E. V. Keskliidu poolt on kõigile Riigikogu rühmadele saadetud järgmine kiri.
N.N. Riigikogu rühmale.
Möödunud suvel sai Riigikogu rühmade poolt ellu kutsutud rühmadevaheline komisjon, kes välja pidi töötama põhiseaduse muutmise kava.
Tähendatud komisjoni töö on veninud üle ootuste pikale ning praegu puudub selgus, kas Riigikogu rühmad tahavad tegelikult asuda põhiseaduse muutmise juurde, ning kas tahetakse põhiseaduse muutmise asjas veel selle Riigikogu volituste kestvuse ajal rahvahääletust ette võtta või mitte.
Suvistel Riigikogu rühmade vahelisel nõupidamistel tulid kuuldavale hääled, et põhiseaduse muutmise kava peaks saama väljatöötatud Riigikogu rühmade poolt, ja et üldse algatus põhiseaduse muutmiseks peaks jääma Riigikogu rühmade kätte.
Vabadussõjalaste Keskliidu Juhatus arvestas nende seisukohtadega ning ei ole selle tõttu senini põhiseaduse muutmiseks, vastavalt kongressi otsusele, tegelikke samme astunud. Vabadussõjalaste Keskliidu Juhatus asub seisukohal, et põhiseaduse muutmine vastavalt vabadussõjalaste kongressil kindlaksmääratud põhimõtetele, peab saama rahvahääletusel läbi viidud veel selle Riigikogu volituste kestvusel.
Et selgitada praegust olukorda palume meile lahkesti teatada kuni 20. dets. s. a., kas Teie rühm peab põhiseaduse muutmist rutuliseks, ning kas Teie rühm soovib, et rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks saaks ette võetud veel enne uue Riigikogu kokkukutsumist, ning kas Teie rühm on valmis algatust selles asjas enda kätte võtma?
Ühtlasi on meil au Teile teatavaks teha, et kui Riigikogu rühmad põhiseaduse muutmist rutuliseks ei pea, või seda soovivad ette võtta alles peale järgmise Riigikogu kokkuastumist – siis Vabadussõjalaste Keskliit on sunnitud algatuse enda kätte võtma ning kongressi poolt kindlaksmääratud põhimõtetele vastava põhiseaduse muutmise eelnõu rahvahääletusele viima.
Täieliku lugupidamisega
Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu Juhatus.
Võitlus nr. 7, 21. detsember 1931
Põhiseaduse muutmine ja erakonnad.
Riigikogu rühmade vastused Vabadussõjalaste järelpärimisele.
Teatavasti esitas Vabadussõjalaste Keskliidu Juhatus läinud aasta lõpul kirjaliku järelepärimise Riigikogu rühmadele põhiseaduse muutmise ja rahvahääletusele paneku asjus. Kirjas (äratoodud "Võitluses" nr. 7.1.a.) esineb ultimatiivne seisukoht, et kui rühmad ei taha põhiseaduse muutmist veel selle Riigikogu volituste kestel mitte rahvahääletusele panna, siis on Vabadussõjalaste Keskliit sunnitud asja algatust enda kätte võtma.
E. V. Keskliit nägi rühmade vastuste tähtpäevaks ette 20. dets. 1.a. Sellele vastasid järjekorras kolm Riigikogu rühma: Saksa-Rootsi, Põllumeeste Kogude ja Ühendatud Rahvaerakondade rühm kirjalikult järgmist:
Saksa-Rootsi R. rühma vastus
Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu Juhatusele.
Vastuseks Teie kirjale 11/XII k.a. on Saksa-Rootsi R.K. rühmal au teatada, et põhiseaduse muutmise küsimuses oleme meie mitte ainult presidendi instituudi sisseseadmise põhimõttelised pooldajad, vaid oleme ka vastavas komisjonis konkreetseid ettepanekuid esitanud ja kaitsnud.
Selle printsiibi käiguandmise tähtaja kohta oleme aga arvamisel, et see vaevalt võiks korda minna enne uue Riigikogu kokkukutsumist.
Algatus peaks meie arvates sündima ühe suurema arvulise R.K. rühma poolt.
Saksa-Rootsi rühma nimel
Aupaklik.
C. Schilling.
Tallinn, 18/XII 31.
Põllumeeste kogude R. rühma vastus
Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu Juhatusele.
Vastuseks Teie kirjale 11 detsembrist s. a. on minul au põllumeeste kogude riigikogu rühma nimel teatada, et rühm peab põhiseaduse parandamist rutuliseks. Senini on vastava lõpuliku kava valmistamist takistanud poliitiliste rühmituste lahkarvamised presidendi võimu iseloomu ja piiride küsimuses, nüüd on aga põhimõtteline kokkulepe saavutatud ja jääb ainult nendele mõtetele vastav juriidiline vorm anda, mille kallal praegu töötatakse ja mis peaaegu juba valminud.
Kui kava lõpulikult valmib, määratakse ühes teiste rühmitustega, kes põhiseaduse parandamist pooldavad, täpne hääletamise aeg kindlaks.
Põllumeeste kogude rühm on põhiseaduse parandamise algataja, on parandamiskava väljatöötamisel senini sammunud esireas ja arvab, et ta ka valminud seaduseelnõu rahvahääletamisele panekul algatuse asja huvides enese käes peab pidama ühes teiste rühmitustega, kes asja seni kaasa teinud.
Põllumeeste kogude rühma nimel
Esimees: A. Tupits
Sekretäri eest: H. Oiderman.
18. 12. 1931.
Ühendatud Rahvaerakondade R. rühma vastus
Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu Juhatusele Tallinnas.
Vastuseks Teie kirjale 11 detsembrist s. a. on meil au Ühendatud Rahvaerakondade Riigikogu rühma nimel, vastavalt rühma otsusele 18 detsembrist s. a., Teile järgmist teatavaks teha.
Ühendatud Rahvaerakondade Riigikogu rühm peab põhiseaduse muutmist demokraatliku ja parlamentaarse valitsusvõimu stabiliseerimise sihis tarvilikuks ja rutuliseks.
Selleks on ka Rahvaerakonna poolt juba 1929. aastal väljatöötatud üksikasjaline eelnõu (avaldatud "Postimehes" 7. juulil 1929 a.) Vahepeal on töötatud kavade kooskõlastamiseks rühmade vahel, kes põhiseaduse muutmist samuti pooldavad. Samuti on võetud ette tarvilikud parandused Riigikogu valimise, rahvahääletuse ja rahvaalgatuse seadustes. Nii võis põhiseaduse muutmise asi läinud suvel juba rühmade ühise kavatsusena päevakorrale tulla. Moodustati komisjon ühise eelnõu väljatöötamiseks, mida toetaks kõik rühmad, kes põhiseaduse muutmist tarvilikuks peavad. Komisjon on oma tööga lõpule jõudmas ja teeb arvatavasti juba lähemail päivil oma eelnõu rühmadele ning avalikkusele teatavaks. Rühmadest ja ringkondadest, kes seda kava toetavad, oleneb siis leida kohane aeg rahvahääletuse toimepanemiseks, mis peaks sündima veel käesoleva Riigikogu volituste kestel.
Ühendatud Rahvaerakondade Rühm, väljatöötades ühise eelnõu põhiseaduse muutmiseks, on valmis ka rahvahääletuse algatust oma peale võtma, mis peaks muidugi teostuma ühiselt kõigi teiste rühmade ja ringkondadega, kes põhiseaduse muutmist pooldavad, sest ühine algatus tagab kindlamini nii hästi eelnõu sisulise külje kui ka vastuvõetavuse rahvahääletusel.
Täieliku lugupidamisega
Ühendatud Rahvaerakondade Riigikogu rühma nimel:
H. Kukke, esimees
L. Raudkepp, abiesimees.
Tallinnas 20 Detsembril 1931.
"Vaba Maa" teatel olevat ka Tööerakonna rühm suusõnaliselt oma seisukoha avaldanud. Nagu "Vaba Maa" ühest hilisemast kirjutisest selgub, kaheldakse seal pool, et tehniliselt võimalik oleks asja veel selle Riigikogu volituste kestel lahendada.
Kuna teised suuremad kui ka väiksemad rühmad pole suvatsenud või mahti saanud kas seisukohti võtta või neid avaldada, siis ei ole veel selge, kui palju nad on asunud äraootavale, passiivsele seisukohale, kui palju nad rahva tahtmist lihtsalt ignoreerivad.
Sissetulnud vastustest kõige konkreetsemalt ja otsesemalt väljendab end Ühend. Rahvaerakondade rühm, kes põhiseaduse muutmise võimalust ja tarvidust tahab teostada veel käesoleva Riigikogu volituste aja kestel, kuna Põllumeeste Kogude rühm selget vastust sellele ei anna.
E. V. Keskliit olukorda kaaludes, arvestas siiski rühmade head tahet, ja otsustas kuni mõnede asjaolude selgumiseni (erakondade kongressid j.n.e.) jääda äraootavale seisukohale kuni s. a. 20. jaanuarini.
On aga ka arvata, et kui rühmad meelega komistavad tehniliste ja muude takistuste otsa, nii et nad veel selle Riigikogu kestel ei suuda asjale rahuldavat käiku anda, siis neid vaevalt tohib niipalju usaldada, et nad seda tulevasegi Riigikogu kestel teeksid.
Võitlus nr. 1 (8), 11. jaanuar 1932
------------------------------------------------
Vabadussõjalastele vastanud saadikurühmadest oli Riigikogus kõige tugevam Põllumeeste Kogude oma. Nemad olid 1929. aasta valimistel saanud 23.1% häältest, mis tagas 24 kohta. Ühendatud Rahvaerakonnad oli moodustatud alles 1931. aasta oktoobris, kui ühinesid Eesti Rahvaerakond ja Kristlik Rahvaerakond, mis said 1929. aasta valimistel vastavalt 8.9% ja üheksa kohta ning 4.1% ja neli kohta. Saksa-Rootsi valimisblokk oli saanud siis 3.2% ja kolm kohta. Kõige suurem fraktsioon oli parlamendis toona sotsialistidel, kes olid põhiseaduse muutmise vastu.
0 comments:
Post a Comment