Paide Vabadussõjalaste päev Paides 3. I. 32.
Ülevaade Paide E. V. Liidust, – Vabadussõja ja Vabadussõjalaste hinnangust.
"Langenud kangelaste, mälestuse juures tahame uuendada tõotust – kaitsta viimase meheni oma kodumaad, vabadust ja iseseisvust igasuguse välise hädaohu kui ka seesmiste kallaletungide vastu. Meie ei luba rüvetada langenud kaasvõitlejate kalme, ei luba ka seljatagant kallaletungida ega rüvetada nende vabadusvõitlejate nime, kes eluga väljatulnud Vabadussõja heitlustest.
Eelpool toodud väiteid põhjustab asjaolu, et just viimasel ajal on tõstnud pead meil hästituntud poolpõrandaalune punane element, kes, mõningate legaalsete organisatsioonide sildi all, on alustanud ägedat kallaletungi vabadussõjalaste liidule, üksikuile vabadussõjalasile ja riigikaitse organisatsioonidele. Mitmes kohas on sõnadelt mindud üle tegudele. Nii kuuleme relvastatud löögirühmade korraldamisest, mõnitavatest ja käsitsi kallaletungidest üksikuile vabadussõjalasile ja kaitseliitlasile.
Seda punast aktsiooni juhivad mehed, kes vabadussõjas võitlesid meie vastu (olgugi ainult põranda all) ja nüüd, amnesteerituna, istuvad "kõrges kogus".
Vabadussõjalased, meie ei tohi pealtvaatajaks jääda kui hävivad aarded, mis kättevõidetud meie eneste kannatuste ja vaevaga. Meie ei lase tallata oma õigusi ja mõnitada oma rahvustunnet. Meie ei tohi lasta mürgitada oma tuleviku lootust, meie noortsugu, punase mürgiga.
Sellepärast lahinguvennad ja kaasvõitlejad Vabadussõjast, read koomale! Loome rinne, mis sarnane tollele mille vastu purunes punane laviin – idast – ja must pilv – läänest 18-19 aastail. Vabadussõjalased koonduge Eesti Vabadussõjalaste Liitude ümber. Ühiselt suudame seista oma vabaduse eest ja kaitsta oma õigustet nõudmisi.
Veel kord, read koomale! Vabadussõja vereohvrid kohustavad! Meie ei lase oma noort iseseisvust müüa "3. internatsionaalile" ega ka "Landesveeri kubjastele".
Selle üleskutse kohaselt, mis Paide Eesti Vabadussõjalaste Liidu Juhatuse poolt väljasaadeti pühitses 3. jaanuaril s.a. Paide Eesti Vabadussõjalaste Liit oma kolmandat aastapäeva. Selleks puhuks oli korraldatud ühtlasi Järvamaa Vabadussõjalaste Päev, mida pühitseti Vabadussõjas langenute mälestuspäevana.
Paide Vabadussõjalaste Liidu Juhatuse üleskutse oli nähtavasti väga soodsale pinnale langenud, sest hoolimata äärmiselt halvast ilmast ja suurest lumetuisust oli ümbruskonnast rahvast kogunud ootamatult suurel arvul.
Vabadussõjalaste päevakavas oli hommikupoole leina jumalateenistus kirikus, kus õpetaja Perli päevakohase jutlusega avas päeva pühitsemise, ning kus esinesid muusika ettekannetega kiriku segakoor ja tuletõrje orkester hra Sihvarti juhatusel.
Lõunaajal oli korraldatud mälestusaktus Paide Rahvamajas. Aktusel, umbes 400 osavõtjat, viibisid Keskliidu poolt A. Sirk ja "Võitluse" toimetaja, kuna J. Pitka polnud haiguse tõttu mitte sõita saanud.
A. Sirk esines pikema kõnega meie Vabadussõja ja vabadussõjalaste praegusest hinnangust. Tema ütles kokkuvõttes järgmist:
"Aeg vabadussõjast kuni siiani ei ole küll pikk, kuid juba sellegi lühikese aja kestel on tekkinud rida väärtõlgitusi, mis näitavad et inimesed on suurelt osalt unustanud need motiivid ja selleaegse olukorra, milles vabadussõda toimus.
Nii kirjutab üks tuntud tegelane, pealegi veel koolitegelane, Eesti vabadussõjast nagu oleks mehi kihutanud kodu kaitsma kõigepäält need lubadused, mis antud maasaamise jne. suhtes. Kohe, arvab see mees, kui ajutine valitsus annud vabadussõjalastele lubaduse neile maad anda, olevat mehed hulga viisi lipu alla läinud.
Mõned teised ringkonnad jälle püüavad rõhutada, nagu oleks soomuse tegemine ja soomusetegemise võimalused olnud siin tõukejõuks.
Mehed, kes vabadussõjast osa võtsid, mäletavad asja paremini. Ja dokumentaalne ajalugu räägib ka teist keelt. Nimelt maasaamise tõotused tulid alles siis kui Eesti rahvavägi oli juba koos ja Vabadussõda käimas.
Aitab ainult paari drastilise stseeni ja episoodi meeletuletamisest, et õieti arusaada selleaegsest meeleolust. Vabadussõjas võitlesid kõrvu isa ja poeg, mõlemad vabatahtlikudena. Kui isa oli langenud kuulipilduja juures, asus poeg tema asemele. Ja kui soomust tehti, siis kõige olulisemalt relvade näol, mida vastase käest ära võeti. Relvadega varustusid meie vabadussõjalased uhkesti vastase kulul.
Meie vabadussõda kujutab enesest kindla kontinuiteedi nende vabadusvõitlustega, mis on sündinud algusest peale Eesti pinnal. Muistses Kalevipojas hüütakse, et ennem elan üksi, kehva mehelise kombel, kui et sulgun sunni alla, võõra voliduse alla. Kalevite kanget kaela sa ei kütke kinnitama, orja ikke oheldama.
Ja Sakala vanemad annavad tõotuse võidelda kuni veel elus küünrapikkune poisike.
Muistsed eestlased ei mänginud kergemeelselt käest rahvuslikku vabadust ja iseseisvust, vaid kaotasid selle kangelaslikus võitluses. Sarnane rahvus pidi ajalooratta soodsal pöörangul uuesti tõusma vabadusele: esivanemate kangelasteod anti edasi põlvest põlve, noorus imes ühes emarinnaga sisse põlgust rõhujate vastu ja lootust rahva parema tuleviku peale. Sarnasel kombel sirgus rahvapõlv, mis võimeline oli võitlema ja võitma Vabadussõjas.
Vabadussõda oli aateline võitlus rahva vabaduse ees, suurim ja säravaim võitlus meie ajaloos, mille peale võime uhked olla. Alatus on nimetada vabadussõda "tapatalguks" ja tembeldada vabadussõjalasi "soomuse" tegijateks.
Kes on siis need, kes julgevad sarnaselt mõnitada vabadussõda ning neid kangelasi, kelle mälestamiseks täna siin kokku oleme tulnud? Need ei ole tõesti Eesti pojad, need ei pea pühaks Eesti rahvuse vabadust, iseseisvust ja paremat tulevikku. Need on inimesed, kes maast madalast tahavad nooruse südameist väljakiskuda lugupidamise oma rahvuse vastu; need on inimesed, kes noorsoost tahavad kasvatada ilma rahvuseta ja isamaata rahvusvahelisi hulguseid. Sarnasele õõnestustööle ja mürgituskatsetele peame otsustavalt vastu astuma.
Muistsed eestlased kaotasid endi vabadusvõitluse, kuid, nad jätsid järeltulevatele põlvedele siiski väärtusliku pärandi – kangelasliku eeskuju. Vabadussõjas langenud olid õnnelikumad – nad pärandasid meile rahvusliku vabaduse ja iseseisvuse.
Meie kohus on hoida hoolikalt seda pärandust, muidu osutume kurjategijateks. Vabadussõjas langenute mälestus kohustab meid! Rahvusliku vabaduse alalhoiu eeltingimuseks on arendada ja kõrgele tõsta rahvuslik kultuur ning ülesehitada ja süvendada rahvuslikku majandust.
Mis kasu on meil formaalsest iseseisvusest, kui tegelikult sammume võõra kapitali majanduslikus orjuses? Siin tuleb ümber orienteeruda ja ülessääda uusi tähiseid, ainult siis võime areneda vabaks ja võimsaks rahvuseks.
Mitte omakasu püüd ja rahvuse killustamine ei vii meid edasi, vaid aus töö, kokkuhoidmine, julge tegu ja, kui tarvis, kindlameelne ohver aitavad meid hoida ja kindlustada vabadussõja saavutisi.
Õhtul oli Paide E. v. L. peakoosolek, kus Liidu esimehe Klasmanni poolt esitati senine liidu tegevus ja ajalugu 3 aasta kestel.
Aruandest selgus et eriti viimasel kuuel kuul on Liidu tegevus väga intensiivne olnud.
Kassaaruanne bilanseerib 145 krooniga. Järgmise aasta eelarve on tasakaalu viidud 250 krooni peale.
Juhatusest liisu läbi väljalangenud liikmed Leemann ja Limberg valitakse tagasi.
Juhatuse kandidaatideks valitakse A. Luik, A. Roth, E. Laane, E. Reimann, A. Muskat. Revisjoni komisjoni P. Naaris, J. Pürn, J. Orav. Kandidaateks A. Hiiop, H. Lents, H. Limberg. Saadikuteks Vabadussõjalaste kongressile A. Klasmann, V. Limberg, H. Leemann, J. Laube, J. Perker, E. Laane, V. Laube, A. Lepik, H. Lents, V. Bock, J. Orav, E. Pentson. Läbirääkimistel puudutatakse tähtsamaid päevaküsimusi, kus juures A. Sirk esineb pikema kõnega Keskliidu senisest tegevusest ja sihtjoontest. Keskliit Vabadussõjalaste Kongressi otsuste kohaselt on püüdnud kasutada kõiki seaduslikke abinõusid, et vabadussõjalaste nõudeid riikliku elu tervendamises teostada.
Koosolek võtab oma poolt vastu resolutsiooni, et Keskliit kõige tegusamalt astuks sammusid, et riigivalitsus rohkem arvestaks vabadussõjalaste soovidega Eesti elu tervendamiseks.
Teises resolutsioonis nähakse ette mõjuvate sammude tarvidust, et kaoks lubamatu mitme koha pidamise võimalus üksikutel tegelastel, ajal, kus mitmed inimesed otsivad asjata töö võimalusi.
Koosolek lõpeb täielises üksmeeles ja sellele järgneb pidulik õhtusöök rohkete vaimustatud pidukõnedega ja elada laskmistega ning muusikaga temperamentsete kapelmeistrite juhatusel.
Paide Eesti Vabadussõjalaste Liit asutati 1929. a. algul. Seega pühitses Liit tänavu oma kolme aastast sünnipäeva. Liidu asutajaid vabadussõjalasi oli 12, kes enamikus on oma organisatsioonile truuks jäänud.
Esimesse juhatusse valiti hr. Preiberg, Oidermann, Veem, Limberg ja Kask. See Juhatus töötas kuni 1931 aastani.
Liikmete arv asutamise aastal tõuseb 21 pääle, ja 1930 a. jaanuari erakorralisest peakoosolekust võtab osa 15 vabadussõjalast.
Sel koosolekul otsustatakse astuda keskliidu liikmeks ning valitakse I-le vabadussõjalaste kongressile saadikutena H. Veem ja J. Pürn.
Uus ajajärk Paide E. V. L. organiseerimises algab vabadussõjalaste kongressiga 22. 3. 31., kust peale tiheneb side Keskliiduga ja üldine vabadussõjalaste liikumine saab konkreetsemad sihid. Nüüd areneb Paide vabadussõjalaste organiseerimine tõusvas suunas.
Veel 22 juunil 1931 Paide liidu peakoosolekust võtavad osa 17 vabadussõjalast. Liikmete arv on 31.
Kuid peakoosolek võtab ühel ajal omaks vabadussõjalaste kongressi otsused ja asub intensiivsele organiseerimise tööle.
Juhatusse valitakse vabadussõjalased A. Klasmann (esimees), V. Limberg (abiesimees), H. Leemann (sekretäär), H. Veem (laekahoidja) ja J. Perker.
Revisjoni komisjoni P. Naaris, I. Pürn ja F. Trossi.
Juhatuse energilisel tegevusel astutakse ühendusse Paide ümbruskonna valdade vabadussõjalastega. Kohapealsed usaldusmehed koguvad uusi liikmeid. Selle kõrval sõidavad juhatuse liikmed kohtadele välja, selgitavad vabadussõjalaste liikumise põhimõttelist alust ja sihte. Levitatakse Keskliidu häälekandja "Võitluse" üksiknumbreid (500 eks.) ja kogutakse alalisi tellijaid. Samal ajal peab juhatus töökoosolekuid 13.
Tagajärg näitab töö tulemusi. Kuue kuuga tuuakse Liitu juure 200 liiget, tõstetakse seega liikmete arv ligi kaheksakordseks: praegu on liitu koondatud 231 vabadussõjalast, nendest toetajaid liikmeid 11.
Arvud kõnelevad ise enese eest.
Järvamaa vabadussõjalaste liikumine, Paide E.V.L.-i innukas töö on eeskujuks teistele.
Võitlus nr. 1 (8), 11. jaanuar 1932
0 comments:
Post a Comment