitsus.org/?p=3427
Kui 23.augustil 1939.a sõlmitud MRP on tänaseks po sovetskamu tühiseks tunnistatud, sest 2.juunil 1989.a. moodustati NSVL ÜN poolt MRP komisjon, kuhu teiste kõrval kuulusid ka Endel Lippmaa, Marju Lauristin, Edgar Savisaar ja Igor Gräzin. Pooleaastase töö järel jõudis komisjon 14.detsembril 1989.a. otsusele, mis eesti keeles avaldati esmakordselt alles Heiki Lindpere raamatus „MRP – raske ülestunnistus” 1991.aastal. Nimetatud otsuse järelduste neljas punkt kõlab järgmiselt:
„Komisjon konstateerib, et läbirääkimisi Saksamaaga salaprotokolli üle pidasid Stalin ja Molotov salajas nõukogude rahva, ÜK(b)P KK ja kogu partei, NSVL ÜN ja valitsuse eest. Sel moel oli selle allakirjutamise otsus sisuliselt ja vormilt isikliku võimu akt ega väljendanud kuidagi nõukogude rahva tahet ja viimane ei kanna vastutust selle sobingu eest.”
- siis 15.oktoobril 1939.a. sõlmitud pakti kohta seda öelda ei saa – sellest pole avalikkuses praktiliselt räägitudki.
et kõnealune 15.10.39.a. koostööpakt siiani täies mahus elujõuline on, sest pakti sõlmimise aegu oli maailma jõudude tasakaal midagi muud, kui ta on seda tänapäeval – kuigi poliitilistel realiteetidel on palju ühiseid jooni: Euroopa suurriikide Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa vastuoludes pole olulisi muutusi toimunud sajandeid ning läbi ajaloo on kaks esimest neist korduvalt olnud Venemaa liitlased.
Venemaa probleemid on aga teada, ta on kaotamas oma mõjuvõimu nii idas kui lõunas ja ainsaks taganemistee võimaluseks on talle jäänud läänesuund, mida ta viimasel kümnendil üha efektiivsemalt rakendama on asunud. Vahendid on muidugi muutunud: sõjalised on asendatud majanduslikega ja tänapäeval pole enam Euroopas riiki, kus ei saaks elamisluba ja edaspidi kodakondsust kui uued ümberasujad on teinud teatava investeeringuhttp://www.nommevalitsus.org/?p=8528 . Nii ei kasva vene kogukond mitte ainult Eestis, Lätis ja Leedus, vaid ka Soomeshttp://www.nommevalitsus.org/?p=1197 ning alustatud on sisseimbumist Põhja-Rootsi juba sealsete omavalitsuste eneste algatuselhttp://www.nommevalitsus.org/?p=8633 . Selles valguses tuleb hinnata ka tänini kehtivat Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu poolt sõlmitud 15. oktoobril 1939 salajast koostööpakti. Võib vähemasti eeldada, et immigratsioon Venemaalt on Läänele vastuvõetavam kui immigratsioon islamimaailmast.
võibki esitada retoorilise küsimuse, kas too alguses mainitud aastakümnetepikkune geograafiaalane kurioosumite jada on üldse juhuslik või teenib mingit konkreetset eesmärki. Kui noortele koolides nii Euroopas kui Venemaal aastakümneid sisendatakse, et Balti riigid ja Skandinaavia kuuluvad Venemaale ning paralleelselt toimub neisse järjekindel ümberasumine Venemaalt, siis mõnede põlvkondade vahetumise järel võibki see lõppkokkuvõttes teoks saadagi.
Meenutuseks üks mu varasematest artiklitest „Eesti suurim oht – kolonisatsioon idast” http://www.nommevalitsus.org/?p=5686
0 comments:
Post a Comment