Täna 20 aastat tagasi võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse nimetada ametisse Tiit Vähi juhitud spetsialistide valitsus. See juhtus vaid nädal pärast seda kui Edgar Savisaar valitsusjuhi kohalt tagasi astus. Vähi esimene valitsus oli ametis 266 päeva. 1992. aasta sügisel toimunud parlamendivalimiste järel sai peaministriks Mart Laar. Enne hääletust esines Vähi parlamendis alljärgneva ettekandega.
Lugupeetav härra esimees, lugupeetav härra juhataja, lugupeetavad Ülemnõukogu liikmed, daamid ja härrad!
Tänan teid mulle osutatud usalduse, heatahtliku suhtumise ja kaastöö eest viimastel väga pingelistel päevadel! Tänu sellele võin ma täna seista siin saalis teie ees, lühidalt sõnastada meie platvormi ja esitada teile kinnitamiseks valitsuse koosseisu.
Vaatamata Eestit tabanud väga sügavale kriisile, on meil kergem kui minu eelkäijatel. Meil ei tule alustada päris algusest. Tänaseks on läbi käidud peaaegu kahe aasta pikkune otsimiste ja leidmiste tee. Ma tahan selle töö tegijatele, oma kolleegidele ja teile tehtu eest avaldada kõige siiramat tänu ja lugupidamist. Tänaseks on meie kodumaa iseseisev. Eesti on tunnustatud. See tähendab meile palju, kuid nõuab meilt rohkemat. Me oleme kohustatud vastu pidama ja püsima jääma ning jõudma maailma riikide perre. Vaatamata teadlikkusele oma volituste lühiajalisusest, oleme kõik veendunud, et tänases olukorras peame me nii lühiajalistes kui ka strateegilistes küsimustes toimima nii, nagu seisaks meil ees aastatepikkune volituste aeg. Teisiti töösse suhtumine suunaks populistlikele ettevõtmistele ning juhiks kõrvale põhieesmärkidest demokraatliku, eraomandusele rajatud ja maailma majandusse integreeritud Eesti ülesehitamisest.
Nüüd hakkab rohkem kui muust sõltuma meie areng majandusest ja demokraatia säilitamisest Eestis. Sellest, kui kiiresti suudame jõuda riigiks ka majanduslikus mõttes ja kui kindlalt suudame kindlustada kõigile Eestis alaliselt elavatele inimestele kõik üldtunnustatud inimõigused. Eesti muutmine ka majanduslikus mõttes riigiks tähendab arusaamist, et tänaseks on meil siseturg kahanenud 45 000 ruutkilomeetrile. Kõik ülejäänud on välismaa, kes tunnustab või hakkab kohe tunnustama üksnes ühesuguseid hindu, see on maailmaturu hindu, kus tunnistatakse ainult tõelist raha, kus kõikidel on oma reaalsed huvid, mida nad on ka kindlalt kaitsma asunud ning kust nõrgemad kiirelt mängust välja langevad.
Täna, sattununa sellesse meie jaoks uude maailma, oleme just nii rikkad, kui oleme. Meie üheks esimeseks ülesandeks, kui te meid selleks volitate, on anda teile niipea kui võimalik ülevaade olukorrast riigis. Ja ainult siis, kui meil ja teil on olemas piisav ülevaade meie ressurssidest, saame kavandada detailsema tegevusplaani lähemaks ajaks.
Meie üks põhimure, millega me igal juhul peame hakkama saama, on ära toita oma rahvas ning hoida oma kodud elamiskõlblikud. Kohtumised teiega veensid mind lõplikult, et kujunenud olukorrast väljapääsemiseks ei ole vaja eriolukorda, vaid eelkõige tihedat ja mõistvat koostööd. Seepärast on ka meie üheks esimeseks ülesandeks esitada teile ettepanekud eriolukorra otsuse tühistamise kohta. Ma pean väga tähtsaks koostööd teiega, koostööd maakondadega, koostööd tootjatega. Me kõik üheskoos oleme vastutavad olukorra eest riigis ja ainult ühiste jõupingutustega, ühise mõistuse ja jõuga suudame kriisist välja tulla. Meil seisab ees üleminek turumajandusele. Täna peame me endale aru andma, et sellel teel ei ole Eesti üksi. Me oleme olukorras, kus tempot dikteeritakse väljastpoolt. Selleks et saada jälle olukorra peremeheks, peame üle vaatama kõik võimalused, kiirendama kõiki neid põhiprogramme, mis on vajalikud turumajandusele üleminekuks, ettevõtte arenguks ja tootmise kasvuks. Ennekõike ma pean siin silmas rahareformi ning kontrolli selle üle, mis toimub Eesti piiridel. Täna ei näe ma midagi, mis võiks takistada meid teile esitamast juba lähemal ajal omandireformi kava, mis vastaks siin saalis vastuvõetud seadustele ja otsustele. Me ei kuulu nende hulka, kes loodavad omandireformi abil eeskätt riigi rahakotti täiendada. Meie teostame omandireformi kindla usuga eraettevõtluse suuremasse efektiivsusse ning riigieelarve probleemide lahendamisse majandusliku efektiivsuse kasvu ja suureneva rahvatulu arvel. Vastasel juhul poleks turumajandust ja omandireformi minu arvates üldse vajagi. Täna ei ole ma veel kursis Eesti Pangas toimuvate ettevalmistustöödega Eesti krooni sisseviimiseks. Sellele vaatamata võin ma teile öelda täie veendumusega, et meil ei ole enam võimalik sobivat aega valida, me peame rahareformi läbi viima võimalikult kiiresti.
Omandireformi käivitamiseks vajame töövõimeliseks kujunenud väärtpaberite turgu, mis peab tekkima koos Eesti rahasüsteemiga. Peame teraselt silmas pidama, mis toimub teistes iseseisvates riikides. Rääkides kolmandast strateegiliselt tähtsast küsimusest – Eesti piiride kontrolli alla võtmisest –, pidasin muu hulgas silmas ka seda, et Eesti kui riik peab täpselt hakkama arvet pidama selle üle, mis liigub üle piiride nii kauba, investeeringute kui ka raha ja väärtpaberite näol. Me peame kokku leppima oma koostööpartneritega kaubanduse, tolli, tariifide, maksete teostamise korra, juhindudes maailmas üldkehtivatest põhimõtetest. Me peame kindlustama majandusreformi eri külgede koordineeritud ja paralleelse kulgemise, unustamata sealjuures sotsiaalseid garantiisid ja toetussüsteeme nendele, kes seda väga vajavad. Me peame tegema vahet tähtsate ja vähetähtsate ülesannete vahel, me peame eelkõige lahendama need küsimused, mis määravad motivatsiooni uue väärtuse loomiseks.
Külviaeg läheneb. Kui me ei suuda või ei taha põllumeestele juba kevade hakul garanteerida, et see, kes külvab, see ka lõikab, et nad saavad oma töö eest väärilise tasu, mis tagaks lisaks tootmiskuludele ka vahendeid laguneva tehnika ja hoonete taastamiseks, kui me ei suuda koostada põllumajanduse toetamise programmi ja selgelt formuleerida põllumehi rahuldavat tegutsemiskava, ei saavuta me ühtegi soovitud eesmärkidest. Me tahame saavutada põllumeeste aktiivset osavõttu, kiiret tegevuskava, mis avab ukse põllumajanduse arenguks Eestis.
Ning viimasena samuti väga tähtsast küsimusest. Me peame ka tegudes asuma taastama kodanike turvatunnet. Ma ei ole täna rääkinud kultuurist ja sotsiaalküsimustest, ma olen majandusinimene ja tean, et enne kui teie ette tulla kultuuriprogrammiga, vajan ma teie, Eesti kultuuri-, haridus- ja teadusringkondade abi. Võin teile vastutustundega kinnitada, et kogu meie valitsuse koosseis annab endale selgelt aru, et kaotatud kultuuri ja inimlikkuse taastamine on palju raskem kui majandusraskustest ülesaamine. Me ei lase rahvuslikul vaimupotentsiaalil hääbuda.
Oleme veendunud, et peame toimima kui spetsialistide valitsus. Meid on siin Ülemnõukogus toetamas erinevatesse erakondadesse ja saadikurühmadesse kuuluvad saadikud, seepärast peame me kõik vajalikuks peatada enda erakondadesse kuuluvus valitsusse kuulumise ajaks. Samal ajal tahame teha väga viljakat koostööd kõikide konstruktiivset koostööd soovivate erakondadega. Meie tööstiiliks ei pea olema mitte püüd muutuda kõikide ideede unikaalseks generaatoriks, vaid pidev koostöö kõikide edumeelsete jõududega ning igapäevane ühistöö parlamendi komisjonidega. Samuti veendumus, et Ülemnõukogus vastuvõetud seadused on valitsusele täitmiseks. Seaduste kritiseerimise õigus ja kohustus on rahval. Lõpuks tahan ma, lugupeetavad saadikud, veel kord tänada kõiki neid, kes mind möödunud päevadel on aktiivselt abistanud, ja neid, kes meid praeguseni toetanud on. Tänan tähelepanu eest.
Eesti jaoks keerulistes oludes ja raskes majanduslikus olukorras kiiruga loodud valitsuse ametisse nimetamist toetas 52 saadikut, vastuhääli ei olnud. Paari kuu jooksul koostati ka põhjalik valitsusprogramm, mida saab lugeda vajutades siia (.pdf).
Lugupeetav härra esimees, lugupeetav härra juhataja, lugupeetavad Ülemnõukogu liikmed, daamid ja härrad!
Tänan teid mulle osutatud usalduse, heatahtliku suhtumise ja kaastöö eest viimastel väga pingelistel päevadel! Tänu sellele võin ma täna seista siin saalis teie ees, lühidalt sõnastada meie platvormi ja esitada teile kinnitamiseks valitsuse koosseisu.
Vaatamata Eestit tabanud väga sügavale kriisile, on meil kergem kui minu eelkäijatel. Meil ei tule alustada päris algusest. Tänaseks on läbi käidud peaaegu kahe aasta pikkune otsimiste ja leidmiste tee. Ma tahan selle töö tegijatele, oma kolleegidele ja teile tehtu eest avaldada kõige siiramat tänu ja lugupidamist. Tänaseks on meie kodumaa iseseisev. Eesti on tunnustatud. See tähendab meile palju, kuid nõuab meilt rohkemat. Me oleme kohustatud vastu pidama ja püsima jääma ning jõudma maailma riikide perre. Vaatamata teadlikkusele oma volituste lühiajalisusest, oleme kõik veendunud, et tänases olukorras peame me nii lühiajalistes kui ka strateegilistes küsimustes toimima nii, nagu seisaks meil ees aastatepikkune volituste aeg. Teisiti töösse suhtumine suunaks populistlikele ettevõtmistele ning juhiks kõrvale põhieesmärkidest demokraatliku, eraomandusele rajatud ja maailma majandusse integreeritud Eesti ülesehitamisest.
Nüüd hakkab rohkem kui muust sõltuma meie areng majandusest ja demokraatia säilitamisest Eestis. Sellest, kui kiiresti suudame jõuda riigiks ka majanduslikus mõttes ja kui kindlalt suudame kindlustada kõigile Eestis alaliselt elavatele inimestele kõik üldtunnustatud inimõigused. Eesti muutmine ka majanduslikus mõttes riigiks tähendab arusaamist, et tänaseks on meil siseturg kahanenud 45 000 ruutkilomeetrile. Kõik ülejäänud on välismaa, kes tunnustab või hakkab kohe tunnustama üksnes ühesuguseid hindu, see on maailmaturu hindu, kus tunnistatakse ainult tõelist raha, kus kõikidel on oma reaalsed huvid, mida nad on ka kindlalt kaitsma asunud ning kust nõrgemad kiirelt mängust välja langevad.
Täna, sattununa sellesse meie jaoks uude maailma, oleme just nii rikkad, kui oleme. Meie üheks esimeseks ülesandeks, kui te meid selleks volitate, on anda teile niipea kui võimalik ülevaade olukorrast riigis. Ja ainult siis, kui meil ja teil on olemas piisav ülevaade meie ressurssidest, saame kavandada detailsema tegevusplaani lähemaks ajaks.
Meie üks põhimure, millega me igal juhul peame hakkama saama, on ära toita oma rahvas ning hoida oma kodud elamiskõlblikud. Kohtumised teiega veensid mind lõplikult, et kujunenud olukorrast väljapääsemiseks ei ole vaja eriolukorda, vaid eelkõige tihedat ja mõistvat koostööd. Seepärast on ka meie üheks esimeseks ülesandeks esitada teile ettepanekud eriolukorra otsuse tühistamise kohta. Ma pean väga tähtsaks koostööd teiega, koostööd maakondadega, koostööd tootjatega. Me kõik üheskoos oleme vastutavad olukorra eest riigis ja ainult ühiste jõupingutustega, ühise mõistuse ja jõuga suudame kriisist välja tulla. Meil seisab ees üleminek turumajandusele. Täna peame me endale aru andma, et sellel teel ei ole Eesti üksi. Me oleme olukorras, kus tempot dikteeritakse väljastpoolt. Selleks et saada jälle olukorra peremeheks, peame üle vaatama kõik võimalused, kiirendama kõiki neid põhiprogramme, mis on vajalikud turumajandusele üleminekuks, ettevõtte arenguks ja tootmise kasvuks. Ennekõike ma pean siin silmas rahareformi ning kontrolli selle üle, mis toimub Eesti piiridel. Täna ei näe ma midagi, mis võiks takistada meid teile esitamast juba lähemal ajal omandireformi kava, mis vastaks siin saalis vastuvõetud seadustele ja otsustele. Me ei kuulu nende hulka, kes loodavad omandireformi abil eeskätt riigi rahakotti täiendada. Meie teostame omandireformi kindla usuga eraettevõtluse suuremasse efektiivsusse ning riigieelarve probleemide lahendamisse majandusliku efektiivsuse kasvu ja suureneva rahvatulu arvel. Vastasel juhul poleks turumajandust ja omandireformi minu arvates üldse vajagi. Täna ei ole ma veel kursis Eesti Pangas toimuvate ettevalmistustöödega Eesti krooni sisseviimiseks. Sellele vaatamata võin ma teile öelda täie veendumusega, et meil ei ole enam võimalik sobivat aega valida, me peame rahareformi läbi viima võimalikult kiiresti.
Omandireformi käivitamiseks vajame töövõimeliseks kujunenud väärtpaberite turgu, mis peab tekkima koos Eesti rahasüsteemiga. Peame teraselt silmas pidama, mis toimub teistes iseseisvates riikides. Rääkides kolmandast strateegiliselt tähtsast küsimusest – Eesti piiride kontrolli alla võtmisest –, pidasin muu hulgas silmas ka seda, et Eesti kui riik peab täpselt hakkama arvet pidama selle üle, mis liigub üle piiride nii kauba, investeeringute kui ka raha ja väärtpaberite näol. Me peame kokku leppima oma koostööpartneritega kaubanduse, tolli, tariifide, maksete teostamise korra, juhindudes maailmas üldkehtivatest põhimõtetest. Me peame kindlustama majandusreformi eri külgede koordineeritud ja paralleelse kulgemise, unustamata sealjuures sotsiaalseid garantiisid ja toetussüsteeme nendele, kes seda väga vajavad. Me peame tegema vahet tähtsate ja vähetähtsate ülesannete vahel, me peame eelkõige lahendama need küsimused, mis määravad motivatsiooni uue väärtuse loomiseks.
Külviaeg läheneb. Kui me ei suuda või ei taha põllumeestele juba kevade hakul garanteerida, et see, kes külvab, see ka lõikab, et nad saavad oma töö eest väärilise tasu, mis tagaks lisaks tootmiskuludele ka vahendeid laguneva tehnika ja hoonete taastamiseks, kui me ei suuda koostada põllumajanduse toetamise programmi ja selgelt formuleerida põllumehi rahuldavat tegutsemiskava, ei saavuta me ühtegi soovitud eesmärkidest. Me tahame saavutada põllumeeste aktiivset osavõttu, kiiret tegevuskava, mis avab ukse põllumajanduse arenguks Eestis.
Ning viimasena samuti väga tähtsast küsimusest. Me peame ka tegudes asuma taastama kodanike turvatunnet. Ma ei ole täna rääkinud kultuurist ja sotsiaalküsimustest, ma olen majandusinimene ja tean, et enne kui teie ette tulla kultuuriprogrammiga, vajan ma teie, Eesti kultuuri-, haridus- ja teadusringkondade abi. Võin teile vastutustundega kinnitada, et kogu meie valitsuse koosseis annab endale selgelt aru, et kaotatud kultuuri ja inimlikkuse taastamine on palju raskem kui majandusraskustest ülesaamine. Me ei lase rahvuslikul vaimupotentsiaalil hääbuda.
Oleme veendunud, et peame toimima kui spetsialistide valitsus. Meid on siin Ülemnõukogus toetamas erinevatesse erakondadesse ja saadikurühmadesse kuuluvad saadikud, seepärast peame me kõik vajalikuks peatada enda erakondadesse kuuluvus valitsusse kuulumise ajaks. Samal ajal tahame teha väga viljakat koostööd kõikide konstruktiivset koostööd soovivate erakondadega. Meie tööstiiliks ei pea olema mitte püüd muutuda kõikide ideede unikaalseks generaatoriks, vaid pidev koostöö kõikide edumeelsete jõududega ning igapäevane ühistöö parlamendi komisjonidega. Samuti veendumus, et Ülemnõukogus vastuvõetud seadused on valitsusele täitmiseks. Seaduste kritiseerimise õigus ja kohustus on rahval. Lõpuks tahan ma, lugupeetavad saadikud, veel kord tänada kõiki neid, kes mind möödunud päevadel on aktiivselt abistanud, ja neid, kes meid praeguseni toetanud on. Tänan tähelepanu eest.
Eesti jaoks keerulistes oludes ja raskes majanduslikus olukorras kiiruga loodud valitsuse ametisse nimetamist toetas 52 saadikut, vastuhääli ei olnud. Paari kuu jooksul koostati ka põhjalik valitsusprogramm, mida saab lugeda vajutades siia (.pdf).
0 comments:
Post a Comment