Eesti Rahvusringhäälingu saates "Rahva teenrid" on ironiseeritud korduvalt Liisa Pakosta kandideerimise üle Isamaa ja Res Publica Liidu juhiks selles võtmes, et kuidas sellisele maskuliinsele erakonnale küll sobib naisjuht. Väga kummaline suhtumine. Kui vaadata naiste osakaalu ja positsioone erakondade fraktsioonides Riigikogus, mis kujutavad ju endast nende peamist avalikkusele suunatud nägu, siis ei ole IRL täna kaugeltki kõige maskuliinsem erakond.
Naiste osakaal fraktsioonides: Keskerakond 26.9%, IRL 21.7%, SDE 21.1% ning lõpuks Reformierakond 12.1%. Keskerakonnal on fraktsiooni juht ja üks aseesimeestest naised. IRL-i fraktsioonil on üks aseesimeestest naine ning lisaks on selle ridadest Riigikogu spiiker Ene Ergma, kõige kõrgemal poliitilisel ametipostil olev naine Eesti Vabariigis, kuid SDE ja Reformierakond ei ole valinud oma fraktsioonide juhtkonda ühtegi naist.
Kui Pakosta peaks valitama IRL-i juhiks, siis ei juhtu see ilmselt selle pärast, et ta on naine. Aga kui ta ei osutu valituks, siis ei ole ka see ilmselt tingitud sellest, et ta on naine. IRL on sisuliselt nn. soopime erakond ja sama malli võiksid järgida ka teised. Sotsiaaldemokraadid armastavad küll rääkida aeg-ajalt riiklikust sookvootide kehtestamisest, aga neid läheks nähtavasti vaja eelkõige neile endale ja Reformierakonnale, mis on tõesti muutumas üha šovinistlikumaks.
Mis puudutab küsitlusi, siis vastab tõele, et naiste hulgas on toetus IRL-ile veidi väiksem kui meeste hulgas, kuid Reformierakonna puhul on see vahe palju suurem. Naised kalduvad toetama rohkem Keskerakonda, sotsiaaldemokraate ja rohelisi ning üllataval kombel ka Eesti Iseseisvusparteid, mis on ilmselt kõige maskuliinsem erakond Eestis.
EIP on mitte-eestlaste hulgas populaarsem kui IRL
Iseseisvuspartei kõige tüüpilisem toetaja valimisõiguslike kodanike hulgas on küsitluste kohaselt muukeelne naine. See erakond ei ole teinud seni muukeelsete kodanike häälte võitmiseks sisuliselt mitte midagi, kuid just nende hulgas on toetus sellele kõige suurem. Mõnel kuul on Eesti Iseseisvuspartei toetajaid olnud selles valijagrupis isegi rohkem kui Reformierakonna või Isamaa ja Res Publica Liidu poolehoidjaid, näiteks augustis toetas Iseseisvusparteid 3.48%, Reformierakonda 2.77% ja IRL-i 2.46% nendest muukeelsetest kodanikest, kellel oli olemas kindel eelistus (Turu-uuringute AS küsitlus).
Samas on muukeelsete kodanike hulgas suhteliselt rohkem nn. laokil hääli. Viiendik neist ei oska oma valikut öelda ja teine viiendik ütleb, et ei ole ühegi erakonna ega üksikkandidaadi poolt. Iseseisvuspartei suhteliselt kõrge reiting selles grupis tuleneb nähtavasti lihtsalt erakonna nimest. Kui see töötaks teadlikult muukeelsete kodanike häälte võitmise nimel, siis õnnestuks sellel tõmmata enda taha võib-olla päris märkimisväärne osa ka nendest, kellel praegu kindel eelistus puudub. Sama kehtib sisuliselt EKD kohta, mida kalduvad samuti toetama rohkem naised ja mitte-eestlased.
Naiste osakaal fraktsioonides: Keskerakond 26.9%, IRL 21.7%, SDE 21.1% ning lõpuks Reformierakond 12.1%. Keskerakonnal on fraktsiooni juht ja üks aseesimeestest naised. IRL-i fraktsioonil on üks aseesimeestest naine ning lisaks on selle ridadest Riigikogu spiiker Ene Ergma, kõige kõrgemal poliitilisel ametipostil olev naine Eesti Vabariigis, kuid SDE ja Reformierakond ei ole valinud oma fraktsioonide juhtkonda ühtegi naist.
Kui Pakosta peaks valitama IRL-i juhiks, siis ei juhtu see ilmselt selle pärast, et ta on naine. Aga kui ta ei osutu valituks, siis ei ole ka see ilmselt tingitud sellest, et ta on naine. IRL on sisuliselt nn. soopime erakond ja sama malli võiksid järgida ka teised. Sotsiaaldemokraadid armastavad küll rääkida aeg-ajalt riiklikust sookvootide kehtestamisest, aga neid läheks nähtavasti vaja eelkõige neile endale ja Reformierakonnale, mis on tõesti muutumas üha šovinistlikumaks.
Mis puudutab küsitlusi, siis vastab tõele, et naiste hulgas on toetus IRL-ile veidi väiksem kui meeste hulgas, kuid Reformierakonna puhul on see vahe palju suurem. Naised kalduvad toetama rohkem Keskerakonda, sotsiaaldemokraate ja rohelisi ning üllataval kombel ka Eesti Iseseisvusparteid, mis on ilmselt kõige maskuliinsem erakond Eestis.
EIP on mitte-eestlaste hulgas populaarsem kui IRL
Iseseisvuspartei kõige tüüpilisem toetaja valimisõiguslike kodanike hulgas on küsitluste kohaselt muukeelne naine. See erakond ei ole teinud seni muukeelsete kodanike häälte võitmiseks sisuliselt mitte midagi, kuid just nende hulgas on toetus sellele kõige suurem. Mõnel kuul on Eesti Iseseisvuspartei toetajaid olnud selles valijagrupis isegi rohkem kui Reformierakonna või Isamaa ja Res Publica Liidu poolehoidjaid, näiteks augustis toetas Iseseisvusparteid 3.48%, Reformierakonda 2.77% ja IRL-i 2.46% nendest muukeelsetest kodanikest, kellel oli olemas kindel eelistus (Turu-uuringute AS küsitlus).
Samas on muukeelsete kodanike hulgas suhteliselt rohkem nn. laokil hääli. Viiendik neist ei oska oma valikut öelda ja teine viiendik ütleb, et ei ole ühegi erakonna ega üksikkandidaadi poolt. Iseseisvuspartei suhteliselt kõrge reiting selles grupis tuleneb nähtavasti lihtsalt erakonna nimest. Kui see töötaks teadlikult muukeelsete kodanike häälte võitmise nimel, siis õnnestuks sellel tõmmata enda taha võib-olla päris märkimisväärne osa ka nendest, kellel praegu kindel eelistus puudub. Sama kehtib sisuliselt EKD kohta, mida kalduvad samuti toetama rohkem naised ja mitte-eestlased.
0 comments:
Post a Comment