Täna avaldas „Postimees” lühikese esmapilgul mittemidagiütleva nupu, mille kohaselt interneti populaarne avatud entsüklopeedia Wikipedia teatas, et sulgeb 24 tunniks oma küljed protesteerimaks USA uue autorikaitsealase seaduseelnõu vastu http://www.postimees.ee/704918/wikipedia-sulgeb-protestiks-oma-ingliskeelsed-kuljed/ , mille kohta üks kommentaator tabavalt väljendas, et „truu koer peremeest ei hammusta.” Tegemist oli vastusega imestunud konstateeringule „täiesti absurdne, et sellises artiklis isegi ei mainita, mis seaduseelnõu sisuks on”
Eesti meedia on seni ACTA-st totaalselt vaikinud, ainus erand laupäevane (14.01) raadiosaade, mille kohta ka ERR väikese, ent arvestava uudise tegi http://uudised.err.ee/index.php?06243397 , kuigi rahvusvahelisi läbirääkimisi mainitud seaduseelnõu valmimiseks peeti tervelt neli aastat 2006 – 2010!
Seega, mis on ACTA? ACTA ehk Anti-Counterfeiting Trade Agreement (võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping) on kavandatav rahvusvaheline leping, mille eesmärk on luua uus ülemaailmne õiguslik raamistik intellektuaalomandi õiguste kaitseks ning võitlus piraatkaubandusega. Näiliselt õilis eesmärk.
E(NS)V välisminister ongi juba välja öelnud, et tegemist on väga hea seadusega, k.a. jaanuaris antakse see Toompea valitsusele otsustada ning peatselt jõuab eelnõu heakskiitmiseks ka E(NS)V Riigikokku.
on aga siiski midagi palju enamat kui vaid autorikaitse. Kui seaduseelnõu heaks kiidetakse, annab see kõigile internetiteenuste pakkujaile õiguse ja kohustuse alustada jälitustegevust – seega seni vaid kohtu pädevusse (politsei kaasabil) kuuluva tegevuse massiline laiendamine. Veidi utreeritult võiks isegi öelda, et parimate stalinlike mallide seadustamine, kus suudeti nuhkimine viia isegi perekonnasisesele tasandile.
Päris lihtsalt. Nimelt on aastakümneid üle maailma kõikjal üliedukalt rakendatud taktikat, kus näiliselt ilusale ja vajalikule eelnõule poogitakse kunstlikult külge lõigud või paragrahvid, mis kõik eelneva ära nullistab ning farsiks muudab. Isiklikult puutusin mainitud taktikaga omal ajal kokku kõikidel Eesti Kongressi istungjärkudel, mille praktiliseks tulemuseks oli võitlus tuuleveskitega, sest enamus saadikuist polnud võimelised lihtsalt toimuvast aru saama. Mainitud taktikat vajalike eelnõude nullistamisel olen ma lähemalt analüüsinud ka oma raamatus „Valega ei saa taastada Eesti Vabariiki” vastavais peatükkides istungjärkude kaupa http://www.nommevalitsus.org/?p=7540 .
tulebki konstateerida, et ACTA-sse tuleb piltlikult öeldes suhtuda kui porgandisse jooksva eesli nina all, kus porgandiks on märksõna autorikaitse! Taolisel kujul sõnastatud autorikaitse seaduseelnõuga kaasnevat aga jooksev eesel endastmõista ei märka...
0 comments:
Post a Comment