Nädala pärast voogavad miljonid soomlased valimiskastide juurde, et valida oma riigile uus president. Presidendi otsevalimised toimuvad teatavasti enamikes sellistes Euroopa Liidu liikmesriikides, mille riigipeaks ei ole mõni monarh, sealhulgas parlamentaarsetes riikides, välja arvatud muidugi näiteks Eestis.
Soome presidendivalimistel osaleva kaheksa kandidaadi hulgast oleks minu eelistuseks Sari Essayah (Kristlikud Demokraadid), kelle visioonist sai juba toodud Euroopa Liitu puudutav osa, kuid välis- ja julgeolekupoliitikast tegi ta selles juttu ka veidi laiemalt...
Säästev eluviis aitab edasi tulevikku
Tulevikus on rahvusvaheliste suhete keskmes kliimamuutuste vastu võitlemine ja nende muutustega kohanemine, loodusvarade ammendumine ja konkurents kahanevate loodusressursside pärast. Veekogud ja pinnas saastuvad ning metsikut loodust surub üha enam koomale tehiskeskkond. Väljasuremine ähvardab enneolematut arvu liike ja neist igaühe kaotus muudab meid pöördumatult vaesemaks. Halvima puhuks vajame juurde geenikaarte ja -pankasid.
Ressursitõhusust tuleb suurendada ja kulutamist vähendada, eriti mittetaastuvate energiaallikate osas. Muuta tuleb juhtimist ning sedakaudu kindlustada töökohtade säilimine. Näiteks laevade uued heitvee piirmäärad Läänemerel tuleb ajastada õigesti. Euroopa Liit peab kaitsma oma liikmesriike, nii et need ei satuks ebavõrdsesse konkurentsiolukorda.
Inimkond on tegemas olulisi teaduslikke ja tehnilisi hüppeid, olgu siis tegemist bio-, info-, energia- või muude tehnoloogiatega. Nende täiemahuline kasutamine on meil vaja sobitada vaba ja rahumeelse ühiskonnaga. Soome peab suurendama teaduslik-tehnilist koostööd mitte ainult Euroopa Liidu maade, vaid ka Venemaa teadus- ja uurimisasutustega. Üldse igasugune rahvusvaheline ja Euroopa Liidu raames tehtav koostöö tuleb arendada paremini toimivaks ning tugevdada selle mõju maailmale.
Välis- ja julgeolekupoliitilised suunad
Soome peab seisma rahu eest kogu maailmas. Välispoliitikas tuleb rõhutada Soome rolli erapooletu läbirääkija ja vahendaja ning inimõiguste vankumatu toetajana. President peab seisma välispoliitika kaudu inimõigustealase olukorra parandamise, heade valitsemistavade ja õigusriikluse eest.
Välispoliitika kolm peamist prioriteeti on Venemaa, Lähis-Ida ja ÜRO.
Soome head suhted Venemaaga tagavad kaubavahetuse sujuvuse, teadusliku ja tehnoloogilise arengu. Soomel tuleb parandada koostööd Venemaaga polaaraladel. Kaubavahetuse teelt takistuste eemaldamiseks, õigusriikluse ja ettevõtete võimaluste edendamiseks Venemaa siseturul on vaja kõrgemal tasandil lobistajat, Soome presidenti. Välispoliitikas tuleb pidada kinni vastastikkuse-põhimõttest. Selle hulka kuulub näiteks välismaalaste vabadus osta kinnisvara ja ettevõtteid Venemaal nii nagu venelased ostavad Soomes.
Lähis-Idas tuleb saavutada rahu. Kõik piirkonnas tegutsevad osapooled peavad loobuma vägivalla kasutamisest. Araabia kevadele järgnenud olukord Lähis-Idas toob survet ka suhtumise muutmiseks. On kiireloomuline tõrjuda Iraani tuumavõidujooksu, mis on ohuks rahule maailmas. Tuleb üritada tagada, et Araabia kevadele järgnevad uued võimud oma eelkäijate kultuuri omaksvõtmise ning vabaduste ja inimõiguste mahasurumise asemel neid kaitsma asuksid.
Läheb vaja rohkem sallivust, et inimõigused saaksid tagatud kogu maailmas. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kristlased on tagakiusatud vähemuseks mitmel pool maailmas. Eriti just paljudes hindu- ja moslemimaades on olukord arenenud murettekitavas suunas. Usuvabaduse lahutamatuks osaks on ka võimalus vahetada usku.
Soome ÜRO-poliitika peab olema senisest aktiivsem. ÜRO peab olema esmane rahutagaja konfliktipaikades. Toimiv majandus on arengumaades parimaks vahendiks, mis konflikte ära hoiab. Arengumaade vaesusest välja tõstmine tooks uusi turge ning leevendust inimeste kannatustele. Arengukoostöös tuleb keskenduda ettevõtluse toetamisele. Projekte tuleb paremini koordineerida ja korraldada neid teiste doonorriikidega ühiselt.
Soome julgeoleku aluseks on usutav kaitsevõime. Aktiivse Euroopa Liidu suunalise ja välispoliitika ning rahvusvahelise koostöö kaudu saame me edendada Soome huve maailmas ning tugevdada sellega ühtlasi oma riiklikku julgeolekut. Üldise turvalisuse hoidmiseks on oluline tagada toimivad ja mitmekülgsed sotsiaalsed suhted ning soomlaste vaimne ja materiaalne heaolu.
Sõjalistesse liitudesse kuulumata peab Soome olema jätkuvalt võimeline oma riigi sõjaliseks kaitsmiseks usutaval moel. See eeldab üldist ajateenistust ning piisavalt kaasaegset varustust. Soome-sugusel riigil ei ole mõistlik loobuda toimivast, ajateenistusele rajatud süsteemist, mis aitab hoida väljaõpetatud reservi ja toetab kaitsetahet. Kaitsevõime arendamisel tuleb kasutada ära reservi ametialast ja materiaalset mitmekesisust.
Soome kaitsmine peab olema julgeoleku- ja kaitsepoliitika ülesanne number üks. Alles seejärel võib kaaluda – vastavalt meie võimalustele – osalemist rahvusvahelises kriisireguleerimises, kuigi need ei ole üksteisele vastandlikud asjad.
Soome huvides on siiski pidada kinni juba võetud rahvusvahelistest kohustustest, kuigi keskenduda tuleks rohkem tsiviilpoolele. Välispoliitika ei tohi viia rutakate lahendusteni, aga ka kriisiohjamisoperatsioonidel tuleb kaaluda Soome huvisid tervikuna.
[Soomel on praegu Afganistanis missioonil umbes sama palju võitlejaid kui Eestil. Essayah on öelnud, et seda asja võiks vaadata ka rahalise poole pealt – eelmisel aastal kulutas Soome sõjalistele välismissioonidele enam kui 120 miljonit eurot, kuid kodumaal kordusõppuste korraldamiseks leiti ainult 20 miljonit. Tema arvates peaks Soome keskenduma Afganistanis rohkem mittesõjalisele panustamisele. Sama võiks soovitada ka Eestile, juhul kui oleks säilinud mingi illusioon, et taolised soovitused selle riigi juhtidele vähimalgi määral korda lähevad.]
Soome presidendivalimistel osaleva kaheksa kandidaadi hulgast oleks minu eelistuseks Sari Essayah (Kristlikud Demokraadid), kelle visioonist sai juba toodud Euroopa Liitu puudutav osa, kuid välis- ja julgeolekupoliitikast tegi ta selles juttu ka veidi laiemalt...
Säästev eluviis aitab edasi tulevikku
Tulevikus on rahvusvaheliste suhete keskmes kliimamuutuste vastu võitlemine ja nende muutustega kohanemine, loodusvarade ammendumine ja konkurents kahanevate loodusressursside pärast. Veekogud ja pinnas saastuvad ning metsikut loodust surub üha enam koomale tehiskeskkond. Väljasuremine ähvardab enneolematut arvu liike ja neist igaühe kaotus muudab meid pöördumatult vaesemaks. Halvima puhuks vajame juurde geenikaarte ja -pankasid.
Ressursitõhusust tuleb suurendada ja kulutamist vähendada, eriti mittetaastuvate energiaallikate osas. Muuta tuleb juhtimist ning sedakaudu kindlustada töökohtade säilimine. Näiteks laevade uued heitvee piirmäärad Läänemerel tuleb ajastada õigesti. Euroopa Liit peab kaitsma oma liikmesriike, nii et need ei satuks ebavõrdsesse konkurentsiolukorda.
Inimkond on tegemas olulisi teaduslikke ja tehnilisi hüppeid, olgu siis tegemist bio-, info-, energia- või muude tehnoloogiatega. Nende täiemahuline kasutamine on meil vaja sobitada vaba ja rahumeelse ühiskonnaga. Soome peab suurendama teaduslik-tehnilist koostööd mitte ainult Euroopa Liidu maade, vaid ka Venemaa teadus- ja uurimisasutustega. Üldse igasugune rahvusvaheline ja Euroopa Liidu raames tehtav koostöö tuleb arendada paremini toimivaks ning tugevdada selle mõju maailmale.
Välis- ja julgeolekupoliitilised suunad
Soome peab seisma rahu eest kogu maailmas. Välispoliitikas tuleb rõhutada Soome rolli erapooletu läbirääkija ja vahendaja ning inimõiguste vankumatu toetajana. President peab seisma välispoliitika kaudu inimõigustealase olukorra parandamise, heade valitsemistavade ja õigusriikluse eest.
Välispoliitika kolm peamist prioriteeti on Venemaa, Lähis-Ida ja ÜRO.
Soome head suhted Venemaaga tagavad kaubavahetuse sujuvuse, teadusliku ja tehnoloogilise arengu. Soomel tuleb parandada koostööd Venemaaga polaaraladel. Kaubavahetuse teelt takistuste eemaldamiseks, õigusriikluse ja ettevõtete võimaluste edendamiseks Venemaa siseturul on vaja kõrgemal tasandil lobistajat, Soome presidenti. Välispoliitikas tuleb pidada kinni vastastikkuse-põhimõttest. Selle hulka kuulub näiteks välismaalaste vabadus osta kinnisvara ja ettevõtteid Venemaal nii nagu venelased ostavad Soomes.
Lähis-Idas tuleb saavutada rahu. Kõik piirkonnas tegutsevad osapooled peavad loobuma vägivalla kasutamisest. Araabia kevadele järgnenud olukord Lähis-Idas toob survet ka suhtumise muutmiseks. On kiireloomuline tõrjuda Iraani tuumavõidujooksu, mis on ohuks rahule maailmas. Tuleb üritada tagada, et Araabia kevadele järgnevad uued võimud oma eelkäijate kultuuri omaksvõtmise ning vabaduste ja inimõiguste mahasurumise asemel neid kaitsma asuksid.
Läheb vaja rohkem sallivust, et inimõigused saaksid tagatud kogu maailmas. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kristlased on tagakiusatud vähemuseks mitmel pool maailmas. Eriti just paljudes hindu- ja moslemimaades on olukord arenenud murettekitavas suunas. Usuvabaduse lahutamatuks osaks on ka võimalus vahetada usku.
Soome ÜRO-poliitika peab olema senisest aktiivsem. ÜRO peab olema esmane rahutagaja konfliktipaikades. Toimiv majandus on arengumaades parimaks vahendiks, mis konflikte ära hoiab. Arengumaade vaesusest välja tõstmine tooks uusi turge ning leevendust inimeste kannatustele. Arengukoostöös tuleb keskenduda ettevõtluse toetamisele. Projekte tuleb paremini koordineerida ja korraldada neid teiste doonorriikidega ühiselt.
Soome julgeoleku aluseks on usutav kaitsevõime. Aktiivse Euroopa Liidu suunalise ja välispoliitika ning rahvusvahelise koostöö kaudu saame me edendada Soome huve maailmas ning tugevdada sellega ühtlasi oma riiklikku julgeolekut. Üldise turvalisuse hoidmiseks on oluline tagada toimivad ja mitmekülgsed sotsiaalsed suhted ning soomlaste vaimne ja materiaalne heaolu.
Sõjalistesse liitudesse kuulumata peab Soome olema jätkuvalt võimeline oma riigi sõjaliseks kaitsmiseks usutaval moel. See eeldab üldist ajateenistust ning piisavalt kaasaegset varustust. Soome-sugusel riigil ei ole mõistlik loobuda toimivast, ajateenistusele rajatud süsteemist, mis aitab hoida väljaõpetatud reservi ja toetab kaitsetahet. Kaitsevõime arendamisel tuleb kasutada ära reservi ametialast ja materiaalset mitmekesisust.
Soome kaitsmine peab olema julgeoleku- ja kaitsepoliitika ülesanne number üks. Alles seejärel võib kaaluda – vastavalt meie võimalustele – osalemist rahvusvahelises kriisireguleerimises, kuigi need ei ole üksteisele vastandlikud asjad.
Soome huvides on siiski pidada kinni juba võetud rahvusvahelistest kohustustest, kuigi keskenduda tuleks rohkem tsiviilpoolele. Välispoliitika ei tohi viia rutakate lahendusteni, aga ka kriisiohjamisoperatsioonidel tuleb kaaluda Soome huvisid tervikuna.
[Soomel on praegu Afganistanis missioonil umbes sama palju võitlejaid kui Eestil. Essayah on öelnud, et seda asja võiks vaadata ka rahalise poole pealt – eelmisel aastal kulutas Soome sõjalistele välismissioonidele enam kui 120 miljonit eurot, kuid kodumaal kordusõppuste korraldamiseks leiti ainult 20 miljonit. Tema arvates peaks Soome keskenduma Afganistanis rohkem mittesõjalisele panustamisele. Sama võiks soovitada ka Eestile, juhul kui oleks säilinud mingi illusioon, et taolised soovitused selle riigi juhtidele vähimalgi määral korda lähevad.]
0 comments:
Post a Comment