Tere!
Mul on teile mõned küsimused. Eestile tagastas seal hoiul olnud kulla USA, Inglismaa ja Rootsi. Eesti Pangal oli 1992. aasta alguses tagasisaadud kulda 11,4 tonni, kuid sellest 11,1 tonni müüdi 1992.-1993. aasta jooksul. Eesti Pangal peaks seega olema järgi ainult närused 0,3 tonni kulda! Euroga liitudes sundis Euroopa Pank teil ostma siiski mingi väikese koguse kulda hulga kallima hinna eest juurde.
Müüdud kulla eest osteti teatavasti riikide väärtpabereid. Mis on nüüd saanud neist Eesti kullast saadud raha eest ostetud väärtpabereist üleilmse rahanduskriisi ja Euroopa võlakriisi tingimustes ja kas me pole kahju saanud?
Kuidas te hindate üldse Eesti Panga kullamüüki? Minu arvates ei olnud see riigimehelik tegu ja jälgis vaid hetkeolukorda. Ootan lootusrikkalt vastust.
Lugupidamisega,
Matti Ilves
VASTUS:
Eesti Panga esindaja konkreetselt minu küsimusele ei vastanud. Sain aga hoopis huvitava vastuse, mis peaks minema suurte tähtedega maailma riikide keskpankade ajalukku, kahjuks küll rubriigis - "Suurimad lollused":
"Kulla hind kõigub turul üsna tugevalt ja seetõttu pole see Eesti Panga jaoks sobiv varaklass."
Kõigi riikide keskpangad on hinnanud kulda ja varunud seda rasketeks aegadeks. Tõsi on see, et kulla hind kõigab kuid säilitab alati teatud kindla väärtuse ja kriisi, eriti rahanduskriisi (nüüd on see juba ülemaailmne) tingimustes selle hind vaid tõuseb.
Näiteks Soome Pangal on kulda 149 tonni ja isegi võlakriisis Portugal ei tõtta riiklikke kullavarusid müüma, neid on tervelt 383 tonni.
Aga meie vabamüülasest omaaegne Eesti Panga juht Siim Kallas-Golberg müüs meie vabadussõdalaste verega väljavõideldud ja Venemaalt saadud kulla vaid hetkekasu nimel. Vahetas selle mitte millegagi tagatud tänapäevase pabarraha vastu. Enam ei ole raha teatavasti kulla alusel ja möödas on need ajad, kus Prantnsusmaa president Charles de Gaulle saatis dollarilastis sõjalaeva USA-sse ja palus need vahetada kulla vastu, mida ka tehti. Praegu naerdaks selline käitumine lihtsalt välja. Tänapäeva paberraha muutub varem või hiljem väärtusetuks ja hakkab maksma vaid niipalju, kui maksab paber millele see trükitud.
Ka paljude riikide võlakirjad kaotavad väärtust. Näiteks on USA võlakirjad, mida tõenäoliselt ka Eesti Pank ostis, on pragu väärtuses, mis on makulatuuril ja ameeriklased ei kavatsegi neid välja lunastada või tagasi osta. Kui Hiina sooviks oma valduses olevate USA võlakirjade tagasiostmist, siis ameeriklased pole selleks võimelised ja peaks kuulutama välja riigi pankroti või siis alustama sõda Hiina vastu. Ka Euroopa mõningate riikikide võlakirjad ei maksa enam midagi ja kui Eesti prooviks müüa näiteks Itaalia võlakirju, siis see kindlasti ebaõnnestuks ja neid ei ostaks ka Euroopa Pank värskelt juurde trükitud raha eest oma filiaalilt.
Eesti Pank proovib aga igati õigustada kulla müüki ja ei julge tunnistada tehtud vigu. Kui võeti kasutusele kroon, siis oli see tõesti tugev valuuta, mis oli mitte tänapäevaselt tagatud kullaga ja riigi poolt pangale eraldatud metsaga. Nüüdseks on ka osa Eesti pangale eraldatud metsast müüdud juba ärimeestele.
Kokkuvõtteks võib ütelda, et Eesti Pank on kindal kursil mitte kunagi taastada rahvuslikku valuutat.
Mul on teile mõned küsimused. Eestile tagastas seal hoiul olnud kulla USA, Inglismaa ja Rootsi. Eesti Pangal oli 1992. aasta alguses tagasisaadud kulda 11,4 tonni, kuid sellest 11,1 tonni müüdi 1992.-1993. aasta jooksul. Eesti Pangal peaks seega olema järgi ainult närused 0,3 tonni kulda! Euroga liitudes sundis Euroopa Pank teil ostma siiski mingi väikese koguse kulda hulga kallima hinna eest juurde.
Müüdud kulla eest osteti teatavasti riikide väärtpabereid. Mis on nüüd saanud neist Eesti kullast saadud raha eest ostetud väärtpabereist üleilmse rahanduskriisi ja Euroopa võlakriisi tingimustes ja kas me pole kahju saanud?
Kuidas te hindate üldse Eesti Panga kullamüüki? Minu arvates ei olnud see riigimehelik tegu ja jälgis vaid hetkeolukorda. Ootan lootusrikkalt vastust.
Lugupidamisega,
Matti Ilves
VASTUS:
Tere,
vastusena Teie küsimustele edastame alljärgnevat:
käesoleval hetkel on Eesti Pangal kulda pisut alla 260 kilogrammi. 1992.a alguses oli keskpanga kullavarud erinevatest riikidest tagasisaadud kulla näol 11,4 tonni, millest 11,1 tonni müüdi 1992.-1993. aasta jooksul. Kuld müüdi tehingu toimumise hetkel kehtinud maailmaturuhinnaga, mille eest soetati arenenud riikide võlakirju.
Eesti Pank lähtub investeerimisel väga konservatiivsetest põhimõtetest, mis tagaks eelkõige varade säilivuse ja likviidsuse. Peamiselt paigutatakse investeerimisportfell juhtivate tööstusriikide likviidsetel võlakirjaturgudel, jälgides ja juhtides pidevalt investeeringutega kaasnevaid riske.
Ka varasemalt on kulla hinna tõustes Eesti Pangale tehtud etteheiteid kulla müümise kohta. Seejuures aga unustatakse ära, et varade säilimise ja likviidsuse põhimõtted piiravad tugevalt seda, millistesse varaklassidesse keskpank saab investeerida. Kulla hind kõigub turul üsna tugevalt ja seetõttu pole see Eesti Panga jaoks sobiv varaklass.
Loodetavasti see selgitus vastab Teie poolt tõstatatud küsimustele.
Lugupidamisega,
Gerli Taniloo
Eesti PankEesti Panga esindaja konkreetselt minu küsimusele ei vastanud. Sain aga hoopis huvitava vastuse, mis peaks minema suurte tähtedega maailma riikide keskpankade ajalukku, kahjuks küll rubriigis - "Suurimad lollused":
"Kulla hind kõigub turul üsna tugevalt ja seetõttu pole see Eesti Panga jaoks sobiv varaklass."
Kõigi riikide keskpangad on hinnanud kulda ja varunud seda rasketeks aegadeks. Tõsi on see, et kulla hind kõigab kuid säilitab alati teatud kindla väärtuse ja kriisi, eriti rahanduskriisi (nüüd on see juba ülemaailmne) tingimustes selle hind vaid tõuseb.
Näiteks Soome Pangal on kulda 149 tonni ja isegi võlakriisis Portugal ei tõtta riiklikke kullavarusid müüma, neid on tervelt 383 tonni.
Aga meie vabamüülasest omaaegne Eesti Panga juht Siim Kallas-Golberg müüs meie vabadussõdalaste verega väljavõideldud ja Venemaalt saadud kulla vaid hetkekasu nimel. Vahetas selle mitte millegagi tagatud tänapäevase pabarraha vastu. Enam ei ole raha teatavasti kulla alusel ja möödas on need ajad, kus Prantnsusmaa president Charles de Gaulle saatis dollarilastis sõjalaeva USA-sse ja palus need vahetada kulla vastu, mida ka tehti. Praegu naerdaks selline käitumine lihtsalt välja. Tänapäeva paberraha muutub varem või hiljem väärtusetuks ja hakkab maksma vaid niipalju, kui maksab paber millele see trükitud.
Ka paljude riikide võlakirjad kaotavad väärtust. Näiteks on USA võlakirjad, mida tõenäoliselt ka Eesti Pank ostis, on pragu väärtuses, mis on makulatuuril ja ameeriklased ei kavatsegi neid välja lunastada või tagasi osta. Kui Hiina sooviks oma valduses olevate USA võlakirjade tagasiostmist, siis ameeriklased pole selleks võimelised ja peaks kuulutama välja riigi pankroti või siis alustama sõda Hiina vastu. Ka Euroopa mõningate riikikide võlakirjad ei maksa enam midagi ja kui Eesti prooviks müüa näiteks Itaalia võlakirju, siis see kindlasti ebaõnnestuks ja neid ei ostaks ka Euroopa Pank värskelt juurde trükitud raha eest oma filiaalilt.
Eesti Pank proovib aga igati õigustada kulla müüki ja ei julge tunnistada tehtud vigu. Kui võeti kasutusele kroon, siis oli see tõesti tugev valuuta, mis oli mitte tänapäevaselt tagatud kullaga ja riigi poolt pangale eraldatud metsaga. Nüüdseks on ka osa Eesti pangale eraldatud metsast müüdud juba ärimeestele.
Kokkuvõtteks võib ütelda, et Eesti Pank on kindal kursil mitte kunagi taastada rahvuslikku valuutat.
0 comments:
Post a Comment