Tulenevalt sellest, et Reformierakonna esimees Andrus Ansip põhjendas eile Vikerraadio eetris olles nn. DASA-eelnõu juba mitmendat korda sooviga toetada demokraatia arengut Moldovas, Ukrainas ning teistes idapartnerluse riikides (mis kõlab minu meelest nagu nö. bürokraatlik ettekääne), pöördusin temaatiliste küsimustega Reformierakonnaga seotud sihtasutuse tegevjuhi poole, kellelt saabus ka kiire vastus.
Lugupeetud tegevjuht!
Arvatavasti on teile teada, et Riigikogu menetlusse on võetud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu 144 SE I, mille seadusena vastuvõtmisel avaneb Riigikogus esindatud erakondadega seotud nn. demokraatia arendamise sihtasutustel võimalus saada riigieelarvelisi eraldisi. Vastavad summad on nähtud ette juba käesolevaks aastaks.
Teie poolt juhitava sihtasutusega seotud Eesti Reformierakonna esimees Andrus Ansip on põhjendanud kavandatud rahaeraldisi korduvalt vajadusega toetada demokraatia arengut Moldovas, Ukrainas ning teistes idapartnerluse riikides. Sellest tulenevalt palun teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Mida konkreetselt on teie poolt juhitav sihtasutus seni nendes riikides demokraatia arendamiseks teinud?
2. Mida konkreetselt on teie poolt juhitaval sihtasutusel kavas edaspidi nendes riikides demokraatia arendamiseks teha?
3. Kui suure osa (umbkaudu) riigieelarvelistest eraldistest teie poolt juhitav sihtasutus kavatseb kulutada demokraatia arendamisele nendes riikides?
4. Mida on teie poolt juhitaval sihtasutusel kavas teha selle osaga riigieelarvelistest eraldistest, mis ei kulu demokraatia arendamisele nendes riikides?
Re: Riigieelarvelised eraldised
Tere,
Tänan küsimuse eest, aga demokraatia arendamise sihtasutusi täna ei eksisteeri, parlamentaarne debatt nende loomise vajalikkuse ja aluste kohta seisab alles ees. Pean samas ideed mõistlikuks ja avalikke huve teenivaks.
Kui Teie küsimused puudutavad Liberalismi Akadeemiat, siis tegu ei ole sihtasutusega, vaid Kodanikuhariduse Sihtasutuse kuuendat aastat kestva projektiga, mille eesmärkide ja seni toimunud üritustega saate lähemalt tutvuda veebilehel www.liberalism.ee
Kodanikuhariduse SA tulu moodustab Reformierakonna annetus.
2011. aastast alates on Liberalismi Akadeemia alustanud aktiivset tegevust endistest saatusekaaslastest riikide suunal. Eelmise aasta detsembris alustasime koostööd USA vabariiklaste demokraatia arendamise sihtasutuse – IRIga Kõrgõzstanis. Koostöös läkitasime sealset valitsust nõustama Eesti eksperdi, sel aastal on oodata jätku.
Liberalismi Akadeemia taotles ja sai Euroopa Liberaalselt Foorumilt rahastuse ka sel aastal toimuva Noorte Poliitiliste Liidrite Liberalismi Akadeemia läbiviimiseks partnerluses Saksa demokraatia arendamise sihtasutuse, Friedrich Naumanni Fondiga, mis hõlmab Ukraina, Georgia, Moldova ja Eesti tulevikupoliitikuid ning üritusi Eestis, Moldovas ja Brüsselis, EL institutsioonide juures. Sarnaseid projekte kavatseme algatada ja teoks teha ka tulevikus.
Akadeemia loodab sel aastal eesti keeles (Saksa maksumaksja e Naumanni fondi toel) välja anda ka ühe liberalismi klassikalist mõttevara koondava põneva kogumiku. Teeme koostööprojekte mõttekaaslastega Soomes (Libera) ja mujal. Kindlasti tuleb ka Eestis avalikke seminare-loenguid, nagu igal varasemalgi aastal.
Nii et tasapisi toimetame, nii palju kui see praeguste võimaluste juures mõeldav.
Ma eeldan, et kui demokraatia arendamise sihtasutused sünnivad, esitavad nad avalikkusele iga-aastase avaliku deklaratsiooni riigieelarveliste eraldiste kasutamise kavatsuse kohta. Vähemalt mina soovitaks küll seda teha, see on minu teada ka Saksamaa analoogide praktika.
Lugupidamisega,
Rain Rosimannus
------------------------------------------------------
Jääb ainult üle loota, et Riigikogu arvestab eelnõu arutamisel härra Rosimannuse tehtud soovitusega. Samuti võiks panna seaduses paika kui suur osa riigieelarvelistest eraldistest (ise pakun, et see võiks olla näiteks 3/4) tuleb nendel sihtasutustel kulutada demokraatia arengu toetamiseks väljaspool Eestit.
Praegu on eelnõu seletuskirjas öeldud, et maailmavaatelise kodanikuhariduse edendamisel on konkreetsete meetmete valik jäetud sihtasutusele ning informatsiooni levitamine võib toimuda ka näiteks ajalehe ilmutamise kaudu. Kardan, et kui neid proportsioone seaduses ette ei kirjutata, siis võib väga suur osa eraldatavast rahast kuluda lihtsalt edaspidi selliste poliitikalehtede nagu Kesknädal väljaandmisele.
Mis puudutab eestikeelsete raamatute väljaandmist, siis on see muidugi tervitatav (näiteks Liberalismi Akadeemia toetusel ilmunud Ludwig von Misese "Liberalism" sai isegi Terve Mõistuse Sündikaadis luubi alla võetud), aga kui riigieelarvelisi eraldisi põhjendatakse meie juhtivate poliitikute poolt avalikkusele eelkõige sooviga toetada demokraatia arengut Moldovas, Ukrainas ning teistes idapartnerluse riikides, siis tuleks mõelda ilmselt rohkem rumeenia- ja ukrainakeelsete raamatute väljaandmisele.
Lugupeetud tegevjuht!
Arvatavasti on teile teada, et Riigikogu menetlusse on võetud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu 144 SE I, mille seadusena vastuvõtmisel avaneb Riigikogus esindatud erakondadega seotud nn. demokraatia arendamise sihtasutustel võimalus saada riigieelarvelisi eraldisi. Vastavad summad on nähtud ette juba käesolevaks aastaks.
Teie poolt juhitava sihtasutusega seotud Eesti Reformierakonna esimees Andrus Ansip on põhjendanud kavandatud rahaeraldisi korduvalt vajadusega toetada demokraatia arengut Moldovas, Ukrainas ning teistes idapartnerluse riikides. Sellest tulenevalt palun teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Mida konkreetselt on teie poolt juhitav sihtasutus seni nendes riikides demokraatia arendamiseks teinud?
2. Mida konkreetselt on teie poolt juhitaval sihtasutusel kavas edaspidi nendes riikides demokraatia arendamiseks teha?
3. Kui suure osa (umbkaudu) riigieelarvelistest eraldistest teie poolt juhitav sihtasutus kavatseb kulutada demokraatia arendamisele nendes riikides?
4. Mida on teie poolt juhitaval sihtasutusel kavas teha selle osaga riigieelarvelistest eraldistest, mis ei kulu demokraatia arendamisele nendes riikides?
Re: Riigieelarvelised eraldised
Tere,
Tänan küsimuse eest, aga demokraatia arendamise sihtasutusi täna ei eksisteeri, parlamentaarne debatt nende loomise vajalikkuse ja aluste kohta seisab alles ees. Pean samas ideed mõistlikuks ja avalikke huve teenivaks.
Kui Teie küsimused puudutavad Liberalismi Akadeemiat, siis tegu ei ole sihtasutusega, vaid Kodanikuhariduse Sihtasutuse kuuendat aastat kestva projektiga, mille eesmärkide ja seni toimunud üritustega saate lähemalt tutvuda veebilehel www.liberalism.ee
Kodanikuhariduse SA tulu moodustab Reformierakonna annetus.
2011. aastast alates on Liberalismi Akadeemia alustanud aktiivset tegevust endistest saatusekaaslastest riikide suunal. Eelmise aasta detsembris alustasime koostööd USA vabariiklaste demokraatia arendamise sihtasutuse – IRIga Kõrgõzstanis. Koostöös läkitasime sealset valitsust nõustama Eesti eksperdi, sel aastal on oodata jätku.
Liberalismi Akadeemia taotles ja sai Euroopa Liberaalselt Foorumilt rahastuse ka sel aastal toimuva Noorte Poliitiliste Liidrite Liberalismi Akadeemia läbiviimiseks partnerluses Saksa demokraatia arendamise sihtasutuse, Friedrich Naumanni Fondiga, mis hõlmab Ukraina, Georgia, Moldova ja Eesti tulevikupoliitikuid ning üritusi Eestis, Moldovas ja Brüsselis, EL institutsioonide juures. Sarnaseid projekte kavatseme algatada ja teoks teha ka tulevikus.
Akadeemia loodab sel aastal eesti keeles (Saksa maksumaksja e Naumanni fondi toel) välja anda ka ühe liberalismi klassikalist mõttevara koondava põneva kogumiku. Teeme koostööprojekte mõttekaaslastega Soomes (Libera) ja mujal. Kindlasti tuleb ka Eestis avalikke seminare-loenguid, nagu igal varasemalgi aastal.
Nii et tasapisi toimetame, nii palju kui see praeguste võimaluste juures mõeldav.
Ma eeldan, et kui demokraatia arendamise sihtasutused sünnivad, esitavad nad avalikkusele iga-aastase avaliku deklaratsiooni riigieelarveliste eraldiste kasutamise kavatsuse kohta. Vähemalt mina soovitaks küll seda teha, see on minu teada ka Saksamaa analoogide praktika.
Lugupidamisega,
Rain Rosimannus
------------------------------------------------------
Jääb ainult üle loota, et Riigikogu arvestab eelnõu arutamisel härra Rosimannuse tehtud soovitusega. Samuti võiks panna seaduses paika kui suur osa riigieelarvelistest eraldistest (ise pakun, et see võiks olla näiteks 3/4) tuleb nendel sihtasutustel kulutada demokraatia arengu toetamiseks väljaspool Eestit.
Praegu on eelnõu seletuskirjas öeldud, et maailmavaatelise kodanikuhariduse edendamisel on konkreetsete meetmete valik jäetud sihtasutusele ning informatsiooni levitamine võib toimuda ka näiteks ajalehe ilmutamise kaudu. Kardan, et kui neid proportsioone seaduses ette ei kirjutata, siis võib väga suur osa eraldatavast rahast kuluda lihtsalt edaspidi selliste poliitikalehtede nagu Kesknädal väljaandmisele.
Mis puudutab eestikeelsete raamatute väljaandmist, siis on see muidugi tervitatav (näiteks Liberalismi Akadeemia toetusel ilmunud Ludwig von Misese "Liberalism" sai isegi Terve Mõistuse Sündikaadis luubi alla võetud), aga kui riigieelarvelisi eraldisi põhjendatakse meie juhtivate poliitikute poolt avalikkusele eelkõige sooviga toetada demokraatia arengut Moldovas, Ukrainas ning teistes idapartnerluse riikides, siis tuleks mõelda ilmselt rohkem rumeenia- ja ukrainakeelsete raamatute väljaandmisele.
0 comments:
Post a Comment