Nagu enamikes sellistes Euroopa Liidu riikides, kus riigipeaks ei ole mõni monarh, nii valib ka Soomes presidendi rahvas. Ja juba nädala aja pärast saabki see rahvas hakata valima endale uut presidenti. Valimispäev on küll 22. jaanuar, kuid eelvalimised algavad kümme päeva varem.
Soome on teatavasti parlamentaarne vabariik, kus presidendi täita olevad funktsioonid on peaaegu samad, mis Eestis – suurimaks erinevuseks kahe riigi vahel ongi, et seal valitakse president otse rahva poolt.
Eesti rahva poolt mittevalitud president on väitnud, et üleminek presidendi otsevalimisele võib sillutada teed diktatuurile. Vaadakem siis, kes on need meie lähedase naabermaa potentsiaalsed tulevased diktaatorid!
Küsitluste kohaselt võib, aga ei pruugi osutuda juba valimiste esimeses voorus valituksSauli Niinistö, endine rahandusminister (1996-2003) ja endine Soome parlamendi spiiker (2007-2011), kelle seljataga on paremtsentristlik Koonderakond (Euroopa Rahvapartei), mida juhib Soome praegune peaminister Jyrki Katainen.
Niinistö kandideeris presidendiks ka 2006. aastal, saades esimeses voorus 24.1% ja teises 48.2% häältest. Toona valituks osutunud Tarja Halonen (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) enam kandideerida ei saa, sest temal täitub juba teine ametiaeg.
Sotsiaaldemokraatide kandidaadiks on nüüd tänavu Paavo Lipponen, endine peaminister (1995-2003) ja endine Soome parlamendi spiiker (2003-2007), kes ei pruugi aga üldse teise vooru pääseda – tal käib praegu selle nimel tihe rebimine kolme teise kandidaadiga.
Need kolm kandidaati on: erakonna Põlissoomlased esimees Timo Soini, Keskerakonnaveteranpoliitik Paavo Väyrynen ja roheliste kandidaat Pekka Haavisto.
Viimase toetajate hulka kuulub muide ka Sofi Oksanen, kelle sõnul "Haavisto on hankinud tugevaid töökogemusi maailma kriisipiirkondades. Tema kogemus kõneleb ka kartmatusest, julgusest ja võimekusest tegutseda, kui on tarvis – kõik omadused, mida loodan presidendil olevat. Kogemused kriisipiirkondadest tulevad kasuks ka kodumaal: kriisid on kohal ja neiks tarvis Haavisto-suguse suure südamega inimese oskusi."
Haavisto on Soome parlamendi liige, endine keskkonnaminister (1995-1999), kes töötas aastatel 2000-2006 ÜRO Keskkonnaprogrammi heaks, juhtides selle uurimisrühmade tööd terves reas riikides.
Oma kandidaadid on seadnud loomulikult üles ka ülejäänud kolm parlamendierakonda.Vasakliidu poolt on selleks praegune kultuuri- ja spordiminister Paavo Arhinmäki. Kristlikud Demokraadid on esitanud kandidaadiks Euroopa Parlamendi liikme Sari Essayah. Rootsi Rahvaparteid Soomes esindab vähemustevolinik Eva Biaudet.
Kokku seega kaheksa kandidaati.
Loodkem siiski, et ühtegi Ilvese-sugust kapidiktaatorit nende hulgas ei leidu ja Soome jätkab demokraatlikul arenguteel, millel võiks leida kunagi õige suuna uuesti üles ka Eesti, kuigi seda viimast võib praegu olla tõesti raske kujutleda.
Soome on teatavasti parlamentaarne vabariik, kus presidendi täita olevad funktsioonid on peaaegu samad, mis Eestis – suurimaks erinevuseks kahe riigi vahel ongi, et seal valitakse president otse rahva poolt.
Eesti rahva poolt mittevalitud president on väitnud, et üleminek presidendi otsevalimisele võib sillutada teed diktatuurile. Vaadakem siis, kes on need meie lähedase naabermaa potentsiaalsed tulevased diktaatorid!
Küsitluste kohaselt võib, aga ei pruugi osutuda juba valimiste esimeses voorus valituksSauli Niinistö, endine rahandusminister (1996-2003) ja endine Soome parlamendi spiiker (2007-2011), kelle seljataga on paremtsentristlik Koonderakond (Euroopa Rahvapartei), mida juhib Soome praegune peaminister Jyrki Katainen.
Niinistö kandideeris presidendiks ka 2006. aastal, saades esimeses voorus 24.1% ja teises 48.2% häältest. Toona valituks osutunud Tarja Halonen (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) enam kandideerida ei saa, sest temal täitub juba teine ametiaeg.
Sotsiaaldemokraatide kandidaadiks on nüüd tänavu Paavo Lipponen, endine peaminister (1995-2003) ja endine Soome parlamendi spiiker (2003-2007), kes ei pruugi aga üldse teise vooru pääseda – tal käib praegu selle nimel tihe rebimine kolme teise kandidaadiga.
Need kolm kandidaati on: erakonna Põlissoomlased esimees Timo Soini, Keskerakonnaveteranpoliitik Paavo Väyrynen ja roheliste kandidaat Pekka Haavisto.
Viimase toetajate hulka kuulub muide ka Sofi Oksanen, kelle sõnul "Haavisto on hankinud tugevaid töökogemusi maailma kriisipiirkondades. Tema kogemus kõneleb ka kartmatusest, julgusest ja võimekusest tegutseda, kui on tarvis – kõik omadused, mida loodan presidendil olevat. Kogemused kriisipiirkondadest tulevad kasuks ka kodumaal: kriisid on kohal ja neiks tarvis Haavisto-suguse suure südamega inimese oskusi."
Haavisto on Soome parlamendi liige, endine keskkonnaminister (1995-1999), kes töötas aastatel 2000-2006 ÜRO Keskkonnaprogrammi heaks, juhtides selle uurimisrühmade tööd terves reas riikides.
Oma kandidaadid on seadnud loomulikult üles ka ülejäänud kolm parlamendierakonda.Vasakliidu poolt on selleks praegune kultuuri- ja spordiminister Paavo Arhinmäki. Kristlikud Demokraadid on esitanud kandidaadiks Euroopa Parlamendi liikme Sari Essayah. Rootsi Rahvaparteid Soomes esindab vähemustevolinik Eva Biaudet.
Kokku seega kaheksa kandidaati.
Loodkem siiski, et ühtegi Ilvese-sugust kapidiktaatorit nende hulgas ei leidu ja Soome jätkab demokraatlikul arenguteel, millel võiks leida kunagi õige suuna uuesti üles ka Eesti, kuigi seda viimast võib praegu olla tõesti raske kujutleda.
0 comments:
Post a Comment