Liberalismi Akadeemia tegevjuhi Rain Rosimannuse (Reformierakond) plaan lasta suunata enda tegevuse toetuseks riigieelarvest märkimisväärseid summasid on kutsunud küll esile vabaühenduste ulatusliku pahameele, kuid võib sellegi poolest Riigikogus läbi minna, sest kõik seal esindatud erakonnad on sellest otseselt huvitatud.
Isamaa ja Res Publica Liiduga seotud Jaan Tõnissoni Instituudi tegelased (Vootele Hansen, Toivo Jürgenson, Mart Nutt, Andrus Villem) ei oota seda raha vähem kui Rosimannus. Sotside poolelt on võtnud eelnõu toetuseks juba sõna Eiki Nestor, kellest endast peaks siis saama Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juurde loodava sihtasutuse juht. Keskerakonnal ei ole kindlasti midagi selle vastu kui avaneb hea võimalus viia Kesknädal otse maksumaksjate ülalpidamisele – nii see "demokraatia arendamine" ju käima hakkaks.
Lühidalt: nad kõik on sellest rahast vägagi huvitatud. Ja ei ole sugugi kindel, et puhkenud kriitika valitsevat poliitilist kartelli (nelikliitu) heidutada suudab – vähemalt ei morjendanud avalikkuse pahameel ja rahva laialdane vastuseis poliitilist klassi eelmine kord, mil see konsensuslikult seljad kokku pani. Ei aidanud isegi erakondade suurtoetajate manitsused.
Meenutuseks väljavõte 2010. aasta 12. aprillil Delfis ilmunud uudisest, milles 2009. aastal erakondadele suurima annetuse teinud Märt Vooglaid – annetas Reformierakonnale, kuhu ta ise kuulub juba alates aastast 2001, kokku miljon krooni – väljendas oma nördimust.
Meie õiguskantsler on juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, et Riigikogu liikmed ei tohiks kuuluda riigiettevõtete nõukogudesse, kuid Reformierakonna saadik Kalle Palling on jätkuvalt Eesti Energia nõukogus. Selle kaheksast liikmest kolm on refomierakondlased ja kaks kuuluvad Isamaa ja Res Publica Liitu. Lisaks on seal veel ettevõtja Toomas Luman, kes ühtegi erakonda ei kuulu, kuid annetas eelmisel aastal 6390 eurot Reformierakonnale ning 2x6390 eurot Isamaa ja Res Publica Liidule.
Olukord, kus võimuerakonnad määravad riigiettevõtete nõukogudesse inimesi, kes teevad nendele erakondadele suuri annetusi, ei pruugi olla nende erakondade poolt läbisurutud seaduste valguses juriidiliselt ebakorrektne, aga tavaarusaamade kohaselt lõhnab see ikkagi poliitilise korruptsiooni järele. Kui lisada nüüd siia veel tõsiasi, et reformierakondlase Kristen Michali poolt juhitav justiitsministeerium vastas ettepanekule lõpetada erakondade riigieelarvest rahastamisel poliitiline diskrimineerimine mingi demagoogilise ibaga, siis jääb ainult üle küsida: kui mõni meeleheitel kodanik, kes näeb iga päev seda, et riiki igaltpoolt mujalt – päästekomandosid, koole, omavalitsuste rahastamist jne. – pidevalt üha enam kokku tõmmatakse, otsustab kasutada nende puukide vastu füüsilist vägivalda (terrorit), kas see ei ole siis vähemalt mõistetav?
Vaata ka
Head uut aastat!
Isamaa ja Res Publica Liiduga seotud Jaan Tõnissoni Instituudi tegelased (Vootele Hansen, Toivo Jürgenson, Mart Nutt, Andrus Villem) ei oota seda raha vähem kui Rosimannus. Sotside poolelt on võtnud eelnõu toetuseks juba sõna Eiki Nestor, kellest endast peaks siis saama Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juurde loodava sihtasutuse juht. Keskerakonnal ei ole kindlasti midagi selle vastu kui avaneb hea võimalus viia Kesknädal otse maksumaksjate ülalpidamisele – nii see "demokraatia arendamine" ju käima hakkaks.
Lühidalt: nad kõik on sellest rahast vägagi huvitatud. Ja ei ole sugugi kindel, et puhkenud kriitika valitsevat poliitilist kartelli (nelikliitu) heidutada suudab – vähemalt ei morjendanud avalikkuse pahameel ja rahva laialdane vastuseis poliitilist klassi eelmine kord, mil see konsensuslikult seljad kokku pani. Ei aidanud isegi erakondade suurtoetajate manitsused.
Meenutuseks väljavõte 2010. aasta 12. aprillil Delfis ilmunud uudisest, milles 2009. aastal erakondadele suurima annetuse teinud Märt Vooglaid – annetas Reformierakonnale, kuhu ta ise kuulub juba alates aastast 2001, kokku miljon krooni – väljendas oma nördimust.
"Mingil hetkel ma arvasin, et see aitab kaasa ühe tubli erakonna arengule, aga täna on ajad teistsugused," sõnas Vooglaid.2010. aastal ei annetanud Vooglaid erakonnale sentigi, kuid 2011. aastal annetas kokku enam kui 25 tuhat eurot, lasi ennast määrata Eesti Energia nõukokku ja valiti lõpuks Reformierakonna Viimsi piirkonnaorganisatsiooni esimeheks. Kas see kujutab endast katset süsteemi seestpoolt muuta või lihtsalt sellega kohanemist? – ei tea.
Vooglaid rääkis, et teda häirib see, kuidas elanikkonnast sõidetakse justkui tankiga üle. Küünilisuse tipuks on seni olnud poliitiline kokkulepe, mille järgi 100 000 töötuga riigis seoti poliitikute palgad lahti riigi keskmisest palgast ning seda selleks, et poliitikud saaksid tõsta endi palkasid.
"Kui järgmisel korral keegi Petrov annab miljoni ja Vooglaid enam ei anna ning neil jääb raha puudu, siis ega nad teistmoodi elama ei hakka – nemad võtavad ühehäälselt vastu seaduse ja ütlevad, et nüüd tõstame erakondade rahastamist (riigikassast – toim) ning põhjendavad seda sellega, et demokraatia on ohus ... " sõnas Vooglaid.
"Ehk ma arvan, et te ajakirjanikud saite suhtumisest muude elanikkonda väga selgelt aru justnimelt selle nn. Langi seaduse menetlemisega. Ja ma arvan, et paljud ettevõtjad on tänaseks saanud aru, et see seltskond elab täiesti oma elu. Et sel ei ole muu seltskonnaga mitte mingit pistmist."
Meie õiguskantsler on juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, et Riigikogu liikmed ei tohiks kuuluda riigiettevõtete nõukogudesse, kuid Reformierakonna saadik Kalle Palling on jätkuvalt Eesti Energia nõukogus. Selle kaheksast liikmest kolm on refomierakondlased ja kaks kuuluvad Isamaa ja Res Publica Liitu. Lisaks on seal veel ettevõtja Toomas Luman, kes ühtegi erakonda ei kuulu, kuid annetas eelmisel aastal 6390 eurot Reformierakonnale ning 2x6390 eurot Isamaa ja Res Publica Liidule.
Olukord, kus võimuerakonnad määravad riigiettevõtete nõukogudesse inimesi, kes teevad nendele erakondadele suuri annetusi, ei pruugi olla nende erakondade poolt läbisurutud seaduste valguses juriidiliselt ebakorrektne, aga tavaarusaamade kohaselt lõhnab see ikkagi poliitilise korruptsiooni järele. Kui lisada nüüd siia veel tõsiasi, et reformierakondlase Kristen Michali poolt juhitav justiitsministeerium vastas ettepanekule lõpetada erakondade riigieelarvest rahastamisel poliitiline diskrimineerimine mingi demagoogilise ibaga, siis jääb ainult üle küsida: kui mõni meeleheitel kodanik, kes näeb iga päev seda, et riiki igaltpoolt mujalt – päästekomandosid, koole, omavalitsuste rahastamist jne. – pidevalt üha enam kokku tõmmatakse, otsustab kasutada nende puukide vastu füüsilist vägivalda (terrorit), kas see ei ole siis vähemalt mõistetav?
Vaata ka
Head uut aastat!
0 comments:
Post a Comment