RAHVALOENDUSE USUKÜSIMUS ON ERAPOOLIK:ÕPETUS, KUIDAS TABADA NUPPU "MUU"

10. jaanuar 2012

SI-5 Käimasoleval rahvaloendusel päritakse inimeste usuliste veendumuste kohta. Paraku on rahvaloendus võrdse kohtlemise ning usuvabaduse põhimõtetega pahuksis. Loendus suunab inimesed valima esmalt kristlikke usundeid. E-rahvaloenduse ankeet pakub inimesele esmalt kristlikke usundeid ning alles seejärel muid. Kui mõnel kristlikul maal oleks selline lähenemine põhjendatav, siis mitte Eestis, kus Eurobaromeetri uuringu kohaselt tunnistab kristlikku ainujumalat kõigest 16% ning muid vaimseid jõude tervelt 54% elanikkonnast. Samuti on ankeedi abitekstides kasutatud mõistet mittekristlik, mis seab taas kristluse esikohale ning määratleb muid usundeid kristluse kaudu. Seetõttu ei ole loendus kahjuks erapooletu ning selle tulemused on kallutatud. Rahvaloenduse usuküsimused on ka sisuliselt puudulikud. Praegune ankeet lubab inimesel valida vaid ühe usu. Samas tunnistavad paljud inimesed korraga mitut usku, eelistamata neist ühtegi. Maavalla koda on varasematel aastatel juhtinud korduvalt Statistikaameti tähelepanu rahvaloenduse ankeedi usuküsimuste kallutatusele. Eelmisel, 2000. aastal toimunud rahvaloendusel ei olnud maausku tüüpvastuste hulgas mainitud. Seetõttu esines rohkesti juhtumeid, kus rahvaloendaja keeldus maausku inimese ütlustest hoolimata ankeeti kandmast. Lõpuks loendati siiski 1052 taara- ja maausulist. Seekordse rahvaloenduse mõistes on usk ka esivanemate tavade järgmine ja looduse austamine ehk maausk. Usulise eelistuse küsimus kõlab järgmiselt "Kas Te peate omaks mõnda usku (religiooni)?" Võimalikud on kolm valikut: 1. jah, 2. ei, 3. ei soovi vastata. Vastanud jaatavalt, pakub ankeet vastamiseks taas kolm võimalust: 1. luterlus, 2. õigeusk, 3. muu. Valinud vastuseks muu usu, avaneb allpool valikuaken. Sellel klõpsates kuvatakse loend kümnete erinevate usunditega, mille hulgast leiab ka maausu ning taarausu. Oma usku on võimalik otsida loendit allapoole kerides või kirjutades otsingulahtrisse usu nimetuse esimesed tähed. Valinud oma usu, salvestanud valiku ning lõpuks kinnitanud kogu ankeedi, läheb teie usuline eelistus kirja. Ankeedis oma usu valimiseks ei pea inimene olema ühegi usuühenduse või koguduse liige. Samuti pole tähtsust, kas ta osaleb usulistel toimingutel, on ristitud, läbinud mõne muu pühitsuse või taia. Inimene võib olla kunagi ristitud ja kantud mõne koguduse nimekirja, kuid rahvaloendusel võib ta valida mistahes meelepärase usundi. Näiteks ei takista varasem ristimine ja mõne kiriku hingekirja kuulumine olemast inimesel tegelikult maausku ning seda rahvaloendusel ka märkimast. Tähtis on, et inimene paneks kirja enda tegeliku eelistuse. Kes on maausuline? Maausk on eesti põline loodususk ning on lahutamatu osa meie keelest ja kultuurist. Maausuline võib olla iga eestlane, saarlane, virulane, võroke või muu põlisrahva liige. Maausu usutunnistus kõlab lühidalt järgmiselt: "Austan esivanemate pärandit ja loodust ning järgin võimalusel rahvausu kombeid." Maausu kõige levinumad kombetalitused on jaanitule tegemine, vastlapäeval liu laskmine, munapühal munade värvimine, hingedeaja ning koduste jõulude pidamine. Põhimõtteliselt lähtub ka nimepaneku, abiellumise ning inimese matmise komme eesti tavandis maausust. Seega maausuliseks sünnitakse ning hilisemas elus võidakse teadlikult valida mõni muu usk. Allikas: Maavalla koda Kontakt: koda@maavald.ee