Keskerakonna peasekretäri kodu ja suvila ning erakonna peakontori puistamisest rääkides peaks igale asjale vähegi erapooletult vaadata üritavale inimesele olema minu meelest selge, et see oli prokuratuuri ja kaitsepolitsei poolt täiesti ebaproportsionaalne käitumine, sisuliselt õigustamatu, vähemalt ühel ennast demokraatlikuks õigusriigiks pidaval maal. Meie avalik-õiguslik ringhääling on aga leidnud oma eetrisse justkui erapooletute ekspertidena esitletavaid inimesi, kes annavad mõista vastupidist. Pöördusin sellega seoses ka ERR-i meediaeetika nõuniku poole.
Lugupeetud eetikanõunik!
Käesoleva aasta 15. jaanuaril levitas Eesti Rahvusringhääling kommentaari ("Professor: riigiasutusi ei tohiks naeruvääristada"), mille andis Eesti Keskerakonna ja riigiprokuratuuri vahel puhkenud sõnavahetuse kohta Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudi direktor, professor Kaja Tampere, keda esitleti justkui sõltumatu eksperdina, jättes samas mainimata, et tegemist on riigiprokuratuuri endise suhtekorraldaja ehk inimesega, kes on olnud töösuhtes tema poolt kommenteeritud sõnavahetuse ühe osapoolega.
Kes ja millistel asjaoludel otsustas, et antud sõnavahetuse kohta küsitakse kommentaari just sellelt inimeselt? Kas ajakirjanikele oli seda lugu tehes teada, et professor Tampere on olnud suhtekorraldajana otseselt seotud enda poolt kommenteeritava sõnavahetuse ühe osapoolega? Kas professor Tampere jättis selle ajakirjanikele ütlemata? Kui see info oli teada, siis millistel kaalutlustel otsustati jätta sellest teavitamata ETV vaatajad ja Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaali lugejad? Kas teie ei leia, et neid tuleks sellisest seosest, mis võis muuta professor Tampere antud sõnavahetuse kommenteerimisel väga erapoolikuks, siiski teavitada, et Eesti Rahvusringhääling ei kaotaks publiku silmis oma usaldusväärsust?
Eetikanõuniku vastus
15. jaanuaril Aktuaalse Kaamera saates esitatud loos oli Kaja Tampere üks allikatest, kes kommenteeris prokuratuuri ja Keskerakonna vahelist avalikku arvamustevahetust.
AK toimetuse juht Urmet Kook selgitas, et toimetus valis Kaja Tampere kommenteerima, "kuna ta on Eesti pädevaim kriisikommunikatsiooni ekspert. Tema teadustööde, aga ka praktilise kogemuse maht selles vallas on suurim."
AK toimetuse juhi sõnul oli Kaja Tampere koostöö riigiprokuratuuriga lühiajaline ja seotud ennekõike prokuratuuri sisekommunikatsiooni arendamisega 2003.a. Seega ei mõjutavat see tema praegusi seisukohti päevakajalistes küsimustes.
Arvestades asjaolu, et Kaja Tampere tööalane seotus prokuratuuriga oli lühiajaline ja jääb aastate taha, ei ole minu hinnangul asjakohane eeldada, et ajakirjanik oleks pidanud välja tooma Tampere toonase seose. Tööalase seose esiletoomine võiks olla põhjendatud näiteks siis, kui Tampere oleks olnud loo põhiallikas. Antud juhul see nii ei olnud.
Liiatigi ei ole loost üheselt selge, mida täpselt peab Tampere silmas, kui räägib riigiasutuste naeruvääristamisest.
Kordan saates kõlanud tsitaati:
"Me üritame naeruvääristada riigiasutusi, seda me ei tohiks teha. Kui me oleme demokraatlik riik, siis meil on sõnavabadus ja me võime igasuguseid asju rääkida, aga me ei tohiks oma riiki naeruvääristada. Me peaksime ikkagi olema niivõrd lugupidavad oma riigi institutsioonide suhtes, et ootame ära, mida see kohus siis ütleb," rääkis Tampere.
Siin sisalduks justkui üleskutse mitte anda hinnanguid kaitsepolitsei ja prokuratuuri tegevusele seoses Toobali ja Tuiksoo vastu esitatud kahtlustusega. Sellist mõtteviisi võib veel mõista, kui räägib avalikkussuhete spetsialist (nagu Tampere ongi). Ajakirjanduslikust aspektist vaadates aga on loomulik, et sellisel skaalal toimunud politseioperatsioon leiab käsitlemist erineval viisil, muuhulgas ka kriitilisest küljest.
Ent tulles tagasi põhiküsimuse juurde: Kaja Tampere ei olnud selle loo põhiline allikas ning seetõttu ei olnud vajalik tuua välja tema kunagist töist seost prokuratuuriga.
Kommentaariks
Eetikanõunik jättis millegipärast tähelepanuta, et prof. Tampere ütles antud lõigus veel: "Mul kodanikuna on palju suurem turvatunne ja usaldus Eesti prokuratuuri sõnumite vastu kui ükskõik missuguse partei poliitiku sõnade suhtes." – teisi sõnu: uskuge, et Eesti suurima opositsioonierakonna peakontori läbipuistamine oli põhjendatud, ärge selles kahelge!
Kui meediasse lekitati – ilmselge eesmärgiga neid ennekuulmatuid aktsioone kuidagi õigustada – info selle kohta, et Keskerakonna peasekretäri juurest leiti väljatrükk Hannes Rummi kirjavahetusest, siis lasi ETV seda kohe oma uudistesaadetes taas justkui ekspertidena kommenteerida kahel ajakirjanikul, Anvar Samostil ja Kalle Muulil, keda ei kahtlusta eelarvamustevabas suhtumises Keskerakonda ilmselt keegi. Selge poole on valinud oma juhtkirjades ka ERR-i uudisteportaal.
Hea on see, et Foorumi küsitlusele vastanutest 69.9% leidis, et kapo reageeris Keskerakonna juhtumi puhul üle, mis tähendab, et autoritaarset võimu on valmis toetama vähem kui kolmandik rahvast. Halb on aga see, et valitsevas ajakirjanduslik-poliitilises kompleksis domineerivad tsiviliseeritud õigusriikluse õõnestajad, kes peavad toimunud aktsioone justkui õigustatuks. Ja samal ajal ei tehta üldse märkamagi neid võimuparteidega seotud kohti, kus võib olla tegemist tõesti väga suuremahulise korruptsiooniga, mis ületab sadu kordi neid summasid, millest on räägitud praegu segast juttu Keskerakonna puistamist õigustades.
"Me elame iseseisvas Eesti Vabariigis, mis kuulub rahvale, mitte kaitsepolitseile, peaministrile või vabariigi valitsusele. Nad kõik on vastutavad eesti rahva ees ja ei seisa neist kõrgemal. Kodanikel on vääramatu õigus ja demokraatia seisukohast lausa kohustus esitada küsimusi, olla skeptiline ja kriitiline võimukandjate suhtes," märkis Keskerakonna volikogu aseesimees ja Tallinna Ülikooli magistrant Siret Kotka prof. Tampere nö. ekspertarvamusi kommenteerides. "See on elementaarne ja üks ekspert esitab ikka tõsiseid argumente, analüüsib ja selgitab olukorda, mitte ei vali pooli."
"Võimu "uskuv" professor diskrediteerib oma ametit, sest selline ei ole teadlase jutt, sest teadlane "teab", mitte ei "usu"," lisas Kotka. "Paraku on lood sedasi, et ajaloos on võimu kuritarvitamine tavapärane nähtus ja selles suhtes pole erandiks olnud ka Eesti. Esimese vabariigi viimastel aastatel kehtis meie riigis vaikiv ajastu, kus tollane kaitsepolitsei toimis poliitilise politseina ja ainus lubatud erakond oli Isamaaliit. See oli olukord, kus võimu ja selle tegevust ei tohtinud kritiseerida ning kasutati repressioone. Kas sellist Eestit tahaksime tagasi?"
Tõepoolest. Keskerakonna puistamise valguses jääb ainult üle korrata hiljutist ettepanekut: Riigikogu võiks anda hinnangu 1934. aasta riigipöördele.
Vaata ka
Totaalse meedia võidukäik – kas maailm liigub aastasse 1984?
Lugupeetud eetikanõunik!
Käesoleva aasta 15. jaanuaril levitas Eesti Rahvusringhääling kommentaari ("Professor: riigiasutusi ei tohiks naeruvääristada"), mille andis Eesti Keskerakonna ja riigiprokuratuuri vahel puhkenud sõnavahetuse kohta Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudi direktor, professor Kaja Tampere, keda esitleti justkui sõltumatu eksperdina, jättes samas mainimata, et tegemist on riigiprokuratuuri endise suhtekorraldaja ehk inimesega, kes on olnud töösuhtes tema poolt kommenteeritud sõnavahetuse ühe osapoolega.
Kes ja millistel asjaoludel otsustas, et antud sõnavahetuse kohta küsitakse kommentaari just sellelt inimeselt? Kas ajakirjanikele oli seda lugu tehes teada, et professor Tampere on olnud suhtekorraldajana otseselt seotud enda poolt kommenteeritava sõnavahetuse ühe osapoolega? Kas professor Tampere jättis selle ajakirjanikele ütlemata? Kui see info oli teada, siis millistel kaalutlustel otsustati jätta sellest teavitamata ETV vaatajad ja Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaali lugejad? Kas teie ei leia, et neid tuleks sellisest seosest, mis võis muuta professor Tampere antud sõnavahetuse kommenteerimisel väga erapoolikuks, siiski teavitada, et Eesti Rahvusringhääling ei kaotaks publiku silmis oma usaldusväärsust?
Eetikanõuniku vastus
15. jaanuaril Aktuaalse Kaamera saates esitatud loos oli Kaja Tampere üks allikatest, kes kommenteeris prokuratuuri ja Keskerakonna vahelist avalikku arvamustevahetust.
AK toimetuse juht Urmet Kook selgitas, et toimetus valis Kaja Tampere kommenteerima, "kuna ta on Eesti pädevaim kriisikommunikatsiooni ekspert. Tema teadustööde, aga ka praktilise kogemuse maht selles vallas on suurim."
AK toimetuse juhi sõnul oli Kaja Tampere koostöö riigiprokuratuuriga lühiajaline ja seotud ennekõike prokuratuuri sisekommunikatsiooni arendamisega 2003.a. Seega ei mõjutavat see tema praegusi seisukohti päevakajalistes küsimustes.
Arvestades asjaolu, et Kaja Tampere tööalane seotus prokuratuuriga oli lühiajaline ja jääb aastate taha, ei ole minu hinnangul asjakohane eeldada, et ajakirjanik oleks pidanud välja tooma Tampere toonase seose. Tööalase seose esiletoomine võiks olla põhjendatud näiteks siis, kui Tampere oleks olnud loo põhiallikas. Antud juhul see nii ei olnud.
Liiatigi ei ole loost üheselt selge, mida täpselt peab Tampere silmas, kui räägib riigiasutuste naeruvääristamisest.
Kordan saates kõlanud tsitaati:
"Me üritame naeruvääristada riigiasutusi, seda me ei tohiks teha. Kui me oleme demokraatlik riik, siis meil on sõnavabadus ja me võime igasuguseid asju rääkida, aga me ei tohiks oma riiki naeruvääristada. Me peaksime ikkagi olema niivõrd lugupidavad oma riigi institutsioonide suhtes, et ootame ära, mida see kohus siis ütleb," rääkis Tampere.
Siin sisalduks justkui üleskutse mitte anda hinnanguid kaitsepolitsei ja prokuratuuri tegevusele seoses Toobali ja Tuiksoo vastu esitatud kahtlustusega. Sellist mõtteviisi võib veel mõista, kui räägib avalikkussuhete spetsialist (nagu Tampere ongi). Ajakirjanduslikust aspektist vaadates aga on loomulik, et sellisel skaalal toimunud politseioperatsioon leiab käsitlemist erineval viisil, muuhulgas ka kriitilisest küljest.
Ent tulles tagasi põhiküsimuse juurde: Kaja Tampere ei olnud selle loo põhiline allikas ning seetõttu ei olnud vajalik tuua välja tema kunagist töist seost prokuratuuriga.
Kommentaariks
Eetikanõunik jättis millegipärast tähelepanuta, et prof. Tampere ütles antud lõigus veel: "Mul kodanikuna on palju suurem turvatunne ja usaldus Eesti prokuratuuri sõnumite vastu kui ükskõik missuguse partei poliitiku sõnade suhtes." – teisi sõnu: uskuge, et Eesti suurima opositsioonierakonna peakontori läbipuistamine oli põhjendatud, ärge selles kahelge!
Kui meediasse lekitati – ilmselge eesmärgiga neid ennekuulmatuid aktsioone kuidagi õigustada – info selle kohta, et Keskerakonna peasekretäri juurest leiti väljatrükk Hannes Rummi kirjavahetusest, siis lasi ETV seda kohe oma uudistesaadetes taas justkui ekspertidena kommenteerida kahel ajakirjanikul, Anvar Samostil ja Kalle Muulil, keda ei kahtlusta eelarvamustevabas suhtumises Keskerakonda ilmselt keegi. Selge poole on valinud oma juhtkirjades ka ERR-i uudisteportaal.
Hea on see, et Foorumi küsitlusele vastanutest 69.9% leidis, et kapo reageeris Keskerakonna juhtumi puhul üle, mis tähendab, et autoritaarset võimu on valmis toetama vähem kui kolmandik rahvast. Halb on aga see, et valitsevas ajakirjanduslik-poliitilises kompleksis domineerivad tsiviliseeritud õigusriikluse õõnestajad, kes peavad toimunud aktsioone justkui õigustatuks. Ja samal ajal ei tehta üldse märkamagi neid võimuparteidega seotud kohti, kus võib olla tegemist tõesti väga suuremahulise korruptsiooniga, mis ületab sadu kordi neid summasid, millest on räägitud praegu segast juttu Keskerakonna puistamist õigustades.
"Me elame iseseisvas Eesti Vabariigis, mis kuulub rahvale, mitte kaitsepolitseile, peaministrile või vabariigi valitsusele. Nad kõik on vastutavad eesti rahva ees ja ei seisa neist kõrgemal. Kodanikel on vääramatu õigus ja demokraatia seisukohast lausa kohustus esitada küsimusi, olla skeptiline ja kriitiline võimukandjate suhtes," märkis Keskerakonna volikogu aseesimees ja Tallinna Ülikooli magistrant Siret Kotka prof. Tampere nö. ekspertarvamusi kommenteerides. "See on elementaarne ja üks ekspert esitab ikka tõsiseid argumente, analüüsib ja selgitab olukorda, mitte ei vali pooli."
"Võimu "uskuv" professor diskrediteerib oma ametit, sest selline ei ole teadlase jutt, sest teadlane "teab", mitte ei "usu"," lisas Kotka. "Paraku on lood sedasi, et ajaloos on võimu kuritarvitamine tavapärane nähtus ja selles suhtes pole erandiks olnud ka Eesti. Esimese vabariigi viimastel aastatel kehtis meie riigis vaikiv ajastu, kus tollane kaitsepolitsei toimis poliitilise politseina ja ainus lubatud erakond oli Isamaaliit. See oli olukord, kus võimu ja selle tegevust ei tohtinud kritiseerida ning kasutati repressioone. Kas sellist Eestit tahaksime tagasi?"
Tõepoolest. Keskerakonna puistamise valguses jääb ainult üle korrata hiljutist ettepanekut: Riigikogu võiks anda hinnangu 1934. aasta riigipöördele.
Vaata ka
Totaalse meedia võidukäik – kas maailm liigub aastasse 1984?
0 comments:
Post a Comment